Majandusteadlane rändepoliitikast: doktorikraadiga inimene sisenes riiki ning hakkas taksojuhiks

"Kui inimene täidab teatud tingimused, siis ei tohiks tal olla rohkem takistusi Eestisse tulemiseks," ütles majandusteadlane Raul Eamets. "Aga töökoha olemasolu on oluline, muidu satume Taani olukorda, kus doktorikraadiga inimene sisenes riiki, aga tal ei olnud tööd ning ta hakkas taksojuhiks."

Pilt: Scanpix
Eesti

Majandusteadlane rändepoliitikast: doktorikraadiga inimene sisenes riiki ning hakkas taksojuhiks (4)

Õnne Puhk

"Kui inimene täidab teatud tingimused, siis ei tohiks tal olla rohkem takistusi Eestisse tulemiseks," ütles majandusteadlane Raul Eamets. "Aga töökoha olemasolu on oluline, muidu satume Taani olukorda, kus doktorikraadiga inimene sisenes riiki, aga tal ei olnud tööd ning ta hakkas taksojuhiks."

Projekti RITA-ränne lõppkonverentsil "Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile" arutati, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.

Ajutine tööränne aitab siluda tööjõupuudust

Linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütles konverentsi sisse juhatades, et Eestis on põhjalikult analüüsimata tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil.

"Kolme aasta jooksul läbiviidud RITA-projekt näitas, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks," tõi ta välja projekti ühe peamise järelduse.

"Tööealiste inimeste arv väheneb, kuid see ei tähenda tingimata samas taktis hõive vähenemist – hõivet saab osaliselt kompenseerida targem tööjõud ja tootlikkuse kasv, mis aitab suurendada maksutulu ja riigi jõukust," selgitas ta.

Projekti üks järeldusi on ka see, et ajutine tööränne aitab siluda pakilisi probleeme tööturul.

"On perioode, kus vajadus konkreetsete töötajate järele on suurem ja selliseid, kus see vajadus on väiksem. Meil on pigem vaja erinevate oskustega inimesi ning seda vajadust ei pruugi saada katta oma inimestega," tõi ta välja, mis Eesti vajab töökäsi väljastpoolt.  

Töörändega seotud tulu on suurem kui kulud

Projekti üks oluline tulemus on ka põhjalik rände tulude ja kulude mudel: "Töörännet majanduslikust aspektist vaadates on selge, et töörändega seotud tulu on suurem kui kulud – mida haritum on sisserändaja, seda suurem on tulu," ütles Tammaru, et jõukus tekib tööjõumaksudest ja tarbimisega seotud maksudest.

Tammaru rõhutas ka, et projekti eesmärk ei olnud aruannete tootmine, vaid tööriistade väljatöötamine.

"Projekti kodulehel saab täpsemalt tutvuda sellega, mida need endast kujutavad, aga valmisid näiteks rändekalkulaator, rände tulu- ja kulumudel, tänapäevane ajalooõpetusele lähenemine, eesti keele tööriistad ning käsiraamatud õpetajatele, sealhulgas sellest, kuidas tegeleda radikaliseerumise teemaga koolides," loetles ta.

Tammaru tõi välja, et Eesti areng ei sõltu suuremahulisest sisserändest, aga reaalsus on see, et Eestist on saanud sisserände riik ning sellega seoses on tekkinud vajadus käsitleda Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikaid uues võtmes.

"Sidusa ühiskonnani aitab jõuda terviklik vaade inimeste elu- ja töökohtadele ning haridusele," selgitas ta, miks üks suur ja teemat tervikuna hõlmav projekt paremini töötab kui mitmed kitsamat teemat käsitlevad väikesed.

Ainult tööealistega arvestav prognoos on lihtsustav

Majandusteadlane Raul Eamets selgitas, kuidas tark tööjõud kompenseerib rahvastiku vähenemist.

"Varasemad hõive- ja rahvastikuprognoosid opereerivad tööealise rahvastikuga: tööealiste inimeste arv Eestis väheneb, sest tööikka jõudnud inimesi on vähem kui tööeast välja jõudvaid inimesi," tõi ta välja.

"Aga selline käsitlus lihtsustab tegelikkust, sest kõik tööealised inimesed ei tööta ja samas töötavad ka mitte-tööealised ning tööealiste arvu ja hõivatute arvu dünaamika võib olla erinev," selgitas ta uute analüüside lähtekohta.

Aastatel 2000 kuni 2017 vähenes tööealiste inimeste arv Eestis 839 000 inimeselt 787 000 inimesele (–52 000), hõivatute arv aga suurenes 585 000 inimeselt 657 000 inimeseni (+72 000).

"Toimub loomulik põlvkondade vahetus tööturul – iga järgneva põlvkonna haridustase on kõrgem, nende hõive ja palgatase on kõrgem võrreldes lahkujatega," selgitas ta.

