MIS ON UUS 2021: pensionilisa, rohkem hüvitatud haiguspäevi ja pensionireform

Alates 2021. aasta jaanuarist suureneb Tallinnas pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud pensionilisa seniselt 100 eurolt 125 eurole aastas.

Pilt: Scanpix
Eesti

MIS ON UUS 2021: pensionilisa, rohkem hüvitatud haiguspäevi ja pensionireform

Vesta Reest

Aasta 2021 toob toetustesse ja hüvitistesse hulgaliselt muudatusi nii linna- kui riigitasandil. Juba reedel, 1. jaanuaril hakkab kehtima kord, et töötajate haiguspäevi hüvitatakse alates teisest päevast. Seni tuli töötajatel esimesed kolm haiguspäeva ise kinni maksta. See muutus on aga ajutine, sest kehtib ainult aprilli lõpuni, mil taastub endine kord.

1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele.

Alates 2021. aasta jaanuarist suureneb Tallinnas pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud pensionilisa seniselt 100 eurolt 125 eurole aastas.

Tallinna Perekeskuse pakutava vabatahtliku tugiisikuteenuse kuluhüvitise piirmäära tõstetakse seniselt 26 eurolt 50 eurole kuus, mis annab tugiisikutele senisest paremad võimalused teenusele suunatud lapsega koos eesmärgipäraselt aega veeta.

Uuel aastal kasvab ka lapsehoiuteenuse hüvitise eelarve, et kompenseerida hoius olevate laste toidukulusid ja haridusliku erivajadusega laste täiendava hüvitise maksmisega kaasnevaid kulusid.

Koduarsti brigaad teenindab uuel aastal nädalavahetusel ehk reedest pühapäevani ja riigipühadel eeskätt ägedate tervishäiretega lapsi vanuses 0-8 eluaastat. Projekti koordineerib SA Tallina Lastehaigla.

Tallinna Linnavalitsus võttis 21. detsembri istungil vastu määruse, millega kehtestatakse puudega inimestele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kasutamise määrad alates 2021. aastast.

Juhuveoteenusele linna haldusterritooriumil ja mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi sõitmiseks määrati kindlaks tasuta ja osalise tasuga sõidukordade arv ja omaosalustasu ning täistasulise sõidu võimalus. Taksoveoteenusele kehtestati linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kalendrikuu kohta, kasutaja omaosalustasu määr ja täistasulise sõidu võimalus.

Pensionireformi märkimisväärsed muudatused

Kehtima hakkav pensionireform seab inimesed uute valikute ette: II sammas antakse põhimõtteliselt lisaklauslitega vabaks ning III samba puhul tuleb üks märkimisväärne muudatus.

Alates 1. septembrist hakkab riik taas tegema sissemakseid II sambasse – 2020. aastal peatati maksed, kuna valitsus tahtis raha koroonakriisiga võitlemiseks.

Muutub III sambast raha väljavõtmise kord: kui seni sai raha võtta välja 55-aastaseks saades, siis 2021. aastal III sambaga liitunu saab sealt raha kätte samal ajal kui II sambast. Ehk kui tõuseb pensioniiga, lükkub edasi ka aeg, millal III sambale ligi pääsetakse. Pensioniealisele maksustatakse III sambast välja võetu raha 10-protsendilise maksumääraga. Kui raha soovitakse kasutada varem, tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu. III samba võlu seisneb selles, et kui kanda sinna aastas 15 protsenti oma palgast (maksimaalne summa on 6000 eurot aastas), siis maksab riik sellelt kevadise tuludeklaratsiooni esitamise ajal 20 protsenti tulumaksu inimesele tagasi.

Alates 1. septembrist hakatakse soovijatele II samba raha välja maksma. II sambast raha väljavõtmine pole kohustuslik. Kes seda teha soovib, peab tegema avalduse hiljemalt märtsi lõpuks – ja siis laekub raha talle alates septembrist. Kellel on raha suurema aktsiariskiga fondis, peab paraku arvestama, et kahjuks ei lööda inimese II samba kontot väljamaksmiseks lukku mitte selle kuupäeva seisuga, mil lahkumisavaldus esitatakse, vaid väljamaksekuupäeva seisuga.

