Soomlased aitasid märtsipommitamise ajal Tallinna suurematest purustustest päästa?

Tallinnast oleks äärepealt saanud kindluslinn nõukogude laevade vastu, mida sakslased pidanuks iga hinna eest hoidma. See aga oleks tähendanud eriti raskeid purustusi.

Ajalugu

Soomlased aitasid märtsipommitamise ajal Tallinna suurematest purustustest päästa? (12)

Jaak Juske

Tallinnast oleks äärepealt saanud kindluslinn nõukogude laevade vastu, mida sakslased pidanuks iga hinna eest hoidma. See aga oleks tähendanud eriti raskeid purustusi.

Kuigi 1944. aasta sõjasündmused tõid Eesti pealinnale suuri purustusi, võinuks Tallinna saatus olla ka tunduvalt karmim. Ajaloolane Taavet Liias kirjutas ajakirja Akadeemia 2010. aasta kolmandas numbris pikema artikli Tallinna õhutõrjest 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Kõnealuses artiklis rääkis ta esimest korda soomlaste rollist tol Tallinna jaoks saatuslikul ööl.

Nimelt ründasid Soome lennukid 1944. a 9. märtsi õhtul nõukogude lennuvälju Leningradi lähedal, mistõttu võis punalennukite teine rünnakulaine Tallinnale väiksemaks  jääda. Liias jätab oma artikli lõpus aga õhku küsimuse: kas nõukogude rünnaku rikkusid soomlased või oligi teine rünnakulaine Tallinnale plaanitud oluliselt väiksemas mahus? Siit koorub aga teine küsimus: kas soomlaste rünnak nõukogude lennuväljadele 9. märtsil 1944 sattus kogemata samale õhtule õhurünnakuga Tallinnale või kasutasid soomlased operatiivselt tekkinud olukorda?

Rünnak oli ette teada

Punaarmee kaugtegevuslennuväe ADD lennukid olid 1944. aasta veebruaris Helsingit, aga ka teisi Soome linnu korduvalt pommitanud. Samuti ründasid nõukogude pommitajad objekte Eestis, nende seas Tallinnas. Tuletame meelde, et Soome sõdis toona Saksamaa liitlasena Nõukogude Liiduga. Saksamaa oli aga Tallinna ja Eesti okupeerinud.

Märtsi alguses kardeti uusi õhurünnakuid nii Helsingile kui Tallinnale. Linnade kaitset parandati. Tallinnal jäi see siiski oluliselt nõrgemaks. Soomlased plaanisid aga ka kättemaksuaktsiooni. 6. märtsil on nad teinud nõukogude lennuväljade kohal luurelende:

7. või 8. märtsil jõudis Tallinna Saksa ööhävitajate eskadrilli juhtlaev Togo, mis öösel paiknes Juminda poolsaare kandis. See väga modernne sõjalaev jälgis oma radariga õhuruumi kuni Soome rannikuni välja ja pidi koordineerima ööhävitajate tegevust kõnealuses ruumis.

9. märtsi õhurünnak ei tulnud sakslastele ootamatult. Luftwaffe raadioluureüksus püüdis Toropetsi juures Tveri oblastis (Pihkva ja Moskva vahel) kinni info algavast operatsioonist Tallinna vastu. Kindlasti jõudis see luureinfo ka Togo pardale. Ja kuna Togo tegevusraadius hõlmas liitlase Soome rannikut, siis väga suure tõenäosusega ühel või teisel viisil ka Soome sõjaväeluurele.

Umbes 360 lennukit

Kui palju 9. ja 10. märtsil nõukogude lennukeid Tallinna ründas, pole täpselt teada. Esimese rünnakulaine suuruseks on pakutud kuni 300 lennukit, teise puhul umbes 60. Igal juhul osales teises rünnakulaines kordades vähem ADD pommituslennukeid.
Esimene rünnakulaine Tallinnale algas toonase kohaliku aja ehk Kesk-Euroopa aja järgi natuke enne kella 18.30. Lennukid olid seega startinud vähemalt tund varem. Umbes samal ajal, kui punalennukid oma baasidest õhku tõusid, käivitus soomlaste rünnakuplaan. Täpsete kellaaegadega aruanded on säilinud.

