12 kommentaari

Valgusekiiri pimeduseriiki

Vasta kommentaarile

Päris üksikasjaliku ülevaate annab Jüri Kivimäe ja Lea Kõivu arhiiviandmetele tuginev teos TALLINN TULES. Siit leiab väga konkreetseid arvandmeid, aga ka pealtnägijate kirjeldusi, fotosid ja muud dokumentaalset materjale nii eesti kui saksa keeles
. Kõik nimetatu on koondatud Tallinna Linnaarhiivi toimetistesse nr2 ja trükis avaldatud 1997. aastal.
Keegi pimedusejünger- kommentaator Veber annab teada, et Tallinn suuri purustusi ei saanudki ja imestab kas üks kolmandik Linnast tehti maatasa!Õnneks seletab Maarja Liidja postituse lõiguke, mis tegelikult toimus.Nõukogude Liidu lennuväe barbaarne sõjakuritegu oli nii räige, et vaadata oskaja näeb selle jälgi igal pool linnas praegugi! Pimedusejüngritele on vaja saata valgusekiiri - kes seda teeks?

instruktor

Vasta kommentaarile

http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=26443
http://www.kool.ee/?6113
https://parnu.postimees.ee/2380983/punakotkaste-pommirunnakud-eesti-linnadele

pärnakas

Vasta kommentaarile

https://parnu.postimees.ee/2346467/parnu-tana-linna-pommitamisest-kolmandat-korda

kättemaks ja pressing

Vasta kommentaarile

1944. aasta alul Punaarmee purustas Saksamaa kaitsevööndi blokeeritud Leningradi all mis ligi kaks ja pool aastat vastupidas. Sakslased suutsid küllalt oskuslikul Narva jõe liinile taanduda ja Punaarmee üritas üle jõe tungida ent ebaõnnestunult rinne pidas. Vast siis terrorirünnak kättemaksuks ja samas pressing Rootsis juba tollal käisid kõnelused vaherahu üle Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti paraku ei olnud suurvõimude silmis mittekeegi isegi Eesti Vabariiki ei suvatsenud Suur-Saksamaa taastada. Tõsistes asjades suurriigid käituvad äärmiselt karmilt ja hoolimatult meenutame Poolat - Saksamaale kuulutati sõda kuid mingit rünnakut Poola abistamiseks Prantsusmaa ja Inglismaa ette ei võtnud üheksa kuud molutati miljonid hambuni relvis mehed igavlesid ja ainult prantslannade meeletu ohvrimeelsus hoidis miljonid mehed teat raamides kuni siis saksmann ründas. Suurriikide värk.

Vaatleja

Vasta kommentaarile

Pigem oli tegu soomlaste poolt lihtsalt Helsinki suurpommitamiste järel ette võetud sümboolse aktsiooni, kui sõjasündmustes mingeid märgatavaid muutusi esile kutsunud lahingoperatsiooniga, mille poolt räägivad kasvõi siinsamas artiklis toodud arvud nagu ka selleks ajaks välja kujunenud jõuvahekord laiemalt. Suuremad purustused Tallinnas hoidis ära pigem see, et tolleagsed lauspommitamised ükskõik kelle poolt siis ette võetud, eriti veel pimedas ei hiilanud just kuigi suure tabamustäpsusega.

klaarida mägimehega

Vasta kommentaarile

Värk Euroopas oli selge 1943 suveks ja saksa ohvitserid oleks pidanud lahendama mingi kahtlast päritolu mägimehe küsimuse paraku ei suudetud. Edasi siis terrorirünnakud linnadele ja saksa lennuvägi ja õhukaitse varises kokku. Vältida sõda kahel rindel õpetus Saksamaale ja tagajärg.

Veber

Vasta kommentaarile

Nägin lapsena pommitamistagajärgi Tallinnas. Sodiks oli vain Harju tänav, kus me ronisime varemetel kuni kirjanike maja ehitamiseni ja Estonia teatrist Lembitu tn poole asuv ala. Toompea, vanalinn, südalinn kannatada ei saanud. Elasime Pärnu mnt alguses ja Pärnu mnt oli kogu pikkuses terve, v.a. Estonia. Grand Marina veel oli purustatud. Kas tõesti moodustasid purustused 1/3 elamufondist?

Marja Liidja postitas:

Kolisime päast märtsipommitamist Narva maanteele, kust jätkasin kooliteed 2. klassis endisse kooli (Tatari/Allika). Narva mnt oli üsna täielikult purustatud, linna pool alles küll kino Forum ja paar maja sellest südalinna poole, siis varemetes kuni Aedvilja tänavani, st Eesti Kaabel ehitati veel põlenud alale. Üle tee Pronksi tänava nurgast kuni gümmnaasiumihooneni (nõuk aja lastepolikliinik), mis lammutati Teenindusmaja ehitamisel. kui pöörasin Reimanni tänavasse oli see varemetes, välja arvatud vene kirik, ja samuti ristuv Gonsiori tänav, kus seisis pikki aastaid üksik kivimaja- seda mäletavad vist paljud. Tartu mnt ja Reimanni ristumisel mõned ilusad suured majad alles, siis kõik põlendu, kaasa arvatud silmatorkav sünagoog- Sakala alguseni, Seal, kus Allika tänav oli Kentmanniga risti, üle tee põlenud Türgi saatkond, ilusad varemed. praeguseni on veel alles tühik Torupilli selveri taga ja ümbruses. Kentmanni tänav oli tol ööl üleni tules, mu ema tahtis Estoniast 2 pommitamise vahel koju jõuda, ei pääsenud läbi, Kaupmehest õnnestus.

harrys

Vasta kommentaarile

1944. aasta sõjadraama seni avaldamata üksikasju.

http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1252
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1287
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1305

Vaid huvid

Vasta kommentaarile

Lugupeetavad riikidel - kui muidugi tegemist riigiga osad vaid teat alad territooriumid - on vaid huvid. Soome lähtus soome rahva ja Soome riigi huvidest ja suutis sõdades vältida okupeerimist omariikluse likvideerimist mõneti lausa ime tollases Euroopas. Respekt.

teat korrektsust

Vasta kommentaarile

Soome sõlmis Nõukogude Liiduga relvarahu mille üheks tingimuseks oli sõjategevuse alustamine oma endise liitlase vastu. Relvarahu Nõukogude Liiduga saavutatud kuulutas Soome sõja Hitleri Saksamaale tuntud kui Lapi sõda. Soome küllalt lühikese ajajooksul pidas kolm sõda ja teadmiseks pidas vastu ei alistunud. Oleme korrektsed. Soome ja Nõukogude Liidu suhted äärmiselt keerulised ja mitmetahulised muutuvad ajas kuid mingist alistumisest ei saa rääkida.

Laadimine...Laadimine...