ROHELISEM ELU: Koroonaaeg vähendas prügi hulka ja pani linlased seda hoolikamalt sorteerima

Biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes on paraku väga suur. Linnas algatatud korraldatud jäätmeveo raames veetakse tublimatest piirkondadest välja 10% paberit, 10% biojäädet ja 80% segaolmejäädet. Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse esinaine Kertu Tiitso sõnul aga peaks suhe olema vähemalt 20-20-60. 

ROHELISEM ELU: Koroonaaeg vähendas prügi hulka ja pani linlased seda hoolikamalt sorteerima

Krista Kiin

"Ühte autosse kokku ei valata enam mingit sorteeritud prügi," lausus Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse esinaine Kertu Tiitso. "Kui on liigiti kogumine, tuleb eraldi auto ja prügi jõuab eraldi sihtkohta."

"Meie elanikud sorteerisid prügi väga tublilt, kuid oleme sunnitud selle nüüd lõpetama ja viskama kogu tekkiva prügi konteinerisse, kus parajasti juhtub ruumi olema," ütles KÜ-de Punane 25 ja Punane 27 juhatuse esimees Andrei Šeremetjev, kes esindab 119 korteriomaniku muresid.

"Lakkamatult tekib prügivedajaga probleeme. Vahel juhtub, et kõiki konteinereid ei tühjendata. Näiteks meil on kolm segaolmejäätmete mahutit, kuid ära viiakse neist vaid kaks. Oleme vedajaga korduvalt ühendust võtta üritanud, kuid operaatorid on hõivatud; kord lubatakse tagasi helistada, teinekord ei lubata sedagi. Möödunud nädalal saadeti meile foto ja raport, miks prügimajast jäeti välja vedamata paberi ja papi konteiner – väidetavalt puuduvad ekipaažil konteineri võtmed. Saatsin nendele omakorda foto meie aktist, millest nähtub, et kõik kolm võtit on üle antud. Kuna paberi ja papi konteiner jäi tühjendamata, on tuul nüüd kandnud osa üle ääre ajavas konteineris olnud paberitest prügimaja põrandale. Täna tuli auto tühjendama biojäätmete konteinereid, mida meil on kaks. "Poisid" tegid prügimaja värava ukse lahti, vaatasid, et põrand on paberit täis ja see ilmselt takistab neil konteinereid välja tõsta. Nii jäidki biojäätmete konteinerid tühjendamata. Seega, meil ei ole valikut – nüüd viskame oma prahi sellesse konteinerisse, kus parajasti juhtub ruumi olema. Mis prügi sorteerimisest me siin enam räägime!"

Kahjuks ei saa ringlusse suunata prügi, mida pole sorteeritud. Eraldi sorteeritud biojäätmetest saab komposti, klaasijäätmetest uut klaasi, plastist uut plasti. Keskkonnaministeeriumi statistika kohaselt tekib Eesti kodumajapidamistes igal aastal ligi 400 000 tonni ehk inimese kohta 300 kilogrammi prügi. Seadus ütleb, et  jäätmeid tuleb sorteerida nii kodus, tööl kui ka koolis-lasteaias. Palju sõltub siin ka korralikust prügivedajast. "Kui äravedu on usaldusväärne ja sujub hästi, on prügi väga lihtne liigiti koguda," lausus Tiitso. "Kui aga veoteenuses esineb tõrkeid, kukub ka kliendi motivatsioon – ta pillub kogu tekkinud prahi kokku, mis on täiesti inimlik."

Ühistud tublimad sorteerijad

Biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes on paraku väga suur. Linnas algatatud korraldatud jäätmeveo raames veetakse tublimatest piirkondadest välja 10% paberit, 10% biojäädet ja 80% segaolmejäädet. Tiitso sõnul aga peaks suhe olema vähemalt 20-20-60. "See näitab, et prügi sorteerimine on veel väga algjärgus," nentis ta. "Biojäätmete osakaal peaks tõusma 20-25%-ni."

