Prantsusmaa soovitab kirurgilisi maske, Eesti pooldab korduvkasutatavaid

„Mul on hirm, mis sellest maast saab kui kerkima hakkavad tohutud kirurgiliste maskide mäed,“ ütles viroloogia professor Irja Lutsar. Prantsusmaa terviseminister soovitas aga kanda ühekordseid kirurgilisi maske, kuna uut koroonatüve peetakse varasemaks kergemini nakkavamaks.

Pilt: Ilja Matusihis

Prantsusmaa soovitab kirurgilisi maske, Eesti pooldab korduvkasutatavaid

Jaanika Valk

„Mul on hirm, mis sellest maast saab kui kerkima hakkavad tohutud kirurgiliste maskide mäed,“ ütles viroloogia professor Irja Lutsar. Prantsusmaa terviseminister soovitas aga kanda ühekordseid kirurgilisi maske, kuna uut koroonatüve peetakse varasemaks kergemini nakkavamaks.

Prantsusmaa valitsus kutsus rahvast üles kandma kirurgilisi maske, kuna need on koroonaviiruse uue tüve vastu efektiivsemad kui riidest maskid, vahendas Reuters.

Kirurgilise FFP2 maski kandmise kohustus ühistranspordis ja poes on nii Austrias kui Saksamaal. Prantsusmaal on sarnaselt Eestile kohustus kanda avalikus kohas maske, kuid senini pole tehtud soovitusi selles osas, millist tüüpi mask olema peaks.

Ühekordsed maskid teevad loodusele liiga

Viroloog Irja Lutsar soovitab jätkuvalt tavainimestel korduvkasutatavaid maske kanda, sest ka neid saab teha väga vastupidavaid ning efektiivseid. Kui kõik hakkaksid ühekordseid maske kandma, siis oleme uue probleemi ees, mida teha äravisatud maskidega, mis looduses iseenesest ära ei lagune, kuid teevad liiga nii keskkonnale kui loomadele.

„Võib-olla on tulnud ka häid meetodeid, kuidas hakata neid maskimägesid likvideerima, aga praegu soovitan riidest maske kanda. Kui riik teeb kirurgilised maskid kohustuslikuks, eks siis ta muretseb ka kirurgilised maskid,“ ütles Lutsar. Kuigi maailmas enam maskidest puudust ei ole, siis peaks riik kohustuslikud maskid ka inimestele tagama. Massilist ühekordsete maskide mägede tekitamist viroloog aga praegu mõistlikuks ei pea.

Uued tüved ei muuda haiguse kulgu raskemaks

Lutsari sõnul on Euroopas uute mutatsioonide vastu väga suur hirm, kuid keegi ei tea veel täpselt, mis need teevad ning riigiti on olukord väga erinev. Inglismaal levib haigus väga kiiresti, Iirimaa on saanud mingil määral olukorra kontrolli alla, kuid Taanis, kust on samuti mutatsiooni leitud, jällegi nakatumine langeb.

Uuringud uute tüvede kohta käivad nii maailmas kui Eestis, kuid Lutsari sõnul väidavad kõik teadusartiklid hetkel, et uus haigustüvi ei ole raskem ning ei muuda suremust kõrgemaks. Kuidas uus tüvi vaktsiinidega käituma hakkab, selle kohta on tulnud mitmesuguseid arvamusi, kuid teadlased pole neile jõudnud veel nimesidki välja mõelda.

„Elame sellises omapärases maailmas, et kui keegi midagi laboris leiab, siis see on kohe kogu maailmale teada. Varem mõtlesid teadlased, kuidas leitud tulemusi maailmale kommunikeerida, tänapäevalt kommunikeerime kõigepealt maailmale ja siis hakkame mõtlema mis mida tähendab. See võib-olla teeb inimestel raskeks nendest asjadest arusaamise,“ sõnas ta.

Tüvesid võib olla rohkem kui seni avastunud oleme, tõdeb Lutsar. „Kõik ei pruugi olla Inglismaa, Lõuna-Aafrika või Brasiilia tüved. Kahtlemata on kõikides Euroopa riikides vähemalt Inglismaa tüved olemas ja paljudes on ka Lõuna-Aafrika tüved,“ lisas ta.

Laadimine...Laadimine...