PLASTIK TOIDULAUALT VÄLJA! Tarkmees: mikroplastikust kosmeetika ärakeelamine on jumala õige

"Kui Rootsi näitab julgust, peaksid ka teised riigid siin kaasa tulema ning oma reegleid hakkama kehtestama, sest muidu liiguvad probleemsed tootjad lihtsalt ühest piirkonnast teise," märkis Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees Rootsi otsuse kohta keelata alates 1. juulist oma turul mikroplaste sisaldavad tooted. Igal aastal jõuab Läänemerre 40 tonni mikroplastikut, mis kalade kaudu jõuab meie toidulauale.

Pilt: Scanpix/ plastmass jõuab ka lindude toidulauale

PLASTIK TOIDULAUALT VÄLJA! Tarkmees: mikroplastikust kosmeetika ärakeelamine on jumala õige

Virkko Lepassalu

"Kui Rootsi näitab julgust, peaksid ka teised riigid siin kaasa tulema ning oma reegleid hakkama kehtestama, sest muidu liiguvad probleemsed tootjad lihtsalt ühest piirkonnast teise," märkis Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees Rootsi otsuse kohta keelata alates 1. juulist oma turul mikroplaste sisaldavad tooted. Igal aastal jõuab Läänemerre 40 tonni mikroplastikut, mis kalade kaudu jõuab meie toidulauale.

Kui sadakond aastat tagasi oli veel põhiline kosmeetika- ja hügieenitoode seebitükk, siis nüüd ägavad poodide riiulid valdavalt globaalkontsernide toodetud kosmeetikakeemia lademete all. Enamus tänapäeva tavalisest kosmeetikast nagu kreemid, šampoonid jms sisaldab muude keemiliste ühendite hulgas aga paraku ka mikroplaste ning Rootsi kavatseb neid sisaldavad tooted sealse meedia andmetel 1. juulist ära keelata.

Mikroplast jõuab teatavasti reovee kaudu merre, ja seda ka näiteks puhastusseadmetes ära puhastatud ehk siis loodusesse laskmiseks kõlbulikuks loetud veest. Tehnoloogiat, mis puhastusseadmes reoveest mikroplastikut eraldaks, pole teadaolevalt veel leiutatud. Mikroplasti on leitud Läänemerest püütud räimest, tursast jt kaladest. Eesti meresüsteemide instituudi andmetel jõuab igal aastal Läänemerre 40 tonni mikroplastikut, mis kalade kaudu kas saabub või on juba saabunud meie toidulauale.

Brüssel on seni vaikinud

"Kindlasti oleks siin vajalik ühtne euroliidu poliitika, sest küsimus on siin ühisturus," kommenteeris Vahur Tarkmees. "Kui üks riik, nagu näiteks Rootsi, kehtestab piiranguid, mis on muidugi jumala õige tegu, siis see peletab probleemsete kosmeetikatoodete tootjad lihtsalt teistesse riikidesse. Ja küll seal jälle turgu leitakse. Seega ilma ühtse poliitikata euroliidus kujuneb see kõik võitluseks tuuleveskitega. Vee-ettevõtete poolelt on aga tegemist suure probleemiga, sest plastikuga reovesi ju voolab puhastitesse kokku ja kõigi pilgud on pööratud vee-ettevõtete poole. Aga üksinda meid selle probleemi eest vastutama panna pole igatahes õiglane."

Küsimusele, kas ka Eesti ei peaks Rootsi eeskujul hakkama bioplastikut sisaldavaid tooteid ära keelama, vastas Tarkmees, et seda on arutatud keskkonnaministeeriumis. Ja tema isiklik seisukoht on, et riigid peaksid ühiselt, teiste hulgas Eesti hakkama astuma samme, et Rootsit toetada: "Kui Rootsi näitab julgust, peaksid ka teised riigid siin kaasa tulema ning oma reegleid hakkama kehtestama, sest muidu liiguvad probleemsed tootjad lihtsalt ühest piirkonnast teise."