Eamets ütles, et oluline on vähendada eestlaste ja mitte-eestlaste erinevusi nii hõive-  ja palgamäärades kui ka hariduse kättesaadavuses ning see tõstab nii lõimumise kui ka hõive

Eesti vajab tarka rändepoliitikat

Rahvastikuprognoosi stsenaariumite aluseks Eestis on inimarengu aruande 2016/2017 prognoos, mille aluseks on kaks rände stsenaariumi ning kaks sündimuse stsenaariumi. Kõige optimistlikum prognoos on, et sisserände ülekaal on +2200 inimest aastas ja sünnib 2,07 last pere kohta.

"Kõige optimistlikum stsenaarium pole tõenäoliselt saavutatav, aga sündimuse mõõdukas tõus (1,87 last) on sellise sisserände juures saavutatav," märkis ta.

Eamets ütles, et aastani 2055–60 hõivemäärad langevad ning edasi sõltub see sündimuskäitumise ja sisserände muutumisest.

"Lähikümnendi kohta võib öelda, et hõivatute arvu vähenemine kujuneb väiksemaks kui tööealiste vähenemine," sõnas ta.

"Rändevoogude tasakaalu puhul võib haridustaseme tõus, pensioniea tõus ja lõimumine aastani 2035 korvata kuni poole hõivatute arvu vähenemisest. Kui õnnestub rakendada lisaks ka tänaseid parimaid hõivepraktikaid, võib hõivemäärade tõus aastani 2035 korvata enamuse hõivatute arvu vähenemisest," tutvustas ta aruande järeldusi.

"Sisserände ülekaalu puhul ja hõivemäärade eduka suurendamise puhul võib hõivatute arv aastal 2035 olla isegi praegusest veidi suurem," märkis Eamets.

Eeamets ütles, et tulevikus on töö palju tootlikum ja lisandväärtus palju suurem, see tähendab, et meil ei ole tulevikus niipalju töölisi vaja.

"Teine oluline teema on rändepoliitika, see on täna olnud mustvalge, koosnedes kindlast kvoodist," selgitas ta uue poliitika vajadust.

"Eesti vajab süsteemset ja tarka rändepoliitikat, mille eesmärk on tagada eesti keele ja kultuuri säilimine ühelt poolt ja teisalt aitama kaasa majanduse jätkusuutlikkuse arengule ja tootlikkuse kasvule," võttis ta teema kokku.

Rändepoliitika peab olema paindlik

Eesti rändepoliitikas peaks alaline ränne toetuma punktisüsteemile, mis arvestab töökoha olemasoluga, ajutine ränne aga peaks vastama tööturu vajadustele, kvoodisüsteem võiks säilida madala kvalifikatsiooniga töötajatele, kellel ajutine tööluba läbi saab ning kes riigi kriteeriumeid täites võivad taotleda alalist tööluba, selgitas Eamets.

"Kui inimene täidab teatud tingimused, siis ei tohiks tal olla rohkem takistusi Eestisse tulemiseks," märkis ta, et rändepoliitika ei tohiks olla kivisse raiutud, vaid olema paindlik.

"Aga töökoha olemasolu on oluline, muidu satume Taani olukorda, kus doktorikraadiga inimene sisenes riiki, aga tal ei olnud tööd ning ta hakkas taksojuhiks," rõhutas Eamets.

On aga ka selge, et lähema kümne aasta perspektiivis on migrantide huvi liikuda Põhjamaadesse ja Eesti jääb Nõukogude Liidu taustaga riigiks, kuhu suurt sisserännet oodata pole.

"Eesti peab tegelema aktiivse, mitte passiivse rändepoliitikaga, nagu see on täna ning kvoodid peavad olema paindlikud, nii et neid muudetakse vastavalt riigi kohanemisvõimele," võttis ta teema kokku.

Aga kui jätkusuutlik on suundumus, et meie omad inimesed ei taha teha enam lihtsamaid töid ning sünnitavad aina vähem lapsi?

"Osa eestimaalasi jäävad ka lihtsamate tööde juurde, kõik ei mahu kõrg- ega ka kutsekooli. Kindlasti ei pääse me sellest, et meile tuleb tulevikus lihtsamat tööjõudu," ütles ta, et me ei pääse ka odava tööjõu sissevoolust.

RITA-ränne: riik võidab, kui ühiskonna sidusus kasvab

2017. aastal ilmunud Eesti Inimarengu aruanne "Eesti rändeajastul" tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega.

Äsja lõppenud RITA-ränne projekti üks põhijäreldus on see, et erinevate poliitikatega on võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine ja puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks.

Projekti teine põhijäreldus on, et riik võidab sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad siin edukalt hakkama saada.

Võtmelahendust nähakse koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning teadlased pakuvad välja mudelid ja praktilised tööriistad, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.

RITA-ränne projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele.

 

 

 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...