RISKIÄRI SUKASÄÄRERAHAGA: Asjatundjad kutsuvad üles enne hoiustamist mõtlema, sest ahnust ja rumalust karistatakse

"Võin majandust õppinud inimesena öelda, et üle 10% pakkumise puhul on juba kaotuserisk suurem kui võimalik võit. Isegi kui ühistusse paigutatud raha kiirlaenudesse investeerida, ei ole selliste intresside pakkumisega pikalt jätkata võimalik," hoiatab pensionäride ühinguid juhtiv Andres Ergma. 

Pilt: Scanpix

RISKIÄRI SUKASÄÄRERAHAGA: Asjatundjad kutsuvad üles enne hoiustamist mõtlema, sest ahnust ja rumalust karistatakse

Virkko Lepassalu

"Ärge minge kõrgete protsendipakkumiste õnge, vaid uurige enne tagamaid," hoiatab pensionäride ühinguid juhtiv Andres Ergma eriti just vanemaid inimesi. Politsei kahtlustab nimelt heldeid, üle 10% hoiuseintresse pakkunud hoiu-laenuühistu Eriali asutajaid investeerimiskelmuses. Samas pole Erial kaugeltki ainus: riskantsema äriga on Eestis seotud veel kümmekond hoiu-laenuühistut.

Prokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei teatel seisneb investeerimiskelmus selles, et Eriali omakapitali näidati avalikkusele tegelikkusest suuremana. Umbes miljonieurose investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlustatakse Eriali asutajat Ilya Dyagelevi, praegust juhatuse liiget Daniela Dalberg-Dyagelevat ning viimasele kuuluvat osaühingut Delkona. Lihtviisiliselt öeldes olevat nad hoiustajate raha oma firmasse kantinud, mida asjaosalised ise muidugi eitavad.

Kokku on Erialil suurusjärgus 1600 osanikku, ja kinnisvarasse ning mujale on investeeritud nende raha kokku 17 mln ulatuses. Üks Eriali osanikest, automüüjana tegutsev pereisa Aarne (nimi muudetud) tunnistab, et on praeguseni segaduses: kas uskuda Eriali kohta avaldatud teateid või mitte?

Hoiustajad on passiivsed

"Olen Erialiga õnneks või õnnetuseks siiamaani seotud," räägib ta. "Ma paigutasin sinna kolme eraldi lepinguga tähtajalisele hoiusele aasta tagasi kokku 35 000 eurot, viieks aastaks. Ei ole just väike raha. Esimene emotsioon pärast neid uudiseid oli, et kohe lähen võtan raha välja. Tegin Erialile taotluse ära, järgmise kuu 15. kuupäevaks peaks raha kätte saama, ehkki intressid muidugi lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu kaotan. Aga praegu olen pisut rahunenud. Terve mõistus on emotsioonid võitnud ja mõtlen: äkki see oli kellegi tellimustöö?"

Aarne arvates võib minna hoiu-laenuühistute vahel rebimiseks raha pärast, mis osa inimesi eeldatavasti võtab välja järgmisel aastal teisest pensionisambast. "Väga lõhnab selle järele, et on konkurentsivõitlus, ehkki võib-olla ma näen ka tonti," lisab ta. Ja möönab, et on seniajani kahe vahel: võtta raha välja või mitte?

12% intressi on tase, millega ükski teine HLÜ ei konkureeri. Kas riskantsena ei tundunud? "Mõtlesin, et miks ma hoian raha sukasääres, ja lõppude lõpuks on iga rahapaigutus, ükskõik milline, alati seotud riskidega," ütleb Aarne.

Nõnda mõtleb suur osa mitte ainult Eriali, vaid üldse HLÜ-de hoiustajatest.

Kuid nagu väidavad mitmed ühistutegelased ise, pole mitte ainult Eriali, vaid üsna mitme hoiu-laenuühistu (HLÜ) tegevus Eestis küsimusi tekitav. Seda ennekõike hoiustajate endi passiivsuse tõttu. Raha usaldatakse tundmatutele, kes võivad sellega toimida nii nagu õigeks peavad.