Tarkmehe sõnul tuleks bioplastiku teemaga intensiivselt tegeleda: "Põhimõtet, et reostaja peaks maksma, ei ole selles küsimuses piisavalt hästi rakendatud. Ka mitte Eestis." Siit liiguvad mõtted võimalustele mikroplastikut täiendavalt maksustama hakata, et see muuta nagu alkoholgi tarbija jaoks ebaatraktiivsemaks. Miks mitte kehtestada mingi lisaaktsiis? Vahur Tarkmehe arvates peaks riik siin poliitika kujundamise kaudu vee-ettevõtetele igal juhul appi tulema.

Vee-ettevõtete liidu tegevjuht lisas, et mõistagi on siin võtmesõnaks inimeste harimine ehk siis nende tarbimisharjumuste loodussõbralikumaks ümber kujundamine.

Noortele meeldib looduskosmeetika

Samas paistab maad võtvat järjest suurem ühiskondlik tellimus loodussõbralikuma kosmeetika järele. Plastivaba kosmeetika pakkujad on tegemas tõelist läbimurret. "Nooremad inimesed uurivad järjest enam, mida mõni kosmeetikatuub sisaldab," ütles merebioloog Kai Künnis-Beres, kelle sõnul nägevat ta oma tütre ja tolle sõprade pealt, kuidas looduse kaitsmine noori kaugeltki ükskõikseks ei jäta. Samas on mikroplastikut kooriva efekti saavutamiseks, milleks seda kasutatakse kosmeetikas, näiteks võimalik asendada saviga. Miks aga suurkorporatsioonid looduslikesse aseainetesse pika hambaga suhtuvad – see on ikkagi loodusliku toimeaine kõrgem hind ja asjaolu, et plastikut on hea ja lihtne tootesse doseerida. Rääkimata, et plastik on bakterivaba, sisuliselt igavesti säiliv, kasutamine ei nõua täiendavaid kulukaid teadusuuringuid mõjust inimestele jne. Kuigi siin on juttu vaid mikroplastikust, peab arvestama, et iga kosmeetikatoode sisaldab üle kümne, ja sageli ka kümneid valdavalt mürgiseid keemilisi ühendeid.

Künnis-Berese sõnul on Eestil kui väikeriigil keeruline mikroplastikut keelavaid samme ette võtta. Vastaseks ehk sanktsioonide objektiks kujunevad kosmeetikat tootvad, piiramatuid lobeerimisvõimalusi omavad suurkorporatsioonid. "Teoreetiliselt võiks muidugi näiteks ka Eesti ütelda, et ei lase selliseid tooteid enam oma turule, aga ikkagi oleks viimane aeg, et euroliit kujundaks selles küsimuses välja mingi oma tervikpoliitika," arvas ka Künnis-Beres, et viimane aeg oleks mingeid ühiseid samme astuda.

Künnis-Berese sõnul on mikroplastiku teema, kuigi sellest on juba mitmeid aastaid maailma meedias artikleid ilmutatud, Eesti jaoks siiski veel küllaltki uus. "Meie oleme seda kaks aastat uurinud," ütles Beres Eesti mereteadlaste kohta. Tema sõnul on uuringute tulemusel leitud merest vähem kui millimeetrise läbimõõduga mikroosakesi.

Süüdistused ühisturu piiramises

Kuigi ühtsest euroliidu poliitikast mikroplastiku piiramise osas pole midagi kuulda, on Rootsi kõrval paljud riigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ning Itaalia siiski selle vastu samme astunud. Plasti piiramine on juba ammu väljunud kosmeetika piiridest: nii on Prantsusmaa järsult piiranud plastkilekottide kasutamist ning kuulutanud sõja ühekordsetele plastnõudele. Tootjatele ja jaemüüjatele on antud armuaega 2020. aastani, et oma ühekordselt kasutatavate nõudele jms toodetele leida looduses lagunevad  alternatiivid, mida oleks komposteerimise kaudu võimalik tagasi ainevahetusse saata. Samas on sellised otsused toonud Prantsusmaal kaasa ka vihase vastuseisu nn vana kooli ühekordseid nõusid tootvate ja turustavate firmade poolt ja muuhulgas süüdistatakse võime euroliidu vabakaubandusreeglite rikkumises. Mõned vaatlejad on arvanud, et sellesama süüdistusarsenali võtavad Rootsi otsuse puhul kasutusele kosmeetikatootjad.

Laadimine...Laadimine...