PÄEVAINTERVJUU! Perearst Piret Rospu: vaktsineeritud inimesed võiksid kohtuda ja kallistada

Perearst Piret Rospu sõnul on maailm on nii väike, et meil Eestis on praktiliselt kõik viiruse variandid kohal.

PÄEVAINTERVJUU! Perearst Piret Rospu: vaktsineeritud inimesed võiksid kohtuda ja kallistada (3)

Hannula Lepp

“Ettevaatuse mõttes soovitame ka vaktsineeritutel jätkata maski kandmist, distantsi hoidmist ja kontaktide vähendamist. Küll aga arvan, et vaktsineeritud inimesed võiksid rahumeeli omavahel siseruumides kohtuda ilma maskita ja kallistada,” sõnas perearst Piret Rospu. 

 

Täna on stuudios perearst Piret Rospu Eesti Perearstide seltsist, et rääkida Covid-19 vaktsiinidest. Tundub, et sel teemal saame informatsiooni küllaga iga päev ja inimesed peaksid olema teadlikud. Aga kuna info on olnud vastuoluline - keda võib ja keda ei või vaktsineerida, missugused on järelmõjud ja nii edasi, siis on vajalik vaktsiinide asjad ikka ja jälle üle rääkida.

Kuidas teile tundub, kas infot vaktsineerimise kohta on piisavalt?    

Piret Rospu: Vaktsineerimise kohta kirjutatakse iga päev. Eesti Perearstide Seltsi poolt oleme püüdnud meedia päringutele võimalikult palju vastata, et elanikkonda selles infoväljas hoida ja võimalikult palju selgitada, mis on parasjagu toimumas.                

Arvata võib, et telefonid helisevad hommikust õhtuni?                

Piret Rospu: Oo jaa, see on tõsi. Lisaks sellele, et küsitakse, kuidas testima minna või haiguslehte saada, on lisandunud vaktsiinide teema. Küsitakse, kas ollakse riskigrupis, millal võib vaktsineerima tulla ja kas konkreetsete haiguste või ravimitega võib üldse vaktsineerida. Küsimusi on palju.                

Inimestel on kaks valikut - vaktsineerida või mitte. Inimese immuunsüsteemi jaoks pole ju tegelikult vahet, kas kaitse tuleb põdemise tagajärjel või vaktsineerimise teel. Antikehad tekivad mõlemal juhul. Kumb kaitse on pikaajalises plaanis tõhusam?          

Piret Rospu: Pikaajalist vaadet meil tegelikult ju praegu ei ole. See haigus on meiega olnud aasta ja natuke peale. Küll aga on  lühikese perspektiivi küsimus – läbipõdemine ja vaktsineerimine ikkagi päris võrdsed ei ole. 

Täiskasvanud tööealisel inimesel tekib kerge põdemise läbi antikehade tase, mis on mõnisada ühikut, raskemalt või mõõduka põdemisega on see mõni tuhat, kahe doosiga vaktsineerimise järgselt võivad need numbrid ulatuda 15 000 – 40 000ni ehk vaktsineerimisega saavutatakse oluliselt kõrgem antikehade tase kui põdemisega. 

Vanemaealise elanikkonna puhul on numbrid natuke väiksemad, kuid ka neil on näha, et vaktsineerimisega saadav antikehade tase on kõrgem kui põdemise järgselt.

Otseselt üks ühele ei saa tõlkida, et antikehade tase tähendab automaatselt paremat kaitset. Me loodame seda, aga tegelikult on immuunsüsteemis ka muid komponente, näiteks rakuline immuunsus jms mida me igapäeva vereproovidega hästi mõõta ei saa. Teadusuuringute andmed näitavad, et ka rakuline immuunsus, mis vaktsineerimisega tekib, on väga hea.

Kui võtta inimene, kes on viirust juba läbipõdenud ja kellel antikehade tase oletuslikult ei ole veel väga hea, siis juba esimese doosiga vaktsineerimise järel nendel viskab antikehade taseme natuke isegi kõrgemale kui ilma põdemata inimene kahe doosiga vaktsineerimisel. Esialgu soovitasime lihtsalt, et põdenud inimesi võiks vaktsineerida, aga kui tuli ühe doosi info, siis tulime kiiresti sellega kaasa ja praegu soovitamegi põdenud inimesi vaktsineerida ühe doosiga, sest nad saavad sellest väga hea ja kõrge antikehade taseme. Lisaks saame teist vaktsiinidoosi kasutada kellegi teise kaitsmiseks.             