Seega tegutsevad paljud HLÜ-d Eestis kui suurema või väiksema riskiga investeerimisfondid, kes üksteist üle karjuvad ja pakuvad. Hoiu-laenuühistute liidu juhi Andrus Ristkoki hinnangul tegutseb  klassikalise HLÜ-na, kes rahaga konservatiivselt ümber käivad, Eestis vaid kümmekond. Alla poole neist, kes registris. Alalhoidlikult majandades pole aga tema sõnul võimalik pakkuda hoiustele rohkem kui 6% intressi.

Finantsinspektsioon teatavasti HLÜ-sid ei kontrolli. Kui osanikud ise aktiivsust ei ilmuta – paraku sageli mitte –, siis määravadki raha edasise saatuse vaid loetud isikud HLÜ juhtkonnas.

"Inimesed tahavad vaid intressi saada, miski muu neid tegelikult ei huvita," heidab üks Tallinnas tegutsevatest ühistujuhtidest Alar East kivi hoiustajate endi kapsaaeda. Ühistu, nagu nimegi ütleb, peaks tema sõnul siiski olema ühine asi. Selle asemel et huvi tunda ja aru pärida, kirjutavad raha hoiustajad ehk ühistu liikmed sageli volitused ühistu juhtidele või nende usaldusisikutele.

Alar East räägib loo tema juhitava HLÜ endisest kliendist, kes Eriali tolle pakutud kõrgema intressi tõttu üle läks. Ta oli käinud isiklikult tutvumas Eriali kinnisvaraobjektidega ja leidnud, et asi on usaldusväärne. Kuid selline põhjalikkus on pigem erand. Nõnda nagu nähtub nüüd politsei teadetest, jäi talle järelikult ikkagi midagi varjatuks.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri väitel allkirjastasid Eriali hoiu-laenuühistuga lepingu sõlmimisel inimesed volituse. Sellega anti juhatuse liikmetele kontroll oma raha üle. Üks pretensioonidest seisneb nüüd, uurimise algfaasis,  selles, et rahaga edendati enda isiklikke äriühinguid. Aga mitte hoiustajate huvisid.

Sel taustal on tõenäoline, et juriidiline vaidlus taandub peamiselt küsimusele, kas ühistu asutajate endi äride kasutamine ühistu raha investeerimiseks on lubatud või mitte.

Politseinik Leho Lauri hinnangule võib lisada, et isegi kui ühistu liige oma häält volikirjaga ühistu juhile ei anna, ei tea suurem osa HLÜ-des lepingu sõlminud inimestest, mida nende rahaga edasi tehakse. Paljusid neist see ei huvitagi – kuni võimalike probleemideni ühistus.

Kinnisvarast kiirlaenudeni

HLÜ-dest on Eestis sageli räägitud nostalgianoodiga hääles. Ennesõjaaegses Eestis olid need ääretult levinud. Neis on nähtud finantssüsteemi päästjat olukorras, kus Skandinaavia taustaga pangad on aastakümnetega Eesti sisuliselt koloniaalmaaks muutnud. Praegu pole siiski ajad, kus Päts on president ja Laidoner juhatab väge.

Nõnda nagu nähtub ka Eriali juhtumist, jõudis meedia väitel mõni tehing Küproseni. Nii võidakse justnagu rukkilillelõhnane HLÜ siduda vahel hoopis rahvusvahelisse ärisse, kust siirded arenevad jumal teab kuhu.  

Loomulikult tegutseb Eestis mõni HLÜ ka tutvus- või sõpruskonnana. Käiakse läbi ja info liigub, kus ja mida rahaga ette võetakse. Kuid selliseid leidub üksikuid. Tavaliselt kutsub HLÜ juhtkond osanikud kuhugi suurde saali, kus keegi ei tunne kedagi. Laval esinevad estraaditähed ja juhid kannavad seejärel ette, kui hästi kõigil läheb. Nõnda kuni järgmise korrani. Kuni intress laekub, valdavalt vanemaealisi osanikke ka muu ei huvita.

"Ärge minge liiga kõrgete protsendipakkumiste õnge, vaid uurige tagamaid!" hoiatab pensionäride ühinguid juhtiv Andres Ergma. Tema sõnul pole saladus, et keskmine pensionär hoiustab umbes 3000-4000 eurot. "Võin majandust õppinud inimesena öelda, et üle 10% pakkumise puhul on juba kaotuserisk suurem kui võimalik võit," lisab ta. "Isegi kui ühistusse paigutatud raha kiirlaenudesse investeerida, ei ole selliste intresside pakkumisega pikalt jätkata võimalik."

