Õpetaja Cattre Hein: kogu tähelepanu on koondunud hübriidõppele

Rocca al Mare kooli õpetaja Cattre Heina sõnul on hetkel on sada protsenti fookus seal, et kõik tunnid saaksid nii tehtud ja õpilased saaksid materjalid selgeks. 

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Õpetaja Cattre Hein: kogu tähelepanu on koondunud hübriidõppele

Jaanika Valk

Rocca al Mare kooli õpetaja Cattre Heina sõnul on õpetajad, eriti Harjumaal ja Tallinnas hetkel hübriidõppega nii ametis, et fookust mujale ei jagu. "Hetkel on sada protsenti fookus seal, et kõik tunnid saaksid nii tehtud, et õpilased saaksid materjalid selgeks. Praegu pole aega kaugemale mõelda ja suuri muutusi ei oota," sõnas ta.

Täna, esmaspäeval, arutavad Reformierakond ja Keskerakond koalitsiooniläbirääkimistel digi- haridus- ja kultuuriteemadel. Kõige põletavam valdkond on kindlasti nii eesti- ja venekeelse hariduse küsimus, aga kirgi kütab ka õpetajate palk.

Kui eelmise aasta sügisel jäi kõlama, et järgmised neli aastat õpetajate palgad külmutatakse, siis praegune haridus- ja teadusminister Jaak Aab on öelnud, et õpetajate palka on kahtlemata vaja tõsta.

Pealinn uuris, millised ootused on uuele koalitsioonile õpetajatel ja koolijuhtidel.

Õpetajad: tuge vajab digipädevus

Rocca al Mare kooli õpetaja Cattre Heina sõnul on õpetajad, eriti Harjumaal ja Tallinnas hetkel hübriidõppega nii ametis, et fookust mujale ei jagu. "Hetkel on sada protsenti fookus seal, et kõik tunnid saaksid nii tehtud, et õpilased saaksid materjalid selgeks. Praegu pole aega kaugemale mõelda ja suuri muutusi ei oota," sõnas ta.

Heina sõnul on olevik hetkel nii muutlik, et õpetajate koormus on suur ning abi on peamiselt erinevatest tehnoloogilistest vahenditest. Töökoormus on tema sõnul kõigil õpetajatel natukene suurem, sest distantsõppel olemine tähendab laiapõhjalisemat tagasisidet ning on ka neid õpetajaid, kes peavad end jagama nii kodus kui koolis õppivate õpilaste vahel.

Aastal 2019 parimaks õpetajaks nomineeritud informaatikaõpetaja Rasmus Kits tõdeb samuti, et hetkel on õpetajate olukord keeruline, sest otsused piirangute osas tulevad ning aktiveeruvad kiiresti.

"Kui otsus tuleb neljapäeva õhtul ja aktiveerub reede pärastlõunal, siis esmaspäevaks peab aineõpetaja olema selle otsusega juba valmis. Sisuliselt töötab aineõpetaja ööpäev läbi, selleks, et üleüldse saaks õpet läbi viia," sõnas Kits, et otsused distantsõppele ülemineku kohta võiksid olla natukene pikemaajalisemad, et õpetajad saaksid oma õppetööd paremini planeerida.

Suuremas pildis loodab Kits, et koalitsioon on pikaajaline ning jääb püsima vähemalt järgmiste valimisteni, sest digipööre tuleks jõulisemalt käima saada. Aineõpetajana tunneb ta, et koolidel on selles osas väga suur autonoomsus, mis tähendab, et mõni kool saab olukorraga väga hästi hakkama, kuid mõned koolid on suures hädas.

"Meil on väga eesrindlikke koole. Kolmandik koole saavad eeskujulikult või peaaegu eeskujulikult hakkama, aga teisel pool on kolmandik koole, kes on väga hädas," sõnas Kits, et tihti on hädas just väiksemad maakoolid, kus annab digipädevuse ebaühtlus tugevalt tunda.

Suures pildis, võrreldes teiste riikidega läheb Eestil siiski Kitse sõnul hästi. "Meie õpetajatel ei ole vaja ülesandeid postkasti kohale viia, selles mõttes on isegi hästi läinud," sõnas ta naljatades.

Koolide autonoomsus on informaatika õpetaja sõnul hea, aga kool peaks olema autonoomne õppesisus ja –protsessis, tehniline võimekus peaks olema aga kesksemalt juhitud. "Tegelikult on meil väga hea raamistik riikliku õppekava näol olemas, sellest on väga hea lähtuda," sõnas ta.

Konkurentsivõime tagab vastav töötasu

Pelgulinna kooli direktor Tõnis Piiburi sõnul on küsimus üldises sõnumis ja peab mõtlema järelkasvu peale. "Lõpuks tahame, et õpetajaks õpiksid ikkagi need, kes on entusiastlikud ja tahavad seda teha, mitte need, kes mujale sisse ei saa," sõnas ta.

Rasmus Kitse sõnul on tänane reaalsus see, et õpetaja teeb väga palju tööd, aga saab selle eest minimaalset tasu. "Seda on karm öelda, aga kui makstakse miinimumtasu, siis tehakse selle tasu eest ka minimaalselt tööd. Kui tahame koolisüsteemi õpetajaid, kes on nõus väga palju panustama, siis tuleb aru saada, et ka töötasu peab vääriline olema," ütles Kits.

Kitse hinnangul on kummaline, et ei suudeta aru saada, et õpetaja on oma valdkonna tippspetsialist, mitte lihtsalt oskustööline. Õpetajate keskmine palk on aga võrreldav keskastmespetsialisti, mitte tippspetsialisti palgaga. "IT- sektoris on noore spetsialisti töötasu alates 3000 eurost, tippspetsialistid saavad tasu 6000-7000 eurot kuus. See on küll IT valdkond, aga teistes valdkondades on tegelikult samamoodi," sõnas ta.

Nii kaua kui õpetajate töötasu käib ühte sammu keskmise palgaga, ei saa öelda, et töötasu oleks tõusnud, märkis Kits. "Kui oleme pannud sihiks, et õpetaja töötasu peaks olema minimaalselt 120% eesti keskmisest töötasust, siis peaks õpetaja keskmine töötasu olema praegu suurusjärgus 1800 eurot," ütles ta.

 SEOTU LOOD:

Reps: õpetajate palgatõus tuleks koos teiste riigipalgalistega

VIDEO! Kolitsiooniläbirääkijad: loome lisavõimalusi eestikeelseks õppeks alushariduses

 

Laadimine...Laadimine...