Ehk siis need, kes on läbi põdenud, ei saa kindlad olla, et nad enam ei haigestu?                

Piret Rospu: Esialgu, kui meil oli ainult see üks Wuhanist tulnud viiruse variant, siis oli teada, et korduv nakatumine on võimalik, aga tõenäosus on väike ja suurem osa korduvnakatunutest põdesid viiruse ka väga kergelt või asümptomaatiliselt läbi. Nüüd on kaardid täiesti sassi löödud, sest uued viiruse variandid Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast nakatavad edukalt ka neid, kes on originaalvariandi läbi põdenud. Nüüd käib mäng selle peale kui palju neid antikehi on. Antikehad ei seo uute viiruste variantide külge ennast väga täpselt, aga osaliselt siiski. Kui antikehi on väga palju siis hoolimata sellest, et nad väga hästi kinni ei seo, löövad nad massiga ja neutraliseerivad uue viiruse ära. Kui antikehi on vähe, siis pääseb viirus ikkagi läbi ja suudab nakkuse käima lüüa. Brasiilias on hinnanguliselt 25-65% põdenutest nakatumisele korduvalt vastuvõtlikud.             

Kas on Brasiilia ja Eesti vahel on väga suured erinevused?                

Piret Rospu: Maailm on nii väike, et meil Eestis on praktiliselt kõik need variandid kohal.  Inglismaa variant on meil praegu juba domineeriv ja see tüvi on selles mõttes tore, et ta allub ilusti vaktsiinidele. See, kes on Wuhani viirust põdenud ei peaks Inglismaa omaga uuesti nakatuma. 

Inimestel on vaktsiinidega seoses mitmeid hirme. Üks nendest  on näiteks tromboosioht, mis on nüüdseks justkui maha võetud, aga info muutub pidevalt. Kuidas sellega siis on?                

Piret Rospu: Info muutub pöörase kiirusega ja see, mida hommikul tööle mines haiguse kohta teadsin, võis õhtuks või järgmiseks päevaks juba teistmoodi olla. Vaktsiinide kohta tulev info mitte ei muutu, vaid täieneb. Eestis on hetkel kasutuses kolm erinevat vaktsiini ja võimalik, et kui aprillis USA vaktsiini välja lubab, siis tuleb juurde ka neljas. 

Laias laastus jagunevad vaktsiinid kaheks – Pfizer ja Moderna vaktsiinid on mRNA põhised, mille puhul viiakse keha rakkudesse väike jupp RNA-d, mis õpetab rakkusid tootma koroonaviirusega valku. Ogavalk on koroonaviiruse pinnal üks hästi iseloomulik jupp, mida immuunsüsteem tundma õpib ja kui viirus lõpuks kehasse jõuab, siis immuunsüsteem tunneb ära, et tegemist on paha tüübiga, kes tuleb kahjutuks muuta, et inimene ei haigestuks. 

Teised vaktsiinid on vektorvaktsiinid, mis kasutavad adenoviirust, mis on tavaline köha, nohu ja palaviku tekitaja, aga tema viiruse genoomist on võetud välja need jupid, mis muudavad teda edukaks haiguse tekitajaks ehk siis on lõigatud välja need osad, mis võimaldavad viirusel ennast paljundada ja inimese immuunsüsteemi eest ära peita. Need osad on välja võetud nii, et ta haigust tekitada ei saaks. Sinna asemele on pandud väike geenijupp, mis õpetab koroonaviirusega valgu tootmist. Adenoviirus nakatab rakku ja selle geenijupi kaudu hakatakse tootma ogavalku, mille immuunsüsteem saab mugavalt ära õppida ja siis kui koroonaviiruse nakkus tekib, tunneb kaval immuunsüsteem viiruse ära. 

Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on oma põhimõttelt üpriski sarnased, sest nad lasevad suurema osa tööst kehal endal ära teha ja kasutavad samu mehhanisme, mis meil tegelikult igapäevaselt toimuvad. Valgu süntees rakus on selline üks väga baasfunktsioon bioloogias üldse.                

Aga kuidas me need hirmud maha võtame, sest ikkagi  on ju infost läbi käinud, et AstraZeneca vaktsiin on mõnes riigis tromboosiohu tõttu seisma jäänud? Inimeste hirmud ei kao ju kusagile.                

