Riigikogu võttis vastu seitse seadust

Riigikogu võttis kolmapävasel istungil vastu kokku seitse seadust, nende seas transpordiameti loomise seaduse ning kodakondsuse seaduse muudatused, mis võimaldavad võtta kodakondsus raskete riigivastaste kuritegude toimepanijal.

Pilt: Mats Õun
Poliitika Eesti

Riigikogu võttis vastu seitse seadust

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Riigikogu võttis kolmapävasel istungil vastu kokku seitse seadust, nende seas transpordiameti loomise seaduse ning kodakondsuse seaduse muudatused, mis võimaldavad võtta kodakondsus raskete riigivastaste kuritegude toimepanijal.

Riigikogu võttis vstu seaduse, millega ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid ning uue ühendasutuse nimeks saab transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga luuakse transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse ka MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56, vastu 6 ja erapooletuks jäi kaks riigikogu liiget.

Kodakondsuse seaduse täiendus lisab seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 80 riigikogu liiget.

Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus vähendab nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 riigikogu liiget.

Mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel, näiteks väikesel mahepoel, tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust.

Seadus viiakse kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 riigikogu liiget.

Söödaseaduse muutmise seaduse eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla alates 25. detsembrist kohalduva Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Samuti ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53, vastu 10 ning erapooletuks jäi kaks riigikogu liiget.

Eesti ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 riigikogu liiget.

Laadimine...Laadimine...