SAJANDI EHITUS: Linnateatri uuendamine ühendab moodsa ja kadunud aegade ilu

"Publiku heaolu paraneb uues majas tuntavalt, uued fuajeed muudavad teatriõhtu palju pidulikumaks," ütles linnateatri näitleja Andero Ermel. "Linnateatri nägu tegelikult säilib, me saame endiselt mängida väiksemates saalides intiimsemalt, aga rohkem inimesi mahub meid vaatama."

SAJANDI EHITUS: Linnateatri uuendamine ühendab moodsa ja kadunud aegade ilu

Külli Mariste/Õnne Puhk

"Publiku heaolu paraneb uues majas tuntavalt, uued fuajeed muudavad teatriõhtu palju pidulikumaks," ütles linnateatri näitleja Andero Ermel. "Linnateatri nägu tegelikult säilib, me saame endiselt mängida väiksemates saalides intiimsemalt, aga rohkem inimesi mahub meid vaatama."

Seni pidi publik linnateatri Põrgulava saali etendust vaatama minnes läbima nii-öelda pudelikaela ehk kitsa koridori. Uues lahenduses on koridorid endiselt maa all, aga päevavalgusest küllastunud. Tänavalt saab edaspidi vaadata ka maa-alustesse ruumidesse. "Seni oli kõige keerulisem see, et teatri ruumid on kohandatud vanalinna majja, mis ei ole teatriks loodud," rääkis Ermel. "See on hädapäraste vahenditega siia tekitatud ja aegade jooksul on võetud kasutusele eri saale. Nii tekkiski olukord, kus majas mängiti näiteks kolmes saalis ning näitlejad, kes pidid jõudma garderoobist lavale, olid mõnikord lõksus ehk neil tuli minna läbi teise etenduse publiku, et jõuda lavale – selliseid logistilisi probleeme tuli ikka ette. Ja riieturid pidid kandma kostüüme mööda maja laiali, aga need on sageli üsna rasked."

Nüüd on olukord muutumas. Algaval teatrikuul lööb linn käed Laiale tänavale kerkiva uue teatrimaja ehitajaga. Möödunud nädalal selgus neli kandidaati, kelle pakkumised nüüd linn üle vaatab.

Kava järgi valmib Lai 23 teatrimaja sisehoovi uus 350-kohaline Põrgulava koos lavatorniga, 130-kohaline black box ning vabaõhulava 500 vaatajale. Uus maja ehitatakse juba spetsiaalselt teatriruumideks. Teatrimaja sisehoovi peaks tulema lavatorn-paviljon, mille katuse saab publiku jaoks kasutusele võtta. Publikuala tuleb valgusküllane, avar, huvitavalt liigendatud ja terviklik, teatrisaal suure sügavusega, avatud ja avar. Samas jääb linnateatrile omaselt publik näitlejale väga lähedale. Saali eripära on, et see võib olla nii kammerlik kui ka suure saali mõõtmetega.

Uuendustega kasvab linnateatri publiku arv kuus seniselt 6000-lt  kuni 10 000. See peaks kahandama linnateatri väga nõutud etenduste piletijärjekorda. Ermel sõnas, et linnateatri ongi teinud eriliseks tema maja ja vahetu, lähedane kontakt vaatajaga: "Need väikesed mängukohad, kus inimesed saavad näitlejale olla väga, väga lähedal – isegi niimoodi, et näitleja liigub lava all misanstseenist misanstseeni ja mõnikord riivab lausa publikut. Teatriemotsioon nii lähedalt on see, mida on kuskilt mujalt võib-olla raske saada."

Näitleja Indrek Sammul meenutas, et koos linnateatri kasvamisega on kogu aeg avanenud järgmised ruumid. "Tuli Lavaauk, mis tõi oma eredad hetked, läbi lavaaugu tuli esimest korda mängu Taevalava, kus olid ka eredad hetked…" rääkis ta. "Siis avanes Põrgulava, kus tuli jälle uus maailm oma mõtete ja ideedega. See oli nagu uste avanemine. Siin majas avanes kogu aeg mõni uus uks – jälle tuli uus ruum, uus energia."

Vabaõhulava suveetendusteks

Linnateatri uuendamine taastab olemasolevad ajaloolised hooned, sisehoovi on plaanis rajada vabaõhulava, millel saaks jätkata suveetenduste traditsiooni. Kuna kvartali ajalugu ulatub 14. sajandisse ja praegune tänavavõrk IX kvartali ümber oli moodustunud 16. sajandiks, järgivad Aida tänava äärde kavandatud uued hooned ajaloolist tänavajoont. Uute saalide peasissepääsud hakkavad asuma Laia ja Aida tänava nurgal, nii et teatrikülastajal oleks võimalus läbida ka ajaloolist hoonestust.

Linnateatri uue maja ja sisehoovi arhitektuurivõistluse võitis kolm aastat tagasi arhitektuuribüroo Salto AB töö "Paviljon", mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean. Võistlus pidi selgitama, kuidas saaks linnateater vastu võtta suuremat hulka publikut, säilitades samas talle omase atmosfääri.

Laia, Aida ja Laboratooriumi tänavale rajatakse muinsuskaitse nõudeid arvestades kaks uut hoonet. Maarja Kase sõnul pakkus linnateatri hoovi paigutus suurt väljakutset. "Õue taheti kasutada võimalikult eri moodi ja ka suvelavastuste tarbeks," lausus ta. "Vanem hoonevöö pidi säilima koos uusarhitektuuriga."

Publiku jäägitu poolehoid

Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on linnateater võitnud publiku jäägitu poolehoiu ja väärib suuremaid ja uuemaid ruume. "Olen kindel, et paremad töötingimused annavad teatriperele hoogu uuteks suurepärasteks lavastusteks," ütles Belobrovtsev. "Lõpuks saab teater leevendust ruumikitsikusele ning tulevikus võib üha rohkem teatripublikut nautida suurepäraseid etendusi."

"Üks osa linnateatri suurest arendusprojektist on juba avatud – nii valmis möödunud aasta sügisel Suur-Sõjamäel teatri uus tootmis- ja laohoone," lisas abilinnapea Eha Võrk. Tootmishoones on võimalik püsti panna kogu lava ja see siis tervikuna Laiale tänavale transportida.
Ermeli sõnul on ees väga huvitavad ajad. "Seda maja on oodatud aastaid ja aastakümneid," tähendas ta. "Suurem saal loob uusi lavatehniliselt võimalusi ning publiku heaolu paraneb väga, väga tuntavalt – tulevad uued ruumid ja fuajeed ning see muudab teatriõhtu palju pidulikumaks. Näitlejad püüavad mängida ikka samamoodi, nagu nad kogu aeg on mänginud. Säilib tegelikult linnateatri nägu ehk me saame endiselt mängida väiksemates saalides intiimsemalt, aga rohkem inimesi saab meid vaatama tulla."

Linnateater ei kao ehituse ajaks pildilt. Tallinn lõi sellele ajutise kodu Salme kultuurikeskuses. Ermel ütles, et praegu on teater pooleldi lahti ja etendusi saab anda, nagu kõikides teisteski Tallinna teatrites, 50% täituvusega saalides. Praegu käivad proovid baltisakslaste teemalise etendusega "Balti tragöödia" ja etendusega "Rogožin" Dostojevski "Idioodi" ainetel. Viimases saab näha teatri noorimaid, lavaka XXIX lennu lõpetanud näitlejaid koos vanameister Andrus Vaarikuga.

Andekad näitlejad

Sammul ütles, et linnateatri fenomeni põhinimetaja on armastus. "Armastus oma töö vastu, üksteise vastu, publiku vastu ning sinna juurde ka usku ja lootust, et see kõik kestab – kõige paremas ja puhtamas mõttes armastus selle vastu, mida me teeme, üksteise vastu," ütles ta. "Arvan, et publik, kes käis siin 90ndate alguses, käib seniajani."

Kolmkümmend aastat kooselu linnateatriga saab selle hooajaga läbi legendaarsel pealavastajal Elmo Nüganenil ning ühtlasi lõpeb ka teatri direktori Raivo Põldmaa leping. Põldmaa ütles Nüganeni lahkumise kohta, et teatrite ajaloos on ikka neid suuri lahkumisi olnud. "Elmo on südamega panustanud siia teatrisse ja need on olnud suurepärased aastad – nüüd saab see läbi," lausus ta. "Aga ega lavastaja Nüganen kao ju kuskile, ta saab nüüd teistes teatrites ka lavastada ja inimesed saavad käia tema lavastusi vaatamas."

Lavastaja ja kultuuriajakirjanik Gerda Kordemets ütles saates "Tallinna panoraam", et Nüganeni lahkumine linnateatri peanäitejuhi kohalt on loomulik protsess, sest põlvkonnad peavad vahetuma. "Kas te kujutate ette saja-aastast Elmo Nüganeni ikka veel teatrit juhtimas?" küsis ta. "See ei tähenda ju, et ta ei tee enam oma lavastusi või filme, ma saan tema kunsti ikka nautida. Mis nüüd alles jääb, on ju linnateatri täiesti uskumatult andekas näitetrupp!"

Linnateatri ehitaja selgub teatrikuul

"Kaks aastat vältava ehitusega saame alustada pärast hanke võitja väljaselgitamist," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Arenduse kogumaksumuseks on kavandatud 28,4 miljonit eurot ja uus teater peab valmima 2023. aastal. See on kindlasti sajandi ehitus."
18. veebruaril avati Tallinna linnateatri uue kompleksi ehitushankele esitatud pakkumused – teatrile soovib uusi hooneid ehitada ja seniseid uuendada neli pakkujat. Hind, mida ehitajad linnateatri uuendamise eest pakkusid, ulatus 17,9 miljonist 19,5 miljoni euroni. Hanke eeldatav käibemaksuta maksumus oli 20 miljonit eurot. Oma pakkumise esitasid hankele Merko Ehitus Eesti, Nordlin Ehitus, ühispakkujatena Ehitus5ECO koos Silindia Ehitusega ja ühispakkujatena Oma Ehitaja koos Ehitustrustiga. Linnavaraamet alustab hankele esitatud pakkumuste menetlemisega, et võitja välja selgitada.

Vanalinna ajaloolise IX kvartali väljaehitamisega lisandub Tallinna linnateatris ja selle suvelaval publikule kokku 620 kohta. "Linnateater saab täiesti uue 130 kohaga black box’i, Põrgulavale lisandub täiendavalt 190 istekohta, nii et saali mahub edaspidi 350 inimest. Suvelavale lisandub ligikaudu 300 täiendavat istekohta," selgitas Võrk. "Ehitame Laiale tänavale kaks uut hoonet ja uue ilme saavad senised hooned, nii et neist kahest sisehoovist moodustub terviklik kompleks."

Eelmisel aastal üle 40 000 vaataja

• Linnateatrit külastas 2020. aastal üle 40 000 inimese. Kokku anti 298 etendust, etenduste arv vähenes koroona tõttu tavapärasega võrreldes 40%. Märtsist juunini tuli riiklikest piirangutest tulenevalt etendustegevus peatada, augustis ja detsembris oli lubatud teatrisaalide täituvus kuni 50%.

• Linnateatris jõudis 2020. aastal lavale viis uut lavastust: Jean Cocteau "Inimese hääl" lavastaja Kristjan Suitsult, Anton Tšehhovi "Vanja" lavastaja Māra Ķimelelt, Mark Hayhursti "Nad tulid keskööl" lavastaja Diana Leesalut, Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud "Osnap" lavastaja Riina Rooselt ning Pascal Rambert’i kirjutatud ja lavastatud "Õed". Lisaks sellele korraldati virtuaalne emadepäeva kontsertetendus.

• Hea hoo sai sisse Tallinna linnateatri koostöö Elisaga linnateatri lavastuste salvestamiseks. Praeguseks on ühiselt produtseeritud juba kuus kvaliteetset salvestust, mis pannakse vaatamiseks üles keskkonda elisastage.ee.

• Praegu on linnateatri pere oma tööde ja tegemistega tagasi kunagisel kodulaval Salme kultuurikeskuses, kus asub ka linnateatri kassa.

• Vaata teatri mängukava.

Laadimine...Laadimine...