Põhiseaduskomisjon saatis rahvahääletuse korraldamise eelnõu täiskokku

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas neljapäeval erakorralisel videoistungil saata riigikogu täiskokku 14. detsembriks esimesele lugemisele otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses.

Pilt: Mats Õun
Poliitika Eesti

Põhiseaduskomisjon saatis rahvahääletuse korraldamise eelnõu täiskokku

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas neljapäeval erakorralisel videoistungil saata riigikogu täiskokku 14. detsembriks esimesele lugemisele otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras komisjon 30. detsembri, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.

Komisjoni esimehe Anti Poolametsa sõnul on selles küsimuses täiesti loomulik kasutada otsedemokraatiat. "Nii nagu kohtumenetlus aitab konflikte ühiskonnast välja viia, nii aitab ka rahvahääletus abielu küsimuses selgust saada," ütles Poolamets. "Meil on see teema õhus ja see vajab rahva vastust, anname selle küsimuse ülemkohtuniku ehk rahva otsustada."

Poolametsa sõnul on Eesti rahvahääletuse võimalust alakasutanud ja ta näeb selles suuri võimalusi otsedemokraatia arendamiseks. Ta tõi võrdluseks, et meie naaberriigid Läti ja Leedu on kasutanud seda alates 1992. aastast oluliselt aktiivsemalt, vastavalt kaheksal ja üheteistkümnel korral. Ta märkis, et perekonna ja abielu mõiste kohta on erinevatel mandritel tehtud rahvahääletusi vähemalt 40 korral.

Komisjoni aseesimees Lauri Läänemets märkis, et eelnõu seletuskiri on väga lakooniline ja seal ei ole kirjas rahvahääletuse õiguslikke tagajärgi. "Inimestel puudub vähimgi selgus, milline on õiguslik tagajärg sellele, kui ta hääletab "jah" ja mis on õiguslik tagajärg, kui ta hääletab "ei". Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne täpsustab, et näiteks valitsus peaks rahva tahte alusel algatama eelnõu. Aga millise eelnõu valitsus "ei" puhul algatama peaks, on täiesti puudu," rääkis Läänemets. Tema sõnul on eelnõu seetõttu vastuolus põhiseadusega.

Algataja esindajana komisjonis selgitusi jaganud Siim Pohlak põhiseadusega vastuolu ei näinud ja rõhutas, et rahvahääletusega tehakse selgeks Eesti rahva enamuse seisukoht abielu mõiste küsimuses. "Kui vastus on "jah", siis inimesed ei soovi abielumõiste laiendamist, kui tulemus on "ei", siis jääb tee vabaks ka teistele tõlgendustele," rääkis ta. Mõlemad vastused on tema sõnul võrdse kaaluga.

Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil rahvahääletusele muu riigielu küsimus: "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?"

Laadimine...Laadimine...