Siin on ka erandeid, sest kõige paremad biojäätmete eraldi kogujad on suurte magalarajoonide elanikud. "Tundub, et eramajade omanikel on prügi keerulisem liigiti koguda," nentis Tiitso. "Kui korteriühistutes on lahendused elanike jaoks ära tehtud, peab eramajas ise lahendused välja mõtlema. Seal ju ei ole kolme eri prügikonteinerit, vaid jäätmejaama peab sõitma oma autoga. Leidub küll piisavalt infot avalikest kogumispunktidest ja jäätmejäämadest, kuid palju inimene neid reaalselt kasutab...  Kõige efektiivsem on prügi liigiti koguda ikkagi kodus, selle tekkekohal. Ka ei ole biojäätmetest vabanemine nii lihtne, et viskad kõik toiduvalmistamisest üle jääva aianurka ja kompost muudkui tekib; kompostikast tahab suurt tähelepanu, sellega peab iga päev tegelema."

Pole uudis, et ka vanalinnas valitses seoses biojäätmetega siiani ualtuslik korratus – enamus nooblitest toitlustusasutustest ei sorteerinud neid. "Köögis tekkinud biojäätmed visati väljas ikka segaolmejäätmete kasti," tõdes Tiitso. "Samas on restoranikultuur Eestis viimaste aastatega palju tõusnud. Nii tuleb tõsta ka restorani taga prügikultuuri."

Keeruline aeg on olukorda parandanud. "Vähene klientuur on vähendanud ka nende prügi hulka," nentis ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna peaspetsialist Annemari Kask. "Teisalt paraneb ja täieneb ka kaupluste, hotellide ja toitlustusasutuste sorteerimiskultuur. Väga hea näide on suurketid, kelle nõuded keskkonnahoiule ja jäätmekäitlusele tulenevad tihti juba emafirmast/juhtfirmast. Need nõuded on tihti isegi spetsiifilisemad, kui linna poolt kehtestatud. Jäätmete sorteerimine on viimasel ajal kindlasti populaarsemaks ja paremaks muutunud. Selle kohta liigub palju infot meedias ning ka sorteerimisjuhendid on läinud täpsemaks.

Kõikvõimalikule teavitustööle ning elanike informeerimisele panustab linn üha enam, sest kogemus näitab, et rahvas võtab prügi sorteerimise kiirelt omaks."

Ohtlik prügi Tallinnas muret ei tee

Üks suuremaid linnalegende on, et sorteerimisel pole mõtet, sest lõpuks kallatakse kõik jäätmed ühte autosse kokku. "Mõnikord tahab tarbija ise selle müüdi taha pugeda – see on justkui väljapääs, et kui teie olete halvad, võin mina ka halb olla," rääkis Tiitso. "Kokku ei valata praegu enam midagi. Kui on liigiti kogumine, tuleb eraldi auto ja prügi jõuab eraldi sihtkohta."

Korraldatud jäätmevedu ei tähenda vaid segaolmejäätmete, vaid lisaks ka paberi ja papi, biolagunevate ning suurjäätmete vedu. Korraldatud jäätmeveo tingimused on kõikides linnaosades samad. Sorteerimist suurendab kindlasti ka madalam prügiveo hind. Samas sorteeritud prügi äravedu on omakorda odavam. "Eesti ja ka Tallinna elanikud on kindlasti hinnatundlikud," märkis Kask. "Seetõttu püüab linn leida võimalusi, et elanikud saaks teatud jäätmeliike soodsamalt üle anda. Pakendite ja paberijäätmete üleandmine on tasuta, biolagunevate jäätmete üleandmine 50% odavam segaolmejäätmetest. Ohtlike jäätmete kogumisringid Tallinna elanikele on samuti tasuta."
Tõsi küll, ohtlikud jäätmed ei ole Tallinnas kuigi suur mure. "Väga aktiivselt kasutatakse Tallinna jäätmejaamu ning kahel korral aastas toimuvaid ohtlike jäätmete kogumisringid," mainis Kask.

Prügi sorteerimist mõjutavad ka olemasolevad mahutid. "Kui mahutid on ratastel, uued ja puhtad, jäätmeliiki eristava märgistusega ning neid tühjendatakse sageli, ning kui biojäätmete mahuti on puhas, kenasti vooderdatud ning ühistu tellib aeg-ajalt ka pesu, tekib kliendil ka positiivne elamus – tal on teenus, mis toimib, seega tahaks ise samuti kaasa aidata," lausus Tiitso. "Paraku kohtab linnas prügikonteineritena ikka veel suuri ratasteta metallkirste, mis ei tekita mingit soovi prügi sorteerimisele pühenduda. See soodustab vanamoodsat suhtumist, et prügi – see on midagi räpast ja ma ei soovigi teada, mis sellest edasi saab. Sellised mahutid sobivad vaid tööstusele ja ettevõtetele, mitte korteriühistutele."
Tingimused, kuidas ja milliseid mahuteid maja juurde paigutada, leiab Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. "Teeme ka tihedat koostööd linnaosa valitsuste, korteriühistute ja jäätmevedajatega," lausus Kask. "Katsume ühiselt leida võimalusi, kuidas panna mahuteid paika kitsastesse oludesse."

