Rasvumine vähendab vaktsiini mõju

Keha mõõtmed mõjutavad, kuidas töötab keha immuunsüsteem. Näiteks rasvumine võib vähendada koroonavaktsiini toimet.

Pilt: Scanpix

Rasvumine vähendab vaktsiini mõju

Vesta Reest

Keha mõõtmed mõjutavad, kuidas töötab keha immuunsüsteem. Näiteks rasvumine võib vähendada koroonavaktsiini toimet.

Praeguste vaatluste põhjal võib järeldada, et ülekaal ja rasvumine nõrgendavad koroonavaktsiini mõju ilma immuunsüsteemi tugevdamiseta. Sellele viitab Itaalia töötervishoiu töötajate põhjal tehtud uuring.

Kõik uuringus osalenud said Pfizeri ja Biontechi vaktsiine, misjärel mõõdeti nende immuunsusvastupidavust perioodi järel, mis on vajalik koroona vastaste antikehade tekkeks.

Keskmiselt sündis antikehi rohkem, kui tõelise nakkumise järel, mis omakorda annab tunnistust, et vaktsiin pakub usaldusväärset kaitset. Antikehade teke on siiski nõrgem ja poole väiksem ülekaalulistel ja rasvunutel.

Helsinki ülikooli immunoloogia professor Seppo Meri ütles, et vahe on märkimisväärne, kuid vaevalt siiski otsustav. „Tõenäoliselt kaitseb kontsentratsioon isegi rasvunud inimesi nakkuse eest, aga see ei ole lähedal immuunsuse tekkimise piirile. Kontsentratsioon on madalam, kuid siiski piisavalt kõrge,“ ütles dr Meri. 

Ülekaalulistel tekkis vähem antikehi

Teises uuringus leiti, et teistkordne nakkumine koroonasse oli sagedasem ülekaalulistel inimestel ning lisaks tekkis neil pärast esimest nakatumist vähem antikehi.

Ülekaaluliste nõrgem immuunsus tekitab professor Meri sõnul küsimuse, kas neile peaks manustama rohkem vaktsiini. 

„Siin on erinevaid võimalusi, võime anda kas ühe korraga rohkem vaktsiini või teha rohkem erinevaid annuseid. Võime jälgida, kui palju tekib inimesele antiaineid ning kui neid ei tundu olevat piisavalt, siis vajadusel anda uus annus,“ ütles Meri.

Meri sõnul on ülekaalulistel natuke laisem immuunsüsteem kui normaalkaalus inimestel. Ka muude vaktsiinide puhul on täheldatud, et mõju võib jääda arvatust nõrgemaks. Ühe uurimuse põhjal oli gripivaktsiini kaitse inimesele vaid pool sellest, mida see pakub normaalkaalus inimestele.

Keha suurus võib olla määrav, kuidas vaktsiin mõjub ning milliseid immuunsuse reaktsioone see tekitab. Samale viitab ka see, et Itaalia uuringus oli alakaalulistel kõrgem antikehade tase ja see vähenes kehakaalu kasvades. 

Meri selgitas, et vaktsiiniannused on kõigil samad, olenemata sellest, milline on vaktsineeritava kehakaal. „Vaktsiiniga toodetud antikehad jaotuvad erinevate inimeste kehades väga erinevalt,“ ütles Meri. 

Rasvunutel imendub vaktsiin halvemini

Suurtes kehades peavad immuunsusrakud levima laiemalt, nii et neist ei pruugi igale poole piisata sama tihedusega kui väiksemates kehades. 

„Vaktsiin ei imendu võrdselt hästi rasvasesse ja rasvavabasse lihasesse,“ arvas Meri. Probleem võib olla seotud mrna-põhiste vaktsiinidega, milles immuunvastust esile kutsuv rna fragment on pakitud pisikesse rasvamulli ehk lipiidide nanoosakesse. 

Meri ütles, et lipiidnanoosakesed võivad rasva kinni jääda. Väherasvases lihases liigub vaktsiin lihasrakkudesse suurema tõenäosusega ning see toodab suurema tõenäosusega viiruse s-valke. Rasvarakud ei ole võimelised seda tootma,“ ütles Meri.

S-valk on viiruslik piikvalk, mille vastu püüab vaktsiin suurendada immuunsust.

Adenoviiruse vaktsiinides ei ole ülekaal tõenäoliselt sama suur probleem kui rna-vaktsiinide puhul, arvas professor Meri. „Kuid see vajab lisauurimusi,“ ütles Meri.

Itaallaste tehtud uurimus on teadupärast esimene, milles on uuritud kehamassiindeksi seost vaktsiinide võimekusega. 

 

Laadimine...Laadimine...