Sel nädalal jätkub vaktsineerimine hooldekodudes

Terviseametisse jõudis täna uus Pfizer/BioNTech vaktsiini saadetis, milles on 11 700 doosi vaktsiini. Eeloleval nädalal jätkatakse vaktsineerimist hooldekodudes, algab hambaraviasutuste töötajate ja ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele.

Pilt: Rene Suurkaev

Sel nädalal jätkub vaktsineerimine hooldekodudes

Toimetaja: Vesta Reest

Terviseametisse jõudis täna uus Pfizer/BioNTech vaktsiini saadetis, milles on 11 700 doosi vaktsiini. Eeloleval nädalal jätkatakse vaktsineerimist hooldekodudes, algab hambaraviasutuste töötajate ja ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele.

Tänahommikuse seisuga oli Eestis vaktsineeritud 26 126 inimest, neist 23 722 on vaktsineeritud esimese doosiga ja 2404 inimest on vaktsineeritud kahe doosiga. Täna ennelõunal jõudis terviseametisse järgmine Pfizer/BioNTech vaktsiini saadetis, milles on 11 700 vaktsiini doosi (arvestusega, et ühest viaalist on võimalik saada 6 vaktsiinidoosi).

"Veidi vähem kui kuu ajaga on Eestis vaktsineeritud suurem osa haiglate, perearstikeskuste ja kiirabi töötajatest, ligi kolmandik hooldekodude elanikest ja töötajatest on saanud esimese vaktsiinidoosi," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Uuel nädalal jätkub vaktsineerimine hooldekodudes, sh erihooldekodudes ja alustatakse ka hambaraviasutuste töötajate ning ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimisega. Samuti võimaldatakse kõigile seni vaktsineeritutele teise vaktsiinidoosiga vaktsineerimist vaktsiinitootja poolt ettenähtud ajal."

Eestis on kokku 191 hooldekodu, millest on praeguseks esimese vaktsiinidoosi saanud 54 hooldekodu elanikud ja töötajad. Samuti on alustatud vaktsineerimisi erihooldekodudes. Erihooldekodusid on kokku 55.

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:

  • tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
  • hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
  • 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste ja kaasuvate haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
  • elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
  • niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Hooldekodude vaktsineerimise kõrval tehakse praegu ettevalmistusi riskirühma inimeste vaktsineerimise alguseks lähinädalatel. Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan näeb ette, et perearstikeskustes algab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine veebruaris. Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse.

Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

Riskirühma kuulub kokku ligi 360 000 inimest. Riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimise periood sõltub Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest. Niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

 

Laadimine...Laadimine...