Riik toetab hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskust 200 000 euroga

Tasuta psühholoogilist nõustamist saab üle 200 abivajaja, võlanõustamist on plaanis pakkuda enam kui sajale abivajajale.

Pilt: Pixabay

Riik toetab hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskust 200 000 euroga (2)

"Näiteks tekivad probleemsetel mängijatel ja sõltlastel suure tõenäosusega võlad, mis on ühelt poolt nii sõltuvuskäitumise tulemus kui ka motivaator tegevuse jätkamiseks, seega on vajalik pakkuda lisaks psühholoogilise nõustamisele juurde ka finantsnõustamist võlanõustamise kaudu," lausus sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja, millega toetatakse järgmise kahe aasta jooksul hasartmängurluse probleemi leviku seiret alaealiste hulgas ning kompleksteenuste pakkumist hasartmängusõltlastele ning nende lähedastele.

Riigi strateegiliseks partneriks nendes tegevustes on MTÜ Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver ütles, et hasartmängusõltuvusest vabanemiseks on oluline pakkuda probleemi tunnistanud inimesele ja tema lähedastele igakülgset abi ja tuge komplekssete teenuste kaudu.

"Näiteks tekivad probleemsetel mängijatel ja sõltlastel suure tõenäosusega võlad, mis on ühelt poolt nii sõltuvuskäitumise tulemus kui ka motivaator tegevuse jätkamiseks, seega on vajalik pakkuda lisaks psühholoogilise nõustamisele juurde ka finantsnõustamist võlanõustamise kaudu," lausus ta. "Arvestades, et lastel, kelle vanemad mängivad hasartmänge, on kaks korda suurem risk hasartmänguprobleemide tekkeks,  on vaja läbi viia uuring mõistmaks millised on alaealiste kokkupuuted hasartmängudega Eestis. Seetõttu peame ka väga oluliseks hasartmängusõltlaste pikemaajalist toetamist.“ 

MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus juht Pille-Riin Indermitte ütles, et Covid-19 pandeemia on mõjutanud mängukäitumise kasvu nii noorte kui täiskasvanute hulgas.

"Ühelt poolt on mängukäitumine suurenenud algselt eelkõige aja veetmise võimalusena, kuid selle süvenedes kaovad muud huvid ja naasmine kooli- ja töökohustuste juurde on raskendatud," lausus ta. "Teisalt on hasartmängude mängimise kasv tingitud lootusest oma majanduslikku olukorda parandada, kui tööalased võimalused on vähenenud."

Indermitte sõnul saab keskus järgneva kahe aastate jooksul pakkuda suuremas mahus psühholoogilist nõustamist, tasuta võlanõustamist, piloteerida tugirühma teenust ja esmakordselt läbi viia uuringut, mis käsitleb alaealiste hasartmängu- ja digisõltuvuse probleemide levikut Eestis. 

Tasuta psühholoogilist nõustamist saab üle 200 abivajaja, võlanõustamist on plaanis pakkuda enam kui sajale abivajajale.

Hasartmängimise leviku uuringud viitavad hasartmängimisega seotud probleemide olemasolule ühiskonnas, mille tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises. Eestis on hasartmängudega kokku puutunud iga teine inimene ning patoloogilise hasartmängimise risk elanikkonnas on seitsmel protsendil.  

Sotsiaalministeerium kuulutas oktoobri alguses välja strateegilise partnerluse taotlusvooru, et leida partnerit hasartmängusõltuvusega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks. Taotlusvoor oli avatud 1.-14. oktoobrini ning sinna laekus pakkumine MTÜ-lt Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuselt summas 200 000 komplekssteenuste pakkumiseks ja uuringu läbiviimiseks.

Strateegiline partnerlus on avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...