Norra sotsiaalantropoloog: Koroona ajal lisandunud vaba aeg täidetakse online-koosolekute ja Netflixiga

Aina enam võib näha, et suur osa inimestest on täitnud koroona toodud täiendava ajavaru digitaalse kiirustamisega.

Pilt: Pixabay
Välismaa Keskkond

Norra sotsiaalantropoloog: Koroona ajal lisandunud vaba aeg täidetakse online-koosolekute ja Netflixiga

Krista Kiin

Kui koroonaepideemia algus kõigele harjumuspärasele aasta eest punkti pani, oletas ülekuumenenud elustiili uurijana tuntud Norra sotsiaalantropoloog Thomas Hylland Eriksen, et inimkonnal on ainulaadne võimalus muuta oma elurütmi aeglasemaks ja stabiilsemaks.

Nii esialgu juhtuski – inimesed suundusid loodusse, veetsid rohkem aega lähedastega ning õppisid uusi asju. Kuid nüüd, mil pandeemia on kestnud aastapäevad, on professor Eriksenil alust märksa enamaks skeptitsismiks. Aina enam võib näha, et suur osa inimestest on täitnud koroona toodud täiendava ajavaru digitaalse kiirustamisega. „Me täidame lisandunud vaba aja online-koosolekute, Netflixi ja nutitelefonidega,“ märkis Eriksen. „See tähendab, et digimaailm on vaid kiirenenud.“

Eriksen on uurinud ülekuumenenud maailma ilminguid juba aastaid. Oslo ülikooli sotsiaalantropoloogia professor on analüüsinud globaliseerumise kiiret mõju nii majandusele, keskkonnale kui kultuurile mahuka projekti „Overheating“ raames. Märke ülekuumenemisest võib tema sõnul leida kõikjalt: nii lennuliikluse, plastmassi, maailmakaubanduse kui mobiilipiltide lisandumise mahust.

„Tempo on väljakannatamatu nii maakerale kui inimeste isiklikule elule,“ nentis Thomas Hylland Eriksen. „Ka meie eraeludes valitseb juba mõnda aega hektiline tempo – on liiga palju asju, mis tuleb ära teha. Me võiksime pandeemiast õppida.“

Olulisemad asjad on tasuta ja süsinikuneutraalsed

„Ajalooline kriis võib saada suurte muutuste alguseks,“ sõnas Eriksen. „Koroonapandeemia paneb meid uuesti läbi mõtestama märksõnu nagu töö, produktiivsus ja hea elu.“

Professori arvamust mööda on endisest selgemaks saanud, et nii mõnedki olulisemad asjad elus on tasuta ja süsinikuneutraalsed. „Mis puutub ilma rahata saadavatesse hüvedesse, on see mõistagi halb uudis kapitalismile, kuid kasulik elustiilile,“ lisas Eriksen.

Tõsi küll, radikaalseid muutusi ühiskonnas ei maksa oodata kohe pandeemia leevenedes. „Inimestes on kahtlemata allasurutud energiat ja kihku naasta normaalseks peetud varasema elu juurde, back to business. Kuid koroonapandeemia võiks olla vähem pöörase elutempo sissejuhatuseks.“

Eriksen väljendas arvamust, et muutused algavad inimestest ja kohalikest väikestest kogukondadest, mitte ei käsuliini pidi ülevalt alla.

Paigalpüsimine on muutunud uuel viisil oluliseks, kuna koroonapandeemia on inimese liikumisvõimalusi piiranud. Eriksen julgustab edaspidigi püsima oma tegutsemise ja toimetustega eeskätt lähinaabruses, kuna sel on suur mõju ja tähtsus.

„Püüdes lahendada globaalseid väljakutseid, vajuvad käed omaenda jõuetusest rüppe. Ma ei saa päästa Gröönimaa jääliustikke, küll aga võin päästa oma naabruskonna puid päästa,“ kirjeldas professor.

Põhjamaades on järjepidevus au sees

Sotsiaalantropoloogina ehk ühiskondade ja sotsiaalsete võrgustike uurijana tuntud Thomas Hylland Eriksen on võrrelnud eri maade poliitikute ja rahvaste reaktsioone koroonakriisile.

Põhjamaades ei ole mindud märkimisväärsete karistuste rakendamise teed, nagu näiteks Lõuna-Euroopas. Eriksen märkis, et näiteks itaallane täidab reegleid ja piiranguid trahvihirmus, mitte niivõrd ametnike soovitusi uskudes.

„Kui norrakad hoiavad soovitatud distantsi hea meelega, võivad prantslased koguni kiidelda, kui osavalt neil õnnestus piirangutest kõrvale hiilida,“ tõi Eriksen välja. „Riikides nagu Norra ja Soome võib maapiirkondades endiselt kohata sotsiaalset kontrolli ja nõutud normide täitmise survet. Portugalis seevastu koonduvad kõige suuremad moraalsed ootused pühapäevasele perelõunale. Kes ignoreerib perekondlikku kokkusaamist, on paha.“

Eriksen põhjendas Skandinaaviamaade suhteliselt head koroonaolukorda ka sellega, et sotsiaalne kaugus kodanike ja juhtide vahel on väike. „Kõik tunnevad kedagi, kes omakorda tunneb kedagi, kes tunneb peaministrit,“ väitis Eriksen. „See aitab luua usaldust.“

Kas tundmatu suhtes jääb kahtlus püsima?

Thomas Hylland Eriksen märkis, et hetkel on võimatu oletada, kuidas elu-olu edeneb pandeemia järel. „Kõik oleneb valikutest, mida me teeme,“ ütles professor. „Näiteks on poliitiline valik, kas juhid suurendavad riikide vahelist koostööd või süveneb kriisi järel rohkem kohalik poliitika. Viimastel kuudel on olnud võimalus näha, et poliitikud võivad võtta dramaatilisi otsuseid vastu ühe öö jooksul kui nad tahavad.“

Ka nentis Eriksen, et maailm on muutunud haavatavamaks ja üksteisest sõltuvamaks. „Me mõistame nüüd senisest paremini, et me ei kontrolli kõike.“

Eriksen avaldas lootust, et koroonapandeemia muudab meid alandlikumaks. Siiski on ka võimalus, et inimesed pöörduvad rohkem sissepoole ja muutuvad teistlaadi inimeste suhtes eelarvamuste rohkemaks kui endaga sarnaste osas. „Meid on nüüd aastapäevad õpetatud teisi kahtlustama,“ põhjendas Thomas Hylland Eriksen. „Kui me kellegagi kohtume, peab ta kuuluma meie lähiringkonda. Mida kaugemale minna, seda ohtlikumaks tundub maailm muutuvat. Kui selline suhtumine levima hakkab, ei too see paraku midagi head.“

 

 

Laadimine...Laadimine...