Ühistuid on tekkinud rohkesti, sest suurpanku pole inimeste hoiustega majandamine – nende sisse võtmine ja välja laenamine – kunagi huvitanud. Pankade omanikud nõuavad järjest suuremaid kasumeid. Seda on võimalik teenida vaid suurte laenuportfellidega ning oluliste ettevõtete ja projektide rahastamisega, mitte väikehoiustajatega. Eesti taustaga väiksemad pangad pakuvad samuti mõneprotsendilist ehk marginaalset hoiuseintressi.

Klassikaliselt peaksid hoiu-laenuühistud, nagu nimestki nähtub, teenima soodsamalt kui pangas, välja antud laenudelt. Või siis konservatiivsetelt, näiteks riiklikelt võlakirjadelt.

"Mujal maailmas ei peeta näiteks investeerimist kinnisvarasse HLÜ puhul heaks tooniks," ütleb hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus Ristkok. "HLÜ põhimõte peaks olema, et risk olgu maandatud rohkem kui pangas."

Eestis muidugi mingist HLÜ-de sügavast kultuurist rääkida ei saa. Sageli investeeritakse igale poole, kust kiiremat tulu paistab. Kinnisvarast kiirlaenudeni. Loomulikult – kui ühistu liikmed teavad ja kiidavad heaks muudesse ärisesse sisenemise, siis miks mitte. Tavaliselt ei teata. Ja ei anta endale aru riskidest, kui üle 10% intressi lubavasse HLÜ-sse astutakse.

Konkurentide ülekohus?

Võitluses peamiselt pensionäride säästude pärast läks juba eelmisel aastal olukord inetuks. Mõned Tallinna HLÜ-d hoiatasid 2019. a liikmetele saadetud kirjas otsesõnu Eriali eest. "Erial HLÜ tegevus on kaheldav," väitsid nad. "Täpsemalt, Eriali tegevuses on jälgitavad ilmsed finantspüramiidi tunnused."

Nad teatasid, et Erialil seisab kasutamata, arvel ja kassas ümmarguselt neli miljonit eurot. Ehk siis pool hoiustajate rahast seisis investeerimata.

Konkurentide hambu jäi näiteks Eriali suur rahavaru kassas: ligi 350 000 eurot. Samal ajal kui normaalseks võiks pidada mõnda sadat kuni mõnda tuhandet n-ö jooksvateks kuludeks.

Eriali juht Oleg Laidinen omakorda väidab, et neile on sellise kirjaga ränka ülekohut tehtud. Ettevõte ju alustas tegevust alles mais 2018. "Puhtpraktiliselt ei ole võimalik, et kõik kaasatud hoiused laenatakse välja kohe," väidab ta. "Eriali on püütud ebaõiglaselt võrrelda juba varem tegutsema hakanud hoiu- laenuühistutega. Tulemuseks on valed järeldused Eriali ärimudeli jätkusuutlikkuse kohta."

HLÜ-de üle peaks valvama rahapesu andmebüroo. Kuid ainult rahapesu tõkestamise üle nad valvavadki. Finantsteenuse osutamise loa võivad täiesti seaduslikult saada ka karistatud isikud. Äripäev kirjutas, et Eriali asutaja Ilya Dyagelev, toona perenimega Morozov, juhtis koos kaaslasega kullaärile spetsialiseerunud grupeeringut. Nendel õnnestus valeandmete esitamise läbi aastatel 2011–2012 jätta riigile maksmata 360 000 eurot käibemaksu. Äripäeva väitel kasutati äriühinguid, mille juhatuse liikmeteks oli Dyagelevi/Morozovi ja tema äripartneri tuttavad.

Isegi ajal, mil käib uurimine, ei vaibu aga Eriali massiivne reklaamikampaania. Mitte ükski Eestis tegutsev HLÜ pole sellist endale varem lubanud.

