REPLIIK: Kaka ja talv Tallinnas – koera „kunst“ ootab omaniku kummardust

Andrus Kivirähki lasteraamatu „Kaka ja kevad“ nimiloos tegi debüüdi selline eesti kirjanduses alaesindatud romantiline tegelane nagu koera kakajunn, kellele kunstnik Heiki Ernits kena kuju andis. Lapsi ja lapsemeelseid rõõmustas kohtumine temaga väga, sest tõesti – kes teda ei teaks.

REPLIIK: Kaka ja talv Tallinnas – koera „kunst“ ootab omaniku kummardust (1)

Õnne Puhk

Andrus Kivirähki lasteraamatu „Kaka ja kevad“ nimiloos tegi debüüdi selline eesti kirjanduses alaesindatud romantiline tegelane nagu koera kakajunn, kellele kunstnik Heiki Ernits kena kuju andis. Lapsi ja lapsemeelseid rõõmustas kohtumine temaga väga, sest tõesti – kes teda ei teaks.

Kui raamatupildil on lume alt väljasulavaid nikerdisi näha lõbus, siis päriselus pole kohtumine „koerakunstiga“ pooltki nii tore ja kindlasti mitte romantiline. Tumedad hunnikud torkavad värskelt sadanud puhtal lumel linnapildis teravalt silma, kuigi kehtiva seaduse järgi peab omanik oma neljajalgse sõbra loomingu ära koristama – ning enamik loomaomanikke seda ka teeb.

Praegusel koroonaajal on oluline meelde tuletada, et tänavale või pargiteele jäetud koerakaka ei ole üksnes esteetiline probleem – rooja kaudu levivad erinevad parasiidid ja viirused. Teadmiseks: koera väljaheide on ohtlik ka kuivanuna, sest me hingame seda tolmuks pudenevat ollust endale tänaval sisse.

Kaka võib levitada Salmonella ja E.Coli baktereid, mille kaudu haigestumisel võivad olla rängad tagajärjed. Kui me koroona levikut ei suuda lõpuni kontrollida, siis koerakaka jaoks on linn juba ammu välja töötanud lihtsa ja tõhusa meetme – kui su lemmik on oma eluliselt tähtsa tegevuse lõpetanud, tuleb selle tulemus kilekotti korjata ja ära visata. Nii lihtne see ongi!

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...