Marju Lauristin: Eestis on palju haritust, kuid võiks olla rohkem julgust

"Meie haridus on küllalt kõrge vormiliselt, seda on märgatud ka rahvusvaheliselt. Aga muide rahvusvaheliselt on räägitud teistpidi ka sellest, et Eesti nagu ei realiseeri päriselt, ei kasuta õigesti ära seda oma kõrget haritust," rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin Tallinna Inglise Kolledži inspiratsioonikonverentsil.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Tallinn

Marju Lauristin: Eestis on palju haritust, kuid võiks olla rohkem julgust (1)

Erki Varma

"Meie haridus on küllalt kõrge vormiliselt, seda on märgatud ka rahvusvaheliselt. Aga muide rahvusvaheliselt on räägitud teistpidi ka sellest, et Eesti nagu ei realiseeri päriselt, ei kasuta õigesti ära seda oma kõrget haritust," rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin Tallinna Inglise Kolledži inspiratsioonikonverentsil.

Lauristini hinnangul on asi mitte niivõrd teadmistes, kuivõrd loovuses ja julguses. "Omadustes, mida inimene omandab siis kui ta õpib ennast tundma, õpib maailma tundma ja õpib tundma oma võimalusi."

Haritus peaks Lauristini sõnul andma inimestele kõigepealt oskuse aru saada, mis toimub. "Ja olla selles arusaamises siis ka enesekindel leidmaks kõige paremaid viise, kuidas tegutseda," rääkis ta ja lisas, et harituse omandab inimene mitte üksi, vaid teistega koos koolis õppides.

"See, mismoodi inimene ennast elus teostab, sõltub sellest, kellega koos ta kujuneb - kui kõrgeid sihte seatakse ja kuivõrd julgetakse luua midagi tegelikult uut. Minu meelest praegune koroonaaeg näitab Eesti ühiskonnas seda, et paraku see võime igas olukorras leida uusi lahendusi ei ole võib-olla nii hea, kui me tahaksime," muretses Lauristin.

Tema sõnul ongi meie hariduse üks suur probleem, et me ei suuda vajalikku otsingute julgust ja otsingute rõõmu õppurites piisavalt toetada.

Meediaettevõtja Hans H. Luik õnnitles Tallinna Inglise Kolledži vilistlasena kõiki selle kooli praeguseid õpilasi ja vilistlasi, kuna kesklinna eliitkoolis õppimine annab tema hinnangul suure eelise. "Saada see võimalus õppida sellises koolis, või tegelikult ükskõik, millises Tallinna kesklinna või Tartu kesklinna eliitkoolis, on võib-olla ebaõiglaselt suur õnn," leidis ta.

"Ma tahan öelda, et ma ei usu väga sellesse, et sotsiaalne dünaamika on ühiskonnas valdav. Valdav on ikka see, et inimeste tuleviku otsustab see, millise kasvatuse nemad ja nende vanemad on saanud," rääkis Luik ja kinnitas, et eliitkoolist saadud start edasisse ellu on turbo ning tema kunagistest klassikaaslastest mitmed on elus väga hästi edasi jõudnud.

Luige hinnangul on samuti võrgustikud väga olulised ning nutikas on end siduda inimestega, kes on andekad ja edasipüüdlikud. "On ülimalt tähtis olla andekate ja edasipüüdlike inimeste ligi. Kasvõi natukene jõuga minna peale konverentsi või mingit loengut selle professori või selle visionääri juurde ja küsida midagi - näiteks, et ta soovitaks teile kolm raamatut," soovitas Luik, kes enda sõnul just nii lähenes omal ajal Marju Lauristinile. "Ma sain temalt raamatuid ja ta soovitas õigeid inimesi, kelle juurde veel minna."

Marju Lauristin kinnitas, et andekate ja edasipüüdlike inimestega suhelda on küll kasulik ja arendav, kuid et see jätkusuutlik oleks, peab lisaks huvile ka endal mingi sisu olema. "Kui te lähete nüüd sinna näitama ennast ja küsimusi küsima ja lugusid tahtma, siis on suur oht, et sellel inimesel, kes on tipus, võib teiega väga igav olla. Ta võib mõne raamatu anda või soovitada. Aga ta edasi teiega suhelda ei taha," selgitas Lauristin. "Ikka endal peab mingi tera olema. Ma ei usu, et tiivad kasvavad mitte millestki - need on papist tiivad, mis ei kanna. Tiivanukid peavad ikka endal kihelema."

Tallinna Inglise Kolledž korraldas esmaspäeval ettevõtlikkuse ja inspiratsioonikonverents TIK Inspire, mis kandis tänavu nime "Eesti annab juured. Kuidas saada tiivad?"

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...