OLEMATU PALK: Nooruke kaitseväelane teenib kogenud õpetajast rohkem

"Heal juhul saab õpetaja-metoodik täiskoormuse puhul ning klassijuhataja rolli täites sama suurt palka nagu nooremleitnant, kes on oma karjääri alguses," ütles Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt. Kaitseväelaste palka tõstetakse veelgi, õpetajate palgatõus on aga endiselt suure küsimärgi all.

Pilt: Scanpix
Haridus

OLEMATU PALK: Nooruke kaitseväelane teenib kogenud õpetajast rohkem (1)

Sirje Rattus

"Heal juhul saab õpetaja-metoodik täiskoormuse puhul ning klassijuhataja rolli täites sama suurt palka nagu nooremleitnant, kes on oma karjääri alguses," ütles Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt. Kaitseväelaste palka tõstetakse veelgi, õpetajate palgatõus on aga endiselt suure küsimärgi all.

Kaitseminister Sven Mikser saab laia naeratusega vastu rinda taguda: kaitseväelaste palgad tõusevad! Kindel fakt!

Värske haridusminister Jürgen Ligi on ka õpetajatele palgatõusu lubanud. "Hariduse valdkonnas tuleb teha valikuid eesmärgiga suurendada õpetajate palka," ütles ta oma esimeses intervjuus haridusministrina saatele "Ringvaade".

Annab õpetajatele palgatõusuks lootust? Tundub siiski liiga ümmargune lubadus olevat.

"Peale vererõhu ei tõuse siin midagi," vastas vastne riigikogu liige, koolipapa Märt Sults Pealinna küsimusele, kas paljulubatud ja -oodatud õpetajate palgatõusu on viimaks ette näha.

"Imestama paneb fakt, et valitsust moodustavatel erakondadel olid enne valimisi õpetajate palkade kohta väga selged visioonid, millest koalitsioonileppes ei ole mitte midagi alles jäänud," märkis Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt.

"Reformierakond lubas 2019. aastaks 1500 eurot, IRL ja sotsiaaldemokraadid arvasid, et õpetajate palk peaks olema 120% riigi keskmisest. Koalitsioonileppes on aga väga üldsõnaline lause, mida saab mitmel viisil tõlgendada."

Haridusse raha juurde ei tule

"Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas," seisab koalitsioonileppes. Ning edasi: "Muudame rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks, optimeerides majanduskulude taset." Mida see kantseliit inimkeelde panduna tähendab?

"Õpetajate palgatõus tähendab seda, et 30% õpetajaid tuleb vallandada ja 30% koolidest tuleb kinni panna," selgitas Sults. "Kui vaadata tegelikkust, siis raha ju keegi haridusele juurde ei anna. Ühe õpetaja palgatõus tähendab Jürgen Ligi järgi seda, et naaberõpetaja tuleb lahti lasta. Exceli tabelis on muidugi kõik korras, tavainimesed ei saa arugi, kuidas neile kott pähe tõmmatakse."

Õpetajate palgad on Eestis niigi ühed Euroopa madalamad, ja ega ametki ole seetõttu kuigi prestiižne. "Kui me võrdleme meie palka OECD riikidega, siis on see kõige väikseim," ütles Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juht Reemo Voltri. "Eesti hariduse kõige suurem probleem on õpetajate töötasu. Et see on nii väike, on uute õpetajate juurdekasv praktiliselt olematu ja õpetajate keskmine vanus OECD riikide kõige suurem."

Voltri lisas, et töötasu on otseses seoses õpetajaameti prestiiži ja väärtustamisega ühiskonnas. "Ka seda tuleb olulisel määral muuta," on igapäevaselt Jaan Poska gümnaasiumis füüsikaõpetajana leiba teeniv EHL esimees veendunud.

Kaitseväelane tähtsam kui õpetaja?

Et õpetajaamet pole Eesti riigis prestiižne, näitab kas või tõsiasi, et üsna madala auastmega kaitseväelane teenib suuremat palka kui ülikogenud ja haritud õpetaja-metoodik. "Ei tohiks küll eri valdkondi vastandada, aga fakt on, et nooremleitnant saab palka vähemalt 1200 eurot, kui ta on rühmaülem," ütles Hildebrandt.

Riik kehtestab õpetajatele ainult palga alammäära, mis praegu on 900 eurot. Et õpetajatel palgaastmeid enam ei ole, on võimalik, et ülisuurte kogemustega õpetaja saabki vaid seadusega pandud miinimumi lähedast palka. "Kuna palgakorraldus on nüüd kooli enda otsustada, pole enam teada, kui palju rohkem alammäärast teenib vanemõpetaja või õpetaja-metoodik," lisas Hildebrandt.

