Psühholoog: hästi toime tulevad naised on perevägivalla ohugrupiks

Statistika kohaselt on iga kolmas naine Eestis ja Euroopa Liidus alates 15. eluaastast kogenud mingit liiki füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda.

Pilt: Pixabay

Psühholoog: hästi toime tulevad naised on perevägivalla ohugrupiks (1)

Jaanika Valk

"Üks suur ohugrupp on ühiskonnas hästi toime tulevad naised, kelle väliselt edukad ja tublid mehed võivad osutuda koduseinte vahel liigselt kontrollivateks," ütles psühholoog Ülle Kalvik. “Nii ahistamise kui ka perevägivalla juhtumites tuleb ühiskonda jätkuvalt harida ja see on pikk protsess. Loodan väga noorema põlvkonna peale,” sõnas vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.

Statistika kohaselt on iga kolmas naine Eestis ja Euroopa Liidus alates 15. eluaastast kogenud mingit liiki füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Lähisuhtevägivalla juhtumite arv on viimastel aastatel Eestis püsinud ca 12 000 juhtumi juures. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud liikumispiirangud, mis surub inimesed koduseinte vahele, võimendab olukorda veelgi.

Musterperekonnad ei ole vägivalla vastu immuunsed

Psühholoog Ülle Kalviku sõnul ei saaks öelda, et neid fassaaditaguseid perekondi oleks massiliselt, kus väliselt on kõik korras, poseeritakse ajakirjade kaantel, kuid suletud ukse taga toimub vägivald. Samas on tema sõnul üks suur ohugrupp ühiskonnas hästi toime tulevad naised, kelle väliselt edukad ja tublid mehed võivad osutuda koduseinte vahel liigselt kontrollivateks.

“Veel on kategooriaid nagu igasugused jõuüksused, näiteks politseisisesed juhtumid, mille puhul polegi kuskile pöörduda või kaitseväe süsteemid. Ei taha öelda, et seal on juhtumeid rohkem kui mujal, aga seal on ka,” lisas ta.

Kehvema sotsiaalse toimetulekuga pered Kalviku sõnul tugikeskusesse ei jõuagi, sest nemad jäävad sotsiaalpinnale pidama ning mustrid on üsna sarnased: tihti tarbivad mõlemad osapooled liigselt alkoholi ning ka üksteise peksmine käib kordamööda, seega on mõlemad pooled korraga nii ohvrid kui vägivallatsejad.

Kalviku sõnul on Eestis ka selliseid juhtumeid, kus ohver ei pea enam kannatustele vastu ning ei oska peale vägivallaga vastamise kuidagi teistmoodi abi otsida. “Lõpuks jääb ohver ise süüdi. On olnud juhtumeid, kus inimene on nii kaua vägivalla all olnud, et ta ei näe enam selget pilti ning on lõpuks ära tapnud vägivallatsejast mehe või oma lapse,” lisas ta.

Ühiskonnas on valmisolek naiste hukkamõistuks

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul survestab musterperekonna fassaad selle varjus elavaid päris tugevalt ja tekitab hukkamõistu kui naine julgeb “muinasjutu elust” väljuda. Meie ühiskonnas on tema sõnul siiani valmisolek naiste hukkamõistuks olemas ja seda suuresti teiste naiste poolt.

“On juhtumeid, kus naine on olnud aastaid kodune, kuna edukas mees ei ole soovinud, et ta naine tööl käiks. Äritegevuse hoogustumisel üheksakümnendatel ja kahetuhandendate alguses oli tekitatud arusaam, et töölkäiv naine tõmbab suure ärimehe väärtust alla. Kui siis lahkuminek päevakorrale tuleb pole naisel mehe arvates millelegi õigust, sest ta pole ju midagi teinud ja kõik vara peaks olema mehe oma,” rääkis ta.

Perekonnaelu pahupoole avalik kajastamine on aga hell teema. “Selge on see, et tõsielu juhtumitest peab rääkima, muidu ühiskond ei hakkagi asjade tõsidusest aru saama ega puhastu. Samas nõuab isiklike delikaatsete teemade käsitlemine ajakirjanduses kõrgendatud delikaatsust, eelkõige laste pärast,” lisas ta.

Mägi sõnul oli näiteks Sildarude perekonna probleemide avamine ajakirjanduses toimunud jõuliselt ning teeb vaatajaid/lugejaid kurvaks või kurjaks või paneb sügavalt kaasa tundma või nördima. Ükskõikseks jäävad vähesed. “Ma ei usu, et pereliikmed sellest väga võidavad, sellistes asjades võitjaid ei olegi. Jääb siis loota, et teemakajastus aitab tõepoolest kedagi teist,” lisas ta.

Eestis on jätkuvalt probleem ohvrisüüdistamisega. Advokaadi sõnul tuleb ühiskonda nii ahistamiste kui perevägivalla juhtumites jätkuvalt harida, tegemist on aga pika protsessiga. “Loodan väga noorema põlvkonna peale. Ajalugu on näidanud, et inimõigused ei teki vaid kujunevad," lausus ta. "Selle kujunemise käigus on tagasilööke ning kahjuks ka ohvreid. Inimsuhetes on lihtsam hukka mõista kui mõista, sest mõistmist peab põhjendama, aga hukkamõistu saab mõne terava sõnaga välja lajatada."

Abi saamise võimalused

  • Hädaohu korral helista koheselt 112
  • Kui oled kogenud vägivalda, oled mures enda või lähedase pärast, siis saad ööpäev läbi pöörduda ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või kirjutada veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee
  • Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast või kahtlus lapse abivajadusele, siis helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta kodulehelt www.lasteabi.ee
  • Lühinumber 1492 - Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistel.
  • Naiste tugikeskuste kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
  • Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, siis saad pöörduda tugiliinile 660 6077

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...