"Ega trahvikaameraid ju kiusamise pärast ei panda. Neid paigaldatakse ikkagi sinna, kus on reaalne oht ja kus on tõesti vaja, et autod kindlasti kiiruse maha võtaksid," ütles Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa, kelle sõnul aitaks trahviõiguslike kiiruskaamerate laiem kasutuselevõtt kokkuvõttes liiklejate elusid säästa.

Mullu detsembrikuus Reidi teel juhtunud liiklusõnnetuses kaotas elu 42-aastane autojuht, kes ületas lubatud sõidukiirust pea kahekordselt ning tegeles roolis ka kõrvaliste asjadega ning see jäi ka liikluskaamerate vaatevälja, mis selle pildile salvestasid.

“Kui kaamerad oleks töötanud ettenähtud režiimis ja inimesed oleksid olnud teadlikud sellest, et sealt kaamera alt läbi sõites saab rikkumise eest trahvi, poleks seda õnnetust võib-olla juhtunud ja inimene oleks täna elus,” ütles Rüütelmaa.

Riigi Transpordiameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul täidab Transpordiamet omaniku rolli vaid riigiteedel ning ametil puudub õigus paigaldada või omada rajatisi, mis asuvad kohalikel teedel.

“Seadusemuudatus oleks igati mõistlik mõte, aga see asi ei tundu kohe kuidagi edasi liikuvat. Möödunud nädalal oli vabariiklik liikluskomisjon, kus ma selle küsimuse tõstatasin. Mille peale justiitsministeeriumi esindaja ütles: “Me mõtleme”. Nemad mõtlevad, aga inimesed hukkuvad,” märkis Rüütelmaa.

Tallinnas on hetkel üleval viis nn “trahvikaamerat” – kaks Kristiine ristmikul ning kolm Reidi teel. Omavalitsustel puudub aga praeguse seadusandluse alusel õigus kaameraid ise opereerida ja nende poolt määratud trahvirahast osa saada. Riigi Transpordiamet ei ole aga kaamerate opereerimisest huvitatud ning lõpetab detsembris ka Kristiine ristmiku kaamerate haldamise.

Liikluskaamerad muutsid Kristiine ristmiku ohutumaks

“Praegu Kristiine ristmiku juures asuvad automaatse järelevalve seadmed on antud tasuta endisele Maanteeametile, tänasele riigi Transpordiametile opereerimiseks koostöös PPA-ga. Juhul, kui seal toimub sõidukiiruse ületamine või foori keelava tule rikkumine, siis need kaamerad selle ka fikseerivad ning saadavad välja trahviteate,” selgitas Rüütelmaa.

“Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli  Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eesti Vabariigis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga.”

PPA statistika näitab, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele kokku 7033 trahviteadet ning 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet.  Lõviosa rikkumistest on igal aastal olnud seotud kiiruse ületamisega. 

Ka Reidi teele paigaldatud kaamerad avaldasid autojuhtidele rahustavat mõju ning esimese nelja kuuga vähenes sealsete rikkumiste arv Rüütelmaa sõnul suisa kolm korda, kuigi sealsetel kaameratel veel „trahvõigust“ ei ole.

Transpordiamet pole linna kaamerate haldamisest huvitatud

“Kristiine kaamerate opereerimise leping lõppeb selle aasta detsembris ja Transpordiamet on juba öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada,” sõnas abilinnapea Andrei Novikov.

Transpordiameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul täidab Transpordiamet omaniku rolli vaid riigiteedel ning ametil puudub õigus paigaldada või omada rajatisi, mis asuvad kohalikel teedel.

“Meile teadaolevalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil. Loodame, et muudatused võimaldavad Tallinnal kiiruskaameraid kasutada vastavalt soovile. Eeltoodud põhjustel ei soovi Transpordiamet lepingut jätkata,” selgitas Vaheoja.

Siseministeerium saatis mullu sügisel välja väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse saavutada, et 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist laekuks kiiruskaamera paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riigikogu ega valitsuse menetlusse ei ole seaduse ja määruse eelnõud jõudnud, kuid just Kristiine ja Russalka ristmiku puhul oleksid muudatused üliolulised.

Kaamerad aitaksid liiklejate elusid säästa

Rüütelmaa sõnul on heaks näiteks Tallinn-Tartu maantee, kus jäi liigset kihutamist ja otseselt kiiruseületamisest tulenevaid liiklusõnnetusi pärast liikluskaamerate paigaldamist tuntavalt vähemaks.

“Me väga ootame, et riigi poolt vastavad õigusaktid vastu võetakse ja selleks ajaks jõustatakse. Juhul kui seda ei tehta, jäävad kõik Tallinna kiiruskaamerad testrežiimi ja koguvad  üksnes statistilist informatsiooni rikkumiste kohta. Maailmast on teada juhtumeid, et kui mingil põhjusel kiiruskaameratega enam trahvimist ei toimu, siis muutub mõne aja pärast liiklus neis piirkondades taas ohtlikuks,” lausus Rüütelmaa.

Hetkel on olukord Rüütelmaa sõnul selline, et riigi Transpordiamet ei ole linna liikluskaameratega tegelemisest huvitatud ja omavalitsusel ei ole selleks juriidilist luba.

Muudatused jõustuvad ilmselt alles järgmisel aastal

“Ega trahvikaameraid ju kiusamise pärast ei panda. Neid paigaldatakse ikkagi sinna, kus on reaalne oht ja kus on tõesti vaja, et autod kindlasti kiiruse maha võtaksid,” ütles Rüütelmaa.

“On räägitud ka sellest, et linn hakkaks siis kaameraid panema iga nurga taha, kust saaks raha teenida. Ei, raha teenimine pole eesmärk. Eesmärk on liiklusohutus ja eelnõu kohaselt peaks kaamerate asukohtade määramine toimuma koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga – koos selekteeritakse välja need kohad, kus seda kaamerat oleks tõesti vaja.”

Siseseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna nõunik Indrek Link kinnitas, et väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 2020. aasta novembris ja praegu on eelnõu kooskõlastusringil Justiitsministeeriumis. Pärast seda, kui Siseministeerium on Justiitsministeeriumi ettepanekud omakorda läbi töötanud, saab eelnõu saata Vabariigi Valitsusele, kes otsustab eelnõu Riigikokku saatmise.

“Praegu näib reaalne, et uue seaduse järgi paigaldatud kohalike omavalitsuste kaamerad võiks kiirust mõõtma hakata alates 2022. aastast,” sõnas Indrek Link.