1. detsembriks on kõik Tallinna 13 jäätmeveo piirkonda liidetud korraldatud jäätmeveoga ning turul on kolm teenusepakkujat. Oktoobrist läks korraldatud jäätmeveole ja prügi liigiti käitlemisele üle kesklinn koos vanalinnaga. "See märgib otsekui uue ja keskkonnasäästlikuma ajajärgu algust," rõhutas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. "Nüüd on terves linnaosas võimalik liigiti kogutud prügi ära anda, säästes sel teel nii raha kui ka  keskkonda."

Kuna suuremas osas kesklinnast (v.a vanalinn) oli varem sama jäätmevedaja, Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus, ning inimesed olid ettevõttega harjunud, läks üleminek Haukanõmme kinnitusel väga sujuvalt. "Ühtlasi räägib omavalitsus nüüd kaasa hinnakujunduses, sest linna ettevõtlusameti ja parima pakkumise teinud keskuse vahel sõlmitud viieaastases lepingus on kehtestatud ka prügiveo hinnad."
Ka Nõmme linnaosa läheb detsembrist üle korraldatud jäätmeveole. "Klientidel, kellel on juba kehtiv leping Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusega, jätkub olemasolev leping uue hinnakirja alusel. Selliseid kliente on Nõmme linnaosas vähemalt 85% jäätmetekitajatest," ütles linnaosavanem Grete Šillis. "Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda, sest kõik prügi viiakse ära kõigilt selle tekitajatelt."

Šillise sõnul võimaldab korraldatud jäätmevedu teha paremat järelevalvet selle üle, mis kinnistud on jäätmeveoga liidetud ning millised mitte. Nii saab jäätmekäitlusse hõlmata kõik jäätmetekitajad – ka need, kes seni on prügiveoteenusest kõrvale jäänud. "See vähendab keskkonda sattuvate jäätmete hulka," sõnas Šillis. "Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale kindluse, et tema olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ja võimalikult keskkonnasõbralikult."

AIVAR RIISALU: Tallinlased on teistest tublimad prügisorteerijad

Abilinnapea Aivar Riisalu lausus, et korraldatud jäätmevedu on toonud odavamad hinnad ja väiksema võimaluse, et keegi kogutud prügi metsa alla sokutab.

"Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kus valitseb korraldatud prügivedu, ja tegelikult on jäätmemajanduse olukord Tallinnas Eesti üldpildiga võrreldes väga hea," ütles Riisalu. "Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kus jäätmete taaskasutusprotsent hakkab lähenema 50-le. Asume ka meile lähitulevikus kehtestatavatele normidele lähemal kui teised omavalitsused. Kohati on üleminekuperiood korraldatud jäätmeveole tekitanud segadust, kuid peame ajutised raskused koos ületama. Palume selles asjas mõistmist, kellegi prügi vedamata ei jää. Euroopas on omavalitsustel keskne roll jäätmeveo korraldamisel, meil on seni olnud omavalitsusel vaid teatud osa ja ülesanded."

Kust saada prügiveo kohta infot?

• Jäätmete liigiti kogumise kohta saab infot nii Tallinna kui ka keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://www.envir.ee/et/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

• Pakendijäätmete äraveo võimaluste kohta saab infot Tallinna kodulehelt www.tallinn.ee/est/keskkond/pakendipunktid

• Ohtlike jäätmete kogumisringid toimuvad väljakuulutatud graafiku järgi kõigis linnaosades kahel korral aastas,
kevadel ja sügisel. Info ringi kohta avaldatakse linnaosa-
lehtedes enne kogumisringi toimumist ning Tallinna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/keskkond/OJKR-
plaan

• Infot ettevõtete kohta, kellel on õigus ehitusjäätmeid käidelda, leiab Tallinna ja keskkonnaameti veebilehelt. Samuti võib võtta ühendust spetsialistiga e-posti jaatmed@tallinnlv.ee või tel 640 4285.