See tähendab, et sõltuvalt turgude kõikumisest võib ka II sambas oleva raha hulk suuresti muutuda ja see summa, mis lõpuks kätte saadakse, ei pruugi olla sama, mis ta on märtsis. Raha välja võttes tuleb arvestada ka sellega, et 20 protsenti võtab riik maksudena endale. Kui II sambast on välja astutud, siis uuesti saab sellega liituda 10 aasta pärast.

Teine sammas pakub võimalusi

Kes tahab II sambasse jääda, aga fondijuhi asemel ise investeerimisotsuseid teha, võib kanda raha üle spetsiaalsele II samba pensioni investeerimiskontole. Seda ei saa samuti niisama teha: kõigepealt peab avama spetsiaalse pensioni investeerimiskonto mõne panga juures. Seejärel peab tegema avalduse kas kogu raha või ainult osa raha ülekandmiseks investeerimiskontole. Avaldusi saab hakata esitama aprillis ning raha kantakse üle alates septembrist. Pensionifondist investeerimiskontole liikudes raha eest maksu maksma ei pea.

Pensioni investeerimiskontol saab osta aktsiaid, võlakirju, fondiosakuid. Samuti saab seal panna raha hoiuse peale. Tingimus on aga, et instrument peab olema turul vabalt kaubeldav. Eestlaste seas üsna populaarne ühisrahastus on nimekirjast väljas. Kui keegi soovib investeerimiskontolt raha välja võtta, siis on seadus tehtud niimoodi, et inimene peab selleks lahkuma II sambast, võtma välja kogu oma raha ning tasuma sellelt tulumaksu.

Pensionireformiga on antud ka juba pensionil olevatele inimestele võimalus II sambast lahkuda ja kogu raha välja võtta, makstes selle pealt 10 protsenti tulumaksu. Siin on üks aga: otsuse tegemiseks on veel ainult kolm kuud ehk märtsi lõpuni. Selleks ajaks peavad avaldused esitatud olema, muidu jätkuvad II samba maksed tavapäraselt ja sambast enam lahkuda ei saa.

Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist

1.jaanuaril 2021 jõustuvad mitmed erinevad justiitsministeeriumi välja töötatud seadusemuudatused: karmistuvad elatisvõlgnike puhul kasutatavad meetmed, notarite koda saab juurde õigusi järelevalve tegemisel, muutuvad notarite ja kohtutäiturite distsiplinaarkaristuste trahvimäärad ning kohtutäituri tasud.

Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa. Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.

Muutuvad ka kohtutäituri tasud. Tasumäär tõuseb juhtudel, kui toimingu tegelik kulu on praegu selgelt kehtivast  tasust suurem. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Kohtutäiturid ei või enam uuest aastast ettemaksu küsida inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimaalne määr muutub selliselt, et trahvid vastaksid paremini vabakutseliste sissetulekute suurele erinevusele ning samuti oleksid need teiste vabade õiguskutsete (advokaadid, pankrotihaldurid) puhul samas suurusjärgus. Muudatused võeti riigikogus vastu selle aasta sügisel.

Jaanuaris jõustuvad veel mõned muudatused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel tekib kohtutel võimalus kasutada tõhusamaid meetmeid autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumiste peatamiseks või ära hoidmiseks olukorras, kus intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks kasutatakse vahendajat (nt avaldatakse Youtubes muusikat). Edaspidi saab hageja taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja rakendaks meetmeid sellise rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Muudatus võeti riigikogus vastu 16. detsembril.

Kes välismaalt pakke tellib või sinna müüb, peab teadma, et alates 1. juulist muutub terve hulk selle kohta käivaid seadusi. Nii kaob ära maksuvabastus väljastpoolt ELi riike tellitud väikese väärtusega (kuni 22-eurostele) kaupadele. Samuti kehtestatakse uued reeglid internetipoodide pidajatele. Ka ettevõtjate jaoks tuleb suur muutus: kui ostja on välismaale müüdud kauba eest tasumata jätnud, siis saab selle summa arvelt käibemaksukohustust vähendada.

 

Laadimine...Laadimine...