Pentus-Rosimannus: rohehüpe haarab kõige suurema osa eurotoetustest

"Eurotoetused jõuavad pea kõikidesse Eesti elu valdkondadesse meditsiinist hariduse, rohe- ja digipöördest tööstusinvesteeringute ning kiire internetini," selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Pentus-Rosimannus: rohehüpe haarab kõige suurema osa eurotoetustest (1)

Enn Tosso

"Rohepööre on suur valdkond, mida toetatakse 1,2 miljardi euroga kogu Euroopa Liidu peale. Taastuvenergeetika ja energiatõhususe suurendamine on kaks väga olulist märksõna," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. "Eesmärk on rahaliste vahenditega Eesti tulevik kindlamaks muuta ja suures mahus probleeme ennetada."

Värskelt valitsuses tehtud otsustest, millistesse valdkondadesse tahab Eesti suunata eurotoetused 4,83 miljardi euro ulatuses aastatel 2021-2027, rääkisid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning rahandusministeeriumi eksperdid Kadri Tali, Triin Tomingas ja Kaire Luht. 

Pentus-Rosimannus rõhutas, et Eesti eesmärk on eurotoetuste toel aidata ettevõtjatel kriisist tugevamana väljuda ning toetada nii majanduse kui ka teiste valdkondade mitmekesist arengut. "Eurotoetused jõuavad pea kõikidesse Eesti elu valdkondadesse meditsiinist hariduse, rohe- ja digipöördest tööstusinvesteeringute ning kiire internetini," sõnas ta.  

Ta rääkis ka sellest, kuidas täpsemaid tingimusi välja töötatakse koostöös partnerite ja Euroopa Komisjoniga ning millal saab raha taotlema hakata.  

Eurorahad kindlustavad Eesti tuleviku 

"Eesmärk on rahaliste vahenditega Eesti tulevik kindlamaks muuta ja suures mahus probleeme ennetada," sõnas Pentus-Rosimannus. Ta märkis, et kogu maailma megatrendid mõjutavad Eestit, alates kliimamuutustest kuni rahvastiku kasvuni. "Rahvastiku vananemisega tuleb toime tulla nii Eestis kui ka maailmas tervikuna," tõi ta välja olulise murekoha.

Samuti põhjustab tema sõnutsi tehnoloogia areng murekohti, et arengul oleks ka vastus kliimamuutustele ning rahuldaks vananevas riigis inimeste kõiki soove ja vajadusi. "Sellele pakub lahendust Euroopa Liidu rahastamispakett," ütles Pentus-Rosimannus. 

Tema sõnul oleme ette valmistamas Eesti keskpikka plaani, kus on olulisel kohal nii loodushoid kui ka tervena elatud aastate pikendamine. Mõlemad eesmärgid kattuvad Euroopa Liidu rahastamisperioodi eesmärkidega. "Euroopa Liidu rahaga saame neid pikaajalisi eesmärke toetada ning peame kasutama tehnoloogilist hüpet, et majandus püsiks konkurentsivõimeline," rõhutas Pentus-Rosimannus.

Tema sõnul oleme proovinud vältida üksikutele fondidele keskendumist ning vaadelda tervikpilti. Ta tõi välja, et välisvahendite uus periood suurendab investeeringuid, mis seni on olnud kuni 250 miljonit eurot, kuid suureneb lähiajal üle 800 miljoni euro. 

Kiire internet saab rahasüsti

Pentus-Rosimannus tõi eraldi teemana välja programmi Nutikam Eesti. Ta osutas probleemile, et Eestis on tootlikkus alla 80 protsendi Euroopa Liidu keskmisest ning selle parandamiseks oleks vaja kasutada teadlaste nõu. "Võitjate hulka kuulub digiriik ja teenused, seda mitte ainult riigi, vaid ka eraettevõtete poolt vaadates. Nutikamasse Eestisse on võimalik investeerida miljard eurot, mis puudutab innovatsioonivahendeid ja teadusvahendeid," ütles ta. Kriisiolukorras välja tulnud probleemi lahendamiseks, mis puudutab kiiret interneti, investeeritakse 64 miljonit eurot. 

Pentus-Rosimannus tõi välja murekoha, et Euroopa Liidu keskmist vaadates kasutavad meie ettevõtted digilahendusi keskmisest vähem. Selleks eraldatud 73 miljonit aitab rahandusministri hinnangul ettevõtetel taas digihioog sisse saada. 

Pentus-Rosimannus osutas, et rohepööre on suur valdkond, mis saab 1,2 miljardit kogu Euroopa Liidu peale. Taastuvenergeetika ja energiatõhususe suurendamine on need märksõnad. 400 miljonit suunatakse hoonete energiatõhususse. 100 miljoni euro eest luuakse rohefond, mis toob moodsad lahendused, mis võimaldavad rohepöörde läbiviimist. 

Eraldi tõi Pentus-Rosimannus välja teede ehituse, mis on palju tähelepanu saanud ning kuhu suunatakse 159 miljonit - kuhu täpselt, selgub märtsi jooksul. 20 miljonit läheb kergliiklusteedele, sealjuures ka väljaspoole suurlinnu. Ülemiste ühisterminali väljaarendamiseks eraldatakse 31 miljonit. 26 miljonit läheb Vanasadama trammiliini arendamisse, mis mõjutab kogu linnapilti. 

Pentus-Rosimannus rõhutas, et kultuuri seisukohalt väga oluline investeering eesti keele lõimumiseks on 69 miljonit eurot, et eestikeelne õpe parematele alustele saaks. Regionaalne ettevõtlus ja ka linnapiirkondade arendamine saab 7,5 miljonit, mis on Kagu-Eesti ettevõtlusele oluline täiendus. 

"Nii ettevõtjad kui ka teadlased ootavad väga seda rahastamisprogrammi. Oleme maailma teaduse absoluutses tipus, ent kuidas neid teadmisi ettevõtluses ära kasutada, see tuleks viia uuele tasemele," sõnas Pentus-Rosimannus. 

Kuhu liigub euroraha?

20% kogu rahast peab minema digipöördele ja 37% rohepöördele

- Õiglase Ülemineku fond aitab piirkondi, keda rohelisele energiale üleminek enim mõjutab ning fondi eelarve ehk 340 miljonit eurot läheb ainult Ida-Virumaale

- 390 miljonit eurot eraldatakse korterelamute renoveerimisse, et tõsta energiatõhusust

- 742 miljonit eurot makstakse Nutikama Eesti programmi, kus on 5G arendused ja viimase miili internetiühendus

- 92 miljonit eurot läheb energeetika valdkonda

- 96 miljonit eurot suunatakse säästlikku transporti: Rohuküla raudtee, Ülemiste terminal, kergliiklusteed, Vanasadama trammiliin

- Struktuurivahenditele lisatakse 174 miljonit eurot, Eesti puhul suunatakse see COVID-kriisiga toimetulekusse, raskustesse sattunud ettevõtetele ning Töötukassale

- eesti keelele ja lõimumisele läheb kokku 65 miljonit eurot

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...