• Küsimusi saab esitada ka prügimahutil kirjas oleval kontaktnumbril või ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna tel 640 4610 helistades.

• Riiete kogumismahutite kaardi leiab Tallinna kodulehelt.

• Korteriühistute liidu soovitusi ja nippe toidu säästmiseks https://www.ekyl.ee/vaartustadestoitu/toidunipid/

• Vaata lisainfot prügi ära toimetamise kohta kuhuviia.ee

• Tallinna nelja jäätmejaama kohta leiab täpsemat infot  www.jaatmejaam.ee ja tel 616 4000. 

Ka sel nädalal saab tasuta elektroonikaromusid ära anda

• Jäätmetekke vähendamise nädala raames laseb linn kokku koguda elektroonikat ja kodutehnikat.

• Kogumisringi ajad asuvad www.tallinn.ee/est/keskkond/OJKR-plaan

• Lisaks ohtlikele jäätmetele on nädala jooksul võimalik tasuta ära anda autoromusid, sel teemal saavad linlased lisainfot BLRT Refonda tasuta numbrilt 1817, autolammutuste liidu tel 5787 7233 või Kuusakoski tasuta lühinumbrilt 13660.

• Tänapäevane nutitelefon kaalub keskmiselt kuni 200 grammi. Samas tekib ühe aparaadi tootmisel kuni 85 kg jäätmeid, sellest umbes kolmveerand telefoni ekraani tootmisel.

• Maksimaalselt paar kilo kaaluva sülearvuti tootmisel tekib nähtamatuid jäätmeid suisa 1,2 tonni. Kõige enam (77%) tekitab jäätmeid sülearvuti trükiplaadi tootmine.

• Puuvillast teksapüksid kaaluvad keskmiselt 700 grammi, kuid nende tootmisel tekib 25 kg nähtamatuid jäätmeid, millest üle 90% on tekstiilijäätmed.  Vaaata www.nähtamatudjäätmed.ee/

Eesti on Euroopa keskmisest oluliselt suurem toiduraiskaja

Eesti kodudes on liigagi tavalised kilekotti hallitama jäetud leivad-saiad, külmkapi riiuli tagaossa unustatud toiduained  ning valesti hoidmise tõttu riknenud puuviljad-juurikad.

Toiduraiskamist meie kodumajapidamistes näeb ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna peaspetsialist Annemari Kask kui probleemi, mis vajab palju kajastamist, et olukord paraneks. "Kõik ülejääv peab minema õigesse mahutisse ning sellega on võimalik veel midagi teha," lausus Kask.

Tänavu sügisel tähistati esimest rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Eesti korteriühistute liit kui programmi "Väärtustades toitu" eestvedaja kutsus kodumajapidamisi üles toidu hoiustamise ja säilitamise tingimusi üle vaatama. "Väga suur hulk toidu lendab kodudes prügikasti just seetõttu, et seda säilitatakse valesti," selgitas korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. "Kilekotti hallitama jäetud leivad-saiad, külmkapi tagumisele riiulile  või sügavkülma "unustatud" toiduained, valedes tingimustes säilitamise tõttu riknevad puuviljad-juurikad – see on kahjuks kodumajapidamiste argipäev."

Eesti on statistika kohaselt Euroopa keskmisest oluliselt suurem toiduraiskaja, meil läheb kaotsi koguni 265 kilo toitu ühe inimese kohta aastas. Keskkonnaministeeriumi uuringust selgus, et Eesti elanikud viskavad aasas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu. Seejuures on kõige suurem potentsiaal toidu äraviskamise vähendamiseks just kodumajapidamistes. "Euroopa on võtnud ambitsioonika eesmärgi vähendada aastaks 2030 kodumajapidamiste toidujäätmete hulka poole võrra, ja ka Eesti võiks selle poole püüelda," märkis Jaadla. "Äravisataval toidul on globaalne mõju. See teema kõnetab kõiki, lastest täiskasvanuteni. Kui konkreetseid seoseid tuua, hakkavad inimesed tõesti mõistma, mida see tähendab, kui me toidu, mille pärast vihmametsi raiutakse, prügikasti viskame. Need kohutavad numbrid, mis äravisatavat toitu ja selle tagajärgi puudutavad, mõjuvad šokeerivalt."

Laadimine...Laadimine...