Lauristin: Eesti on jõudunud kõrgelt arenenud riikide sekka

Kokkuvõtte koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Lauristin: Eesti on jõudunud kõrgelt arenenud riikide sekka

Toimetaja: Sandra Lepik

"Eesti jõudmist inimarengu "kõrgliigasse" pidurdavad meile kõigile tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on jätkuvalt lahenduseta," sõnas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.

Eesti on jõudunud kõrgelt arenenud riikide sekka, kuid lahenduseta on jätkuvalt rahvastiku vähenemine ja vananemine, ebavõrdsus ning lõimumine, millele teadlased on lahendusteid pakkunud veerand sajandit, leidis Marju Lauristin, kes võttis 25. aastapäeva puhul kokku kõik veerandsajandi jooksul ilmunud Eesti inimarengu aruanded, vahendas BNS. 

Kokkuvõtte koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. "See on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet." 

"Eesti jõudmist inimarengu "kõrgliigasse" pidurdavad meile kõigile tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse," nentis ta.

Põlvkonna jagu ettenägemine

"Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm-sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide lahendamine Eesti ühiskonna - nii poliitikute kui ka ametnike, ettevõtjate aga ka kodanikuühenduste - vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu," ütles Lauristin.

Eesti Koostöö Kogu juhi Kairi Tilga sõnul on Marju Lauristini koostatud raport "Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020" hea ülevaade ja kokkuvõte Eesti arengust viimase 25 aasta jooksul. 

"See on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase veerandsajandi jooksul - vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga, mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata," rääkis Tilga. 

Teadlaste soovitustega arvestamine

"Täna avalikuks saanud kokkuvõte annab hea ülevaate ka sellest, kui palju on teadlaste soovitusi kuulda võetud ning näeme must-valgelt, milliste valikute tulemusena me täna just siin oma riigi arengus oleme," lisas Tilga. 

1995. aastal ÜRO Arenguprogrammi toel ilmavalgust näinud esimese inimarengu aruande eessõnas kirjutas Eesti Vabariigi peaminister Tiit Vähi, et inimarengu problemaatika tõusmine päevakorda on vältimatu. "Eesti valitsus taotleb majandusarengu seostamist ja tasakaalustamist inimarengu eesmärkidega ning keskkonna säilitamise ülesandega: majandusarengu käigus ei tohi ohverdada ei taastumisvõimelist rahvast ega looduskeskkonda," märkis Vähi. 

Nende sõnadega sai alguse sotsiaalteaduste 25 aastane edulugu Eestis, lisaks ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aruannet. Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai - alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias.

Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping. 

Eesti inimarengu aruannet annab 2006. aastast välja SA Eesti Koostöö Kogu. Enne seda andis aruannet välja Tallinna Pedagoogikaülikool.

Laadimine...Laadimine...