Piret Rospu: AstraZeneca kasutamist alustati Inglismaal juba jaanuaris, kuna tegemist on Oxfordi ülikoolis välja töötatud tehnoloogiaga. Inglased ise usuvad sellesse vaktsiini ja neil hakati kohe ilma igasuguste vanusepiiranguteta riskigruppe vaktsineerima. Mingeid vastusignaale ei tulnud. Nüüd, mõned kuud hiljem kui sama vaktsiini hakati Euroopas kasutama, tuli jutt, et uuringutes oli vanemaealisi liiga vähe, et otsustada, kas vanemad saavad hea kaitse või ei saa. Igaks juhuks vaktsineerisime nooremaid ja siis tekkisid mõned trombijuhud. Mõnes riigis tõmmati vaktsineerimine seisma, sest nad said seda endale lubada madalate nakatumisnäitajate tõttu. Meil on nakatumisnäitajad kohutavalt kõrged ja see kaitse, mis me vaktsineerimisest saame, kaalub kõvasti üles selle, et trombirisk võib tõusta. Andmeid analüüsides leiti, et tegelikult ei muutunud trombijuhtude esinemissagedus vaktsineerimise ajal võrreldes eelmise või üle-eelmise aastaga. Küll aga on praegu veel õhus kahtlused selle kohta, et noortel inimestel tekivad trombid koos väga madala hüübimisrakkude tasemega. Sellised juhtumid on aga väga haruldased ja nende seos AstraZeneca vaktsiiniga ei ole leitud.                

Kas vaktsiini sobivust peaksid perearstid jälgima, sest inimene seda ise ju ei tea?                

Piret Rospu: Kui oli üldine trombiriski kõhklus, siis meil oli nimekiri inimestest, kellel olid diagnoosid, mis võivad kaasa tuua trombiohu. Mõned inimesed jätsime ettevaatuse mõttes kõrvale. Nüüd on tegelikult selge, et need tavalised klassikalised trombiriskifaktorid nagu näiteks ülekaal, suitsetamine ja liikumatus ei mõjuta ohtu ja tromboosi piirang kadus. Väga haruldased juhtumid on üks miljoni kohta ja need on olnud kõik nooremaealistel inimestel. 

Praegu on soovitus AstraZenea vaktsiini kasutada ka üle 60-aastastel inimestel, sest nad on riskigrupp ja vajavad kaitset ning nende tromboosi esinemissagedus ei suurene. 

Ravimiuuringutest saadud info ja päris elu põhjal on vaktsiinide kasutamine 180 kraadi muutunud, aga riskigruppide perearstid jälgivad väga hoolsalt patsientide ravilugusid. Perearstid tunnevad oma patsiente ja kui ta kutsub vaktsineerima, siis tasub see vastu võtta, sest perearst ei paku vaktsiini inimesele, kellele see võiks olla ohtlik või kahjulik.                

Nüüd on ju kohe tulemas ka uued vaktsiinid, mis on oluliselt lihtsamad - ninasprei, suukaudne vaktsiin plaastril, paned plaastri peale ja saad vaktsineeritud.                  

Piret Rospu: Olen lugenud, et Soome näiteks alustas ninasprei kujul vaktsiini uurimist, mis kaitseks juba nende uute variantide eest. Need uuringud on algfaasis ja esialgu katsetatakse paarikümne ja mõnesaja inimese peal. Kasutusloaks on vaja juba mitukümmend tuhat inimest. Kuigi need protsessid käivad maksimaalsetel kiirustel, siis see ei tähenda, et neid saab kohe kuskilt tellida. Peame kaua ootama, et need päriselt kättesaadavaks muutuksid. See, mis Eesti kontekstis meil võiks kättesaadavaks muutuda, on Johnson&Johnson või Janssoni vaktsiin, mis on Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud. Eeldusel, et USA seda välja lubab, loodetakse Euroopasse jõudmist aprilli keskpaigaks.                

Kui kauaks vaktsiinid immuunsust annavad? Kas mõne aja pärast tuleb teha uus vaktsineerimine?                

Piret Rospu: Tänaseks on kümneid miljoneid inimesi vaktsineeritud, aga kaitse kestust uuritakse jätkuvalt edasi, sest antikehade tase muutub aja jooksul, aga maailma juhtivad vaktsiini ja immuunsüsteemi teadlased oletavad, et see võiks olla vähemalt 1-3 aastat. Võimalik, et kauem, aga peame ootama kuni see aeg kätte jõuab. 

Kas kahe doosiga vaktsineeritud inimene võib naasta tavaelu juurde?                 

