Riigihanked soodustavad ümbrikupalga maksmist

"Riik saaks aidata kaasa aidata ümbrikupalga likvideerimisele näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa," ütles Pealinnale maksu- ja toliameti ehk MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. Niikaua, kuni hanke ainus kriteerium on hind, võidavadki selle paljud ümbrikupalaga maksjad.

Pilt: Scanpix

Riigihanked soodustavad ümbrikupalga maksmist

Dmitri Povilaitis

"Riik saaks aidata kaasa aidata ümbrikupalga likvideerimisele näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa," ütles Pealinnale maksu- ja toliameti ehk MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. Niikaua, kuni hanke ainus kriteerium on hind, võidavadki selle paljud ümbrikupalaga maksjad.

Kuigi CV Keskuse küsitluse tulemuste järgi on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, pole probleem sugugi kadumas. Kaido Lemendiku sõnul on töötamise register (TÖR) olnud kindlasti õnnestunud vahend ümbrikupalgaga võitlemisel. Register on aidanud vähendada aga eelkõige täielikult „mustalt“ makstava töötasu hulka.  Töötajate lisandumine 2014. aasta suvel deklaratsioonidele ei toonud aga kohe kaasa samas proportsioonis välja makstava palkade summa kasvu.

"TÖR-i rakendamisel MTA teadvustas, et ümbrikupalga probleemiga on vaja tegeleda etapiti: esmalt saada inimesed deklaratsioonidele, järgmise sammuna hakata tegelema nende ametliku palga tegelikule palgale lähemale viimisega," sõnas Lemendik.

Lemendik arvab, et kiireid ja lihtsaid lahendusi siin aga ei ole. Seni kuni ühiskonnas kasvõi osalist ümbrikupalka aktsepteeritakse, on kontrolliga ümbrikupalga maksmist üsna keeruline likvideerida. Riik saaks aidata kaasa näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa. "MTA statistika näitab, et nendes ettevõtetes, kus me kontrollimas oleme käinud (st juba nendest, keda oleme riskianalüüsi alusel välja valinud), on registreerimata töötajate osakaal püsinud 5 protsendi lähedal," ütles Lemendik.

"Ümbrikupalga probleemi ei ole üldse lihtne lahendada. See on seadusevastane, võib isegi öelda – kriminaalne tegu," lisas endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. "Miks sellega ikkagi tegeldakse? Sest vahepeal üks tööandja ja töövõtja leiavad, et selline variant on nendele mõlemale kasulik."

Männiku sõnul on maksude tasumata jätmine ebasolidaarne teiste inimeste suhtes, kes seda teevad. "Kindlasti peaks rohkem infot jagama riigiteenustest ja sellest, mis on maksumaksja rahaga tehakse," ütles Männik. "Arvan, et see natuke parandaks olukorda. Aga on alati olemas inimesi, nii tööandjad, kui ka töövõtjad, kelle isiklik heaolu ja tulu on tähtsam."

„Minu soovitus oleks, et riigihankel peaks kindlasti hankevõitja firma tausta kontrollima, kui on vähegi kahtlust, kas odavaim pakkuja on ümbrikupalga maksja või mitte ja uurida, miks see firma saab nii odava pakkumise teha,“ rääkis Männik.

Mööblitööstuse Standard juhatuse liige Enn Veskimäe sõnul on suurtes ettevõtetes on võimatu ümbrikupalga maksta. "Kui sul on 200 töötajat, see ei õnnestu kuidagi," rääkis Veskimägi.

Veskimäe sõnul, tema on mitme Riigikogu koosseisu majanduskomisjonis käinud arutamas  riigihankete korraldust. "Meie ettevõtjate seisukoht on selline – niikaua, kui konkursi ainukene kriteerium on hind, võidabki tihti see, kes pakub nii madalat hinda, et sealt ei ole enam võimalik makse maksta," selgitas Veskimägi. "Kui muid kriteeriume peale hinda ei ole, siis kõige madalam hind sisuliselt soodustab ümbrikupalka. Riigihanke konkursil ei ole ju teist ja kolmandat kohta, on ainult üks võitja. Kõik, kes lähevad pakkuma, tahavad võita. Ja sealt hakkavad probleemid tulema."

Laadimine...Laadimine...