Asi pole ilmselt isegi niivõrd sellise jalustrabava reklaamikampaania hinnas. See, mida reklaamitakse, ehk hoiuste kutsumine enda juurde on kantseliitlikult väljendudes finantsvahendite kaasamine. Selline õigus peaks olema ainult pankadel või krediidiasutusel, sest vastutus on ju suur. Finantsinspektsioon aga HLÜ-sid ei kontrolli. Ja ka mitte politsei, kus väidetakse, et seadused on puudulikud. Nii võibki igaüks mõne rahandusettevõtte püsti panna ja tänavad reklaame täis riputada. Ja kõik on justkui täiesti seaduslik. HLÜ-de infot võimajandusnäitajaid ei analüüsi sisuliselt kõrvalt või ülalt keegi, kuigi pööritatakse miljoneid ja miljoneid.

Praegu arutatakse rahandusministeeriumis eelnõu, millega tahetakse viis-kuus suuremat HLÜ-d allutada finantsinspektsiooni järelevalvele. Põhjus ikka see, et hoiustajate huvisid kahtlaste skeemide eest kaitsta. Võib vaid oletada, kas Eriali suhtes avanesid politsei ja prokuratuuri silmad vaid juhuslikul just nüüd, kui eelnõu välja töötatakse.

Paljud ühistute tegelased seisavad muudatustele vastu. Ühistu, erinevalt pangast, koosneb omanikest, väidavad nad.

Silmad pärani kinni

"Eriali juhtum on sulaselge näide sellest, et kui õiguskaitseorganid teeksid oma tööd nii, nagu nad peaksid tegema, siis selliseid probleeme olla ei saaks," väidab tuntud ühiustutegelane Harry Raudvere, et tegelikult on seadustes juba praegu kõik vajalik kirjas. Ainult et seaduste täitmist ei kontrollita.

Kõige hämmastavam: audiitorid on ju Eriali tegevuse n-ö läbi lasknud ja heaks kiitnud.

Mis saab HLÜdest edasi? Ühistutegelased Harry Raudvere ja Andrus Ristkok ütlevad, et see on ainus tõsisem võimalus pakkuda lihtinimestele oma säästude teenima panemist olukorras, kus suurpangad pole sellest nišist absoluutselt huvitatud. "See on oluline alternatiiv näiteks vanematele inimestele, kelle matuseraha seisab sukasääres või pangaarvel inflatsiooni pureda," nendib  Ristkok. Mis puudutab aga kõrgeid intressipakkumisi, siis ahnus ja rumalus võivad väga sageli saada karistatud.

Tõenäoliselt enamik kohaneb aasta algusest uute reeglitega. Ühes on paljud ühistutegelased ühte meelt – riigiametid hakaku tööle. Halbu tagajärgi on võimalik HLÜ-des juba praeguste seaduste raamides ära hoida.

Suuremate HLÜ-de üle kehtestatakse finantsinspektsiooni järelevalve

Rahandusministeeriumi eelnõu järgi tahetakse suuremad Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud pangaks muuta, kuid muu hulgas võivad nad jätkata ka ühistupanga vormis.

• Suureks loetakse HLÜ alates viie mln eurosest kapitalist või kui on 3000 liikmest rohkem.

• Suured HLÜ-d allutatakse finantsinspektsiooni järelevalve alla.

• Muudatused tahetakse jõustada juba aasta algusest.

• Väiksemad ühistud ei allu pärast seadusemuudatusi jätkuvalt finantsinspektsiooni järelevalvele. Nende suhtes tehakse mitmeid muid muudatusi, mis kontrolli nende töö üle tõhustaks.

• Eestis on registris praegu 23 HLÜ-d, neist paarkümmend tegutseb aktiivselt.

• Hoiu-laenuühistute liidu andmetel töötavad vaid pooled konservatiivselt. Ülejäänud tegelevad riskantsema äriga nagu kinnisvara jms.

• Ühistutel on kokku juba 15 400 liiget ja varade maht ulatub 160 miljoni euroni. See on siiski väike arv. Võrdluseks: kõikide pankade laenuportfell kokku on suurusjärgus 20 miljardit eurot ja seetõttu pole pankadel soovi end ka nende jaoks pisiäri ehk klientide jaoks tootlike hoiustega siduda.

• Kõige alalhoidlikumad ehk seitse 23-st kuuluvad hoiu-laenuühistute liitu.

• Krediidiasutuste ehk pankade hoiused on tagatud tagatisfondi seadusega, HLÜ-de hoiused on aga riiklikult tagamata. Kui suuremad HLÜ-sid sunnib seadusemuudatus pankadeks ehk krediidiasutusteks hakkama, laieneb tagatis ka nendele. 

Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand: ühistud on vaja läbipaistvamaks muuta

Keskkriminaalpolitsei koosseisu kuuluva rahapesu andmebüroo (RAB) juhi Madis Reimandi sõnul on politsei juba varem viidanud, et hoiu-laenuühistuid puudutavaid seadusi tuleb täiendada. Seda on vaja liikmete õiguste paremaks kaitsmiseks.  

"Oleme seisukohal, et hoiu-laenuühistute regulatsiooni on vaja tugevdada," ütles Reimand. "Tuleb muuta ühingute tegevus läbipaistvamaks ja kaitsta paremini liikmete õigusi. Samas peab vähendama kuritarvitamise ja raha kaotamise ohtu." Reimandi sõnul valvab RAB hoiu-laenuühistute üle sellest aspektist, et kontrollib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmist. Nimelt tohib teenust osutada ainult nendele, kelle isik on kindlaks tehtud. "Pettuse või omastamise riske rahapesu tõkestamise nõuete üle järelevalve tegemisega tõhusalt maandada ei ole võimalik," ütles Reimand. Seetõttu ollaksegi seisukohal, et seadust on vaja täiendada.

Ühistutegelane Harry Raudvere: vägisi ei tohi kedagi kaitsta

Eesti ühe tuntuima ühistutegelase ja ettevõtja Harry Raudvere hinnangul pole vaja hakata HLÜ-sid seadusega täiendavalt reguleerima. "Eriali juhtum on sulaselge näide sellest, et kui õiguskaitseorganid teeksid oma tööd nii, nagu nad peaksid tegema, siis selliseid probleeme olla ei saaks," ütleb ta.

"Igal inimesel on õigus oma rahaga teha, mida tema tahab," lisab Raudvere. "Inimesel on õigus end lolliks teha, oma raha kaotada. Me ei ela sotsialismis, et keegi saaks öelda, et me kaitseme sind vägisi millegi eest. Kui me vaatame, kuidas börs kukkus, kui palju aktsiaturud langesid – miks on vaja selle taustal kuidagi hoiu-laenuühistuid kaitsta või tekitada sellist probleemi? Tuhanded ühistute liikmed on seoses täiendavate regulatsioonidega tõusnud tagajalgadele, sest see tähendab rahalist lisakoormust ja ettevõtlusvabaduse piiramist." Raudvere sõnul leidub siiski paar nüanssi, millega tuleks Eriali juhtumil arvestada ja mida ei tohiks lubada. Teatavasti liikus raha Eriali ja selle asutajatega seotud firmade vahel. Kui HLÜ-l on tütarfirma, peaks Raudvere sõnul see aga 100% kuuluma ainult HLÜ-le, mitte asutajatele või juhtidele. Omanik saab olla ainult HLÜ. Kõik see kasum, mida tütarfirma teenib, liigub ainult HLÜ-le. Kõikide HLÜ kaasomanikele ühisomandisse.

ERIALi juht: kõige taga on konkurentsivõitlus 

HLÜ Erial juhi Oleg Laidineni väitel on ühing seisukohal, et vastupidiselt politsei ja prokuratuuri väidetele kahju pole tekitatud ja omastamist või kelmust ei ole ühistu asutajad toime pannud.

"Ühingul ei ole alust arvata, et tegemist oli omastamise või kelmusega," ütles Laidinen. "Samuti oleme seisukohal, et ühingule kindlasti ei ole tekitatud kahju."

Tema hinnangul peituvad tõusetunud kahtluste taga konkurendid, kes on esitanud juba varem avalikult valeväiteid Eriali tegevuse kohta ja kellega nüüd kohut käiakse. Laidinen väidab ühtlasi, et Eriali pankrot ees ei oota: "Ühingul on piisavalt varasid, et tagada iga liikme õigusi ning täita oma kohustusi liikmete ees."

Laidineni väitel on ühistu üks põhitegevus laenude andmine kinnisvara arendusprojektidesse. Tütarühingu kaudu omatakse 19 kinnisasja, millest 12 kohta on olemas ehitusluba ehk tegemist on arendatavate kinnistutega.

Laadimine...Laadimine...