Piret Rospu: Praegu soovitame ettevaatuse mõttes jätkata kõiki neid meetmeid – maski kandmist, distantsi hoidmist ja kontaktide vähendamist. Küll aga arvan, et vaktsineeritud inimesed võiksid rahumeeli omavahel siseruumides kohtuda ilma maskita ja kallistada.

Nad võivad viirust edasi kanda, aga see tõenäosus on väga väike ja kui vaktsineeritud inimene peaks haigestuma, siis rasket haigust tal ei teki. Riskid on mõnevõrra olemas, aga need on väga madalad. 

Vaktsineeritud inimeste puhul on hästi mõistlik ameeriklaste soovitus, mis ütleb, et kui vanaemad ja vanaisad on vaktsineeritud, siis kaks leibkonda võivad omavahel kohtuda. Suguvõsa kokkutuleku korraldamiseks on veel vara. 

Mille poolest erineb Sputniku vaktsiin teistest adenoviiruse vektoril põhinevatest vaktsiinidest?                

Piret Rospu: Adenoviirused on looduses hästi laialt levinud. Nad põhjustavad köha-nohu ja palavikku nii inimestel kui ka teistel loomaliikidel. Igal liigil on oma adenoviirused. AstraZeneca kasutab šimpansi adenoviirust. Sputnik kasutab kahte inimese adenoviirust ja Johnson&Johnson ühe inimese adenoviirust. Konks on selles, et kuna adenoviirused on nii laialt levinud, siis iga inimene põeb oma elu jooksul mitukümmend adenoviiruse nakkust läbi. Kardetakse, et kui vaktsiin peaks olema selline, mille vastu meil varasemast põdemisest on juba antikehad olemas, siis võib juhtuda, et süstime adenoviiruse vaktsiini sisse, meie immuunsus teeb ta kahjutuks ja vaktsiin ei jõua käima minna. 

Tõenäosus, et oleme šimpansi adenoviirusega kokku puutunud on üpris olematu. Selles mote ongi, et varasem immuunsus ei nulliks vaktsiini ära. Sputnik kasutab adenoviirust, mis on hästi levinud ja teist, mis on meil üpris haruldane, aga Lõuna-Aafrika kandis sage. Johnson&Johnsoni vaktsiinis kasutatakse seda haruldasemat adenoviirust, seega on tõenäosus väiksem, et ta meie immuunsüsteemile varasemast tuttav on. 

Vaktsiinide omavahelise kombineerimise katsed Inglismaal juba käivad. Nad katsetavad, kas see annab laiema kaitse. Neid tulemusi ootan ka põnevusega. Praegu ei ole midagi kuulda olnud, aga tean, et uuringud on käimas. 

Miks siis osad kangesti Sputniku vaktsiini ootavad, mille poolest ta siis nii eriline on?      

Piret Rospu: See läheb juba poliitiliseks, sest tehnoloogia on neil sama, oletan, et efektiivsuse näitajad samuti. Pole sisulist põhjendust sellele, miks üks on halb või teine hea. Küsimus on selles, kui palju usaldame ühe või teise ravimikontrolli organisatsiooni kehtestatud reegleid ravimiuuringutele. Euroopas teame täpselt, millised on nõuded ja kuidas asjad käima peavad.                

Arstide ja patsientide vahele jääb üks sild, milleks on ajakirjandus, kes informatsiooni vahendab. Kas te olete rahul, kuidas ajakirjandus seda teeb? Kas patsiendid saavad õiget informatsiooni?                

Piret Rospu: Üldjoontes tunnustan ja kiidan, et kogu pandeemia vältel on tugevalt esil olnud just teadlased – molekulaarbioloogid ja viroloogid, kelle keerulist juttu üritatakse tõlkida arusaadavasse keelde. Minu arvates teevad ajakirjanikud täistuuridel väga tänuväärset tööd. See kui palju see kohale jõuab sõltub juba vastuvõtjast. 

Milline see kõige olulisem informatsioon on? 

Piret Rospu: Esiteks kui haigestud, siis ära arva, et tegemist on niisama külmetusega. Kui oled haige, siis peab minema testima, ka siis oled teste juba mitu korda varasemalt teinud. Teiseks, tuleb uskuda, mida oma perearst, terviseamet ja sotsiaalministeerium räägib. Kolmandaks, võta vaktsineerimiskutse vastu. Perearstid ei paku inimestele kunagi seda, mis võiks nende arvates inimest kahjustada.

 

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...