"Heal juhul saab viimane täiskoormuse puhul ning klassijuhataja rolli täites sama palju nagu nooremleitnant. Aga peame meeles, et nooremleitnant on alles oma karjääri alguses, kuid õpetaja-metoodik on saavutanud juba kõige kõrgema astme."

Lisaks on kaitseväelastel palju muidki soodustusi, millest õpetajad võivad vaid unistada – tulemuspalk, päeva toiduraha, tasuta hambaravi, keskmisest märksa suurem pension. Kaks aastat tagasi tõsteti kaitseväelaste palka üpris vägevalt, keskmiselt 17%, nüüd tõuseb see veelgi.

Õpetajate palk pole aga tõusnud hoopiski mitte samas taktis. Sults ütles, et kui viimastel aastatel ongi õpetajate alampalku näpuotsaga tõstetud – kaugeltki mitte riigi keskmiseni, nagu see minimaalselt võiks olla – , siis samal ajal on võetud vähemaks lisatasu saamise võimalusi. "Minister Aaviksoost alates on iga palgatõus tähendanud õpetaja reaalpalga 20-30%-list vähenemist," nentis Sults.

"Eri määrustesse on kantud klausleid, millega õpetajatelt võetakse võimalus lisatöö eest lisatasu saada. Näiteks klassijuhatajatöö ei ole enam eraldi tasustatav. Õpilaste arvu klassis on tõstetud, rühmadesse jagada ei tohi – jällegi lisakoormus õpetajale."

Haridus kulu, laps probleem

Kui enne oli õpetaja kontakttunni (klassi ees andmise tunni) koormus 22 tundi nädalas ning sellest enama korral said tunnid eraldi tasustatud, siis nüüd ellist mõistet nagu normkoormus enam ei ole. On täiskoormus, 35 tundi nädalas, see tähendab, et koolijuht võibki saata õpetaja 35 tunniks nädalas klassi ette ja maksta talle seadusega ettenähtud miinimumi.

"Selge on, et õpetajate vastutus, töökoormus ja töötasu ei ole kooskõlas," tõdes Hildebrandt, kes Saksamaalt Eestisse tulnuna oskab meie hariduspilti teise pilguga vaadata ja hinnata.

"Nii IRL kui ka sotsiaaldemokraadid on oma valimisprogrammides öelnud, et õpetajate töötasu peaks olema 20% kõrgem kui on riigi keskmine. Mina olen samal arvamusel – ehk et õpetajate palga alammäär peaks olema 20%-50% kõrgem kui riigi keskmine. Ning vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik – kuigi selle süsteemi järgi atesteerimine on nüüd paraku lõppenud – peaksid saama sellest veel natuke kõrgemat palka."

Hildebrandt lisas, et riikides, kus õpetajaamet on prestiižne, kvaliteetne järelkasv tagatud ning meeste ja naiste osakaal tasakaalukam, on õpetaja töötasu väga selgelt kõrgem kui riigi keskmine.

"Nagu arstid ja päästetöötajad, nii on ka õpetajad aatelised inimesed," nentis Sults. "Aga millise piirini sa puhtast aatest töötad? Kui jänes nurka ajada, ründab ta rebast ka."

Sultsi sõnul ei saa õpetajate kannatusega lõpmatult mängida. "Eesti valitsus nimetab haridust (ebameeldivaks) kuluks, mitte investeeringuks. Laps pole mitte õnn ja rõõm, vaid probleem – kuni see suhtumine ei muutu, ei ole ka hariduskorralduses paremaid tuuli oodata."

Praegu kooliinimesed väga lootusrikkad ei ole. "Kahjuks sõltub õpetajate materiaalne heaolu ka edaspidi väga umbmäärastest tingimustest, mida õpetajad ise mõjutada ei saa," tõdes Hildebrandt.

Kaunid lubadused ja karm reaalsus

Reformierakond lubas 2019. aastaks õpetajatele palgatõusu 1500 euroni.

IRL ja sotsiaaldemokraadid lubasid, et õpetajate palk peaks olema 120% riigi keskmisest.

Koalitsioonileppes pole palgatõusu numbritest aga lõhnagi. Seal on kirjas vaid väga üldsõnaline lause, mida saab tõlgendada mitmel viisil: "Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...