Lugeja küsib: laps ütleb, et õpetaja kiusab teda!

Poeg käib 3. klassis. Õppimisega saab ta üldiselt kenasti hakkama, aga hiljuti ütles klassijuhataja, et ta on hakanud halvasti käituma – lobiseb tunnis, segab teisi, õpetaja korraldustele ei allu ning kiusab teisi lapsi.

Lugeja küsib: laps ütleb, et õpetaja kiusab teda!

Poeg käib 3. klassis. Õppimisega saab ta üldiselt kenasti hakkama, aga hiljuti ütles klassijuhataja, et ta on hakanud halvasti käituma – lobiseb tunnis, segab teisi, õpetaja korraldustele ei allu ning kiusab teisi lapsi.

Samas kodus on ta nagu kullatükk, kuulab sõna, koristab asjad enda järelt ära ja on muidu tubli. Kui talle õpetaja süüdistused ette lugesin, siis ta ütles, et hoopis õpetaja kiusab teda. Ma isegi ei tea, kas uskuda klassijuhatajat või mitte. Mida peaksin tegema?

 

Vastab Tallinna Perekeskuse psühholoog Margarita Kerson:

See, et 9-10 aastane laps käitub kodus ja koolis erinevalt, on täiesti loomulik, sest kodu ja kooli keskkonnad ja nende eesmärgid on samuti väga erinevad.

Kodu on lapse jaoks turvaline koht, kus kõik on stabiilne - on olemas aastatega väljatöötatud hierarhia ja rutiin, on vanemad, kelle peale saab loota, ja kui pereliikmete vahelised suhted on head, siis lapsel ei ole vajadust protestida.

Koolielus on kõik teistmoodi. Klass, see on grupp, kus leiavad aset erinevad protsessid: klassikaaslaste seas oma koha ja staatuse leidmine, liidrite vaheline konkurents, poiste ja tüdrukute vahelised suhted ja nii edasi  Kolmanda klassi laste jaoks on gruppi kuuluvus ja kaaslaste tunnustus väga tähtsad ja selle nimel pingutatakse, kasutades selleks erinevaid, vahel ka mitte kõige paremaid, viise.

Sageli teenib lapse väljakutsuv, kiusav käitumine tähelepanu või võimu saavutamise eesmärki. Enda kehtestamise soov  on iseenesest positiivne, aga selle vorm (tunni segamine, lobisemine, kiusamine) ei ole sobiv. Algkooli lapsed ei oska veel sotsiaalselt vastuvõetaval viisil oma tahtmisi väljendada. Täiskasvanute roll seisnebki selles, et õpetada kuidas oma vajadusi rahuldada nii, et teistel ei oleks halb.

Mulle tundub, et tõe otsimine, kas uskuda last või õpetajat, ei too kasu, produktiivsem oleks teha õpetajaga koostööd, suhelda temaga sellest, kuidas ta näeb antud situatsiooni, milliseid tugevaid külgi saab poisis arendada, mis ülesandeid saab talle usaldada, et ta tunneks ennast klassis olulisena.

Samuti oleks hea uurida ja tugevdada poisi suhteid sõpradega - neid võib näiteks kutsuda külla või korraldada neile ühiseid üritusi.

Juhul, kui klassis esineb tõsist kiusamist, siis selle teemaga tegelemiseks tuleb kaasata kogu klass, sest see on süsteemne lugu ja mõjutab klassis kõiki õpilasi: kiusajat, kiusatatavat, pealtvaatajaid. Häid tulemusi annab, kui klassis viia läbi erinevaid meeskonna- ja grupimänge, kus iga grupiliige on oluline. Läbi mängu lapsed õpivad suhtlemist, sallivust ja lugupidamist. 

Laadimine...Laadimine...