Seadus peab Eestis toidu äraviskamise keelustama

Eestis visatakse praegu ära nii palju toitu, et sellest saaks moodustada Pärnu ja Tallinna vahele tiheda kaubaautode rivi.

Pilt: Scanpix

Seadus peab Eestis toidu äraviskamise keelustama (1)

Hermo Kuusk, Lasnamäe halduskogu ja erakonna Eestimaa Rohelised liige

Eestis visatakse praegu ära nii palju toitu, et sellest saaks moodustada Pärnu ja Tallinna vahele tiheda kaubaautode rivi.

Prantsusmaa parlament võttis hiljuti vastu seaduse, mis keelustab veel söödava toidu äraviskamise. Seadus kohustab supermarketeid ja kauplusi, mis on suuremad kui 400 ruutmeetrit, jagama järelejäänud toidukauba  abiorganisatsioonidele. See seadus suurendab ühiskonnas solidaarsust ja hoiab ka loodust. Maailmas läheb eri andmetel raisku kuni kolmandik toodetavast toidust.

Kahjuks puudutab see seadus ka Eesti ühiskonda. Piltlikult väljendades visatakse Eestis ära nii palju toitu, et sellest saaks moodustada Pärnu ja Tallinna vahele autokoormatena tiheda autode rivi. Eesti ühiskonna vaesuse põhjus on arutu raiskamine ja ahnus. Meie kultuuris ei ole kunagi toidu raiskajatest ega toidu raiskamisest lugu peetud. Söögikõlbliku toidu äraviskamine prügikasti, ilma vajaduseta anda toitu abivajajatele on sügavalt ebamoraalne käitumine, arvestades sellega, kui palju on ühiskonnas inimesi, kes kannatavad tühja kõhtu.

Toidu äraviskamine annetamisest kallimaks

Lasnamäel Selveri poe juures märkan tihtipeale inimesi, kes otsivad prügikastist süüa. Kas tõesti ei saaks ülejäänud toitu anda abivajajatele?! Asja muudab kurvemaks see, et tihti on kaupluste prügikastid lukustatud ja toit kallatud üle kemikaalidega, et inimesed ei saaks seda veel kõlblikku toitu söögiks kasutada.

Sellist seadust, mis keelustaks toidu äraviskamise, vajab ka Eesti ühiskond. Me ei saa leppida olukorraga, kus me lubame toidu äraviskamist, samas  kui meil on palju inimesi, kes kannatavad toidupuuduse käes. Ettevõtjat peab suunama maksude kaudu tegema moraalsemaid valikuid. Üks võimalus oleks suunata poeomanikke annetama toitu abiorganisatsioonidele. Teine võimalus oleks, kui ettevõtetele, kes viskavad ära veel kõlblikke tooteid, kehtestataks kõrgem prügiladustamise hind.

Peab aru saama, et kasulikum kokkuhoiu mõttes on langetada toiduainete hindu, enne kui parim enne aeg kätte jõuab, või siis jagada toidukaup puudustkannatavatele inimestele. Selline mõtlemise muutus hoiaks mitmedki sotsiaalprobleemid tulevikus ära ja parandaks perede toimetulekut. Keegi ei pea tundma tühja kõhtu!

Allkiri raiskamise vastu

Kui toidu äraviskamine läheb toidupoe omanikule kallimaks kui toidu annetamine, siis hakkavad ka toidupoodide omanikud toitu abiorganisatsioonidele annetama. Sellel oleks mitmeid positiivseid mõjusid. Esiteks avaldaks konkurentsisurve ja toidu äraviskamist keelustav seadus toidukaupade hindade langusele suuremat mõju kui sotsiaaldemokraatide kunagine valimislubadus, mis oleks alandanud toidukaupade käibemaksu. Teiseks võidaks sellest seadusest loomulikult looduskeskkond.

Erakond Eestimaa Rohelised on käinud välja idee võtta analoogselt Prantsusmaale toidu äraviskamist keelustav seadus vastu ka Eestis. Allkirja selle toetuseks saab anda http://www.petitsioon.com/nuame_toiduraiskamise_vastast_seadust .

Oleks eetiline, kui seda seadust toetaksid ka meie riigikogu liikmed, kellel on voli teha vastavaid muudatusi seadusandlusesse, et toiduketid, restoranid jt toitlustusasutused ei viskaks kõlblikku toitu prügikasti.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...