Tol õhtul ründas Soome lennuväe 4. lennurügemendi 21 lennukit nõukogude lennuväljasid Leningradi piirkonnas. Rünnati Levašovo, Kasimovi, Gorskaja ja Jukki lennuvälja. Seejuures hiilisid Soome lennukid ööpimeduses Tallinna kohalt oma baasidesse suundunud nõukogude lennukite rivi vahele. Hilisema luureinfo kohaselt hävitati selle rünnaku käigus kuni 14 punalennukit, lisaks ühel lennuväljal kogu kütusevaru.

Seejuures on oluline teada, et esimene rünnakulaine Tallinnale lõppes kell 21.21. Nagu juba öeldud, suundus osa punalennukeid baasidesse, mis parasjagu soomlaste rünnaku all olid. Võimalik, et nõukogude lennukitel oli plaan võtta sealt peale uus koorem pomme ja tulla Tallinna kohale tagasi. Teine, oluliselt väiksem rünnakulaine algas kell 1.07 ja kestis kella kolmeni öösel.

Leidub neid, kes väidavad, et soomlaste rünnaku algus Tallinna ründamisega samal ajal on puhas juhus. Samas on väheusutav, et Saksamaa ja Soome kui liitlased tol ööl olulist luureinfot ei vahetanud. Nii tundub, et soomlased olid varem planeeritud rünnakuks valmis ja 9. märtsi õhtul saabus selleks lihtsalt sobiv hetk. Ja kui sel polnud Tallinna teisele, väiksemale rünnakulainele otsustavat mõju, siis segadust tekitas see punaarmee rünnakuplaanis kindlasti.

Õhurünnakuid tuli veelgi

Igal juhul hukkus sel ööl ligi 800 inimest. Kokku sai aruande järgi purustusi 5073 hoonet ehk enam kui pool Tallinna toonasest hoonestikust. Oli vähe peresid, kelle saatust terrorirünnak mõjutanud poleks. Olgu aga öeldud, et see polnud esimene ega jäänud ka viimaseks õhurünnakuks Tallinnale Teise maailmasõja ajal.

Kui märtsipommitamise lugu on üldiselt väga hästi teada, siis see, kui lähedal oli Tallinn sama aasta sügisel hävingule, eriti  mitte.
Pool aastat hiljem, septembris 1944 taandus Saksamaa kõigil Teise maailmasõja rinnetel. Hitleri Saksamaa kõige idapoolsem okupeeritud territoorium oli toona Eesti. Pärast Soome alistumist Nõukogude Liidule polnud aga enam võimalik Eestit väga kaua hoida. Nii asusid Saksa väed 14. septembril taanduma. Siiski kaalus Hitler võimalust muuta sadamalinn Tallinn kindluseks, mis võimaldanuks Kroonlinnast liikuma hakanud punalaevastikku tule all hoida. Selleks oli tehtud ka ettevalmistusi.

Sõja lõpus muutis Hitler kindluslinnadeks mitmeid Läänemere-äärseid piirkondi, mida tuli iga hinna eest hoida. Kui see Hitleri hullumeelne plaan oleks siingi käivitunud, poleks märtsipommitamises niigi väga suuri purustusi saanud Tallinnas suurt midagi peale varemetevälja alles jäänud.

Artikli koostamisel on lisaks mainitud allikatele kasutatud raamatuid " 800 aastat lugusid Tallinnast" ja "Tallinn tules".

Hävines kolmandik kodudest

• Kui nõukogude lennuvägi oli 6. märtsil Narva linna purustanud, järgnes sellele Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15-1 ja 3-6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

• Rünnaku peamine siht oli rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.

• Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

• Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodust. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

• Paljusid paiku, nt Harju tänavat ei taastatudki. Ka korralikumad varemed käskis nõukogude võim sund- ja hoogtöö korras maha kiskuda.

Tule märtsipommitamises hukkunuid mälestama!

Niguliste kirikus on mälestuskontsert, löövad kirikute kellad ning Harju tänaval süüdatakse küünlad.

Eesti muinsuskaitse selts, Niguliste muuseum ja Tallinna muinsuskaitseosakond kutsuvad 9