Peeter Järvelaid: Eesti riigi olemasolu on ime!

"Eesti riigi sünnipäeval peame me alati ütlema, et see on ime. See on ime, et Eesti riik on tekkinud ja 103 aastat hiljem saame me öelda, et meie riik on endiselt olemas. Iga imet tuleb hinnata ime vääriliselt," ütles ajaloolane ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

Pilt: Mats Õun
Eesti

Peeter Järvelaid: Eesti riigi olemasolu on ime! (2)

Priit Liiviste

"Eesti riigi sünnipäeval peame me alati ütlema, et see on ime. See on ime, et Eesti riik on tekkinud ja 103 aastat hiljem saame me öelda, et meie riik on endiselt olemas. Iga imet tuleb hinnata ime vääriliselt," ütles ajaloolane ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

Järvelaid leiab, et Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamise ajal peaksime me mõtlema jätkuvalt ka neile kaasmaalastele, kes kannavavad puudust ning nooremale põlvkonnale, mis vajab lisaks mugavale olmele ja tehnikavidinatele ka inimlikku lähedust, juhendamist ja ära kuulamist.

Totaalne muutumine 30 aastaga

"1991.aastal sain ma esmakordselt küllakutse Helsingi ülikooli kolleegilt, professor Heikki Ylikangaselt, kes tahtis näha oma Eesti kolleegi. Kaks nädalat olin ma nende juures ja see oli esimene kord, kui ma sain Helsingit nii-öelda "päriselt" näha," rääkis Järvelaid. "Esimene asi, mis mind ikka tõeliselt rabas, olid need suured valged laevad sadamas. Ma vaatasin neid laevu ja ma pean tunnistama, mõtlesin, et see on selline muinasjutt, et meie ilmselt kunagi selleni ei jõua."

Järvelaidi sõnul on täna tõsiasi, et need suured valged laevad kuuluvad Eesti ettevõtjatele, need on Tallinki laevad.

"Tegelikult on meie elus palju asju, mida kümme, kakskümmend või kolmkümmend aastat nägime ainult välismaal ja need on märkamatult kõik meie ellu tulnud. Aknast välja vaadates võib näha uusi vaikseid ja moodsaid tramme sõitmas, uusi uhkeid maju. Kogu meie olme on tundmatuseni muutunud," lisas Järvelaid.

Tema sõnul on paraku ühiskonnas jätkuvalt palju inimesi, kes vajaksid suuremat abi.

"Linnaosa vanemana suhtlen ma kogu aeg sotsiaalosakonna ja inimestega ning näen nende inimeste nägusid, kes on mures. Paljude jaoks pole saatus olnud armuline või on nad lihtsalt jäänud rataste vahele," rääkis Järvelaid.

Ta ütles, et Vabariigi algusaegadel oli tarvis teha paljusid reforme ja muutusi kiiresti. "Aga tuleb tunnistada ka seda, et me oleme paljusid reforme teinud ette teades, et osa ühiskonnast saab väga kõvasti kannatada," lausus ta.

"Selge on see, et 100% ei suuda me kõiki probleeme iialgi leevendada, aga me ei saa suhtuda niimoodi, nagu kunagi Prantsuse kuninganna ütles, et kui leiba ei ole, siis sööge pirukaid. Me oleme väike rahvas, me oleme igat niiti moodi seotud. Meil võib-olla kõige edukama inimese vanaema või vanaisa, tädi või vanatädi täpselt selles tõrjutute või pihta saanute rühmas."

Vähem ärategemist!

Järvelaidi sõnul teeb talle kõige rohkem muret, et meedia on kaotanud meie kultuurile omase traditsiooni rääkida soliidselt. "Ajal, mil mul endal õnnestus õppida Tartu Ülikoolis, õpetas Juhan Peegel välja just neid ajakirjanikke, kes aitasid Eesti riigi taastamisele omalt poolt õla alla panna," sõnas ta.

"Aga kui selle asemel hommikust õhtuni käib ärategemine… Meil on natuke üle ühe miljoni elaniku, meil on nii palju vaja ära teha, et olla väärikas riik, et suuta sammu pidada suurte riikidega. Me ei saa endale lubada samasugust käitumist, mida võib-olla Ameerika meedia lubab ja nii edasi."

Ühiskonnas suurt mõju omavate otsuste langetamisel ei peaks Järvelaiu hinnangul lähtuma vaid sellest, mida teeb Ameerika või mida arvatakse Brüsselis – oluline peaks olema see, mis on ühiskonnale tervikuna parem.

"Me peame ka rohkem asju läbi rääkima. See on ka jälle selline sõnakõlks täna - kõik nagu räägivad läbi, aga reaalne töö jääb puudulikuks. Me ilmselt heidame ülisuurte muudatuste ees, aga nendest tuleb ka siis ausalt rääkida."

Eesti riiki tuleb hoida oma südames

"Eesti riigi sünnipäeval peame me alati ütlema, et see on ime. See on ime, et Eesti riik on tekkinud ja 103 aastat hiljem saame me öelda, et meie riik on endiselt olemas. Iga imet tuleb hinnata ime vääriliselt. On üks vana juudi tarkus: "Kuidas suudab väike rahvas oma riiki hoida? Ta peab hoidma seda riiki südames.". Kui miljon inimest hoiavad riiki südames, siis ei saa seda keegi kätte."

Järvelaidi sõnul on kahju sellest, et kadunud on 1980. aastate lõpu ühtehoidmine ja rahvas on justkui kaotanud osa oma kunagisest julgusest. Üheks murekohaks on ka langev iive.

"Eesti riiki ei oleks taastatud, kui inimesed ei oleks tahtnud, ei oleks julgenud ja üks suuremaid julgusi on see omada lapsi. Ja see beebibuum, mis tekkis, oli ju majanduslikult arusaamatul kohal - leiba ei olnud, poed olid tühjad, kõik olid vaesed, aga ometigi see buum toimus," ütles Järvelaid.

"Mul on vahepeal tunne, et võib-olla vanem põlvkond on natuke kõigest väsinud, et võib-olla see noorem põlvkond veel avaneb ja tekib mingi uus laine. Aga samas on väga tore, et kui ma Põhja-Tallinnas jalutan, on tänavatel ja parkides väga palju laps Mina ütlen küll, et reaalsuses ikkagi meil seda järgnevat põlvkonda on."

Alustagem kodust!

Eesti põlve paremaks tegemisel tuleks Järvelaidi arvates alustada kodust – eelkõige tuleks energia ja oskused suunata lastele parima võimaliku arengu tagamisse.

"Mina nelja lapselapse vanaisana ütlen niimoodi, et lapsele tuleb anda see, mis lapsel on arenguks vaja, mitte kuhjata lõpmatult hilpe või mänguasju, mida laps ei oska väärtustada. Me peame rohkem lastest hoolima – lapsed peavad olema puutumatud, lapsed peavad olema kaitstud murede ja vägivalla eest," tõdes ta.

"Me oleme väike rahvas ja iga lapse eest tuleb hoolt kanda – mitte teda ära poputada ja ära rikkuda, aga targalt juhendada ja leida tema jaoks aega. Ärge unustage neid kallistamast, ärge unustage nendega rääkimast! See ei maksa midagi ja samas on see minu arvates kõige olulisem - leida aega selle jaoks, et olla isa, ema, vanaisa või vanaema, kui sulle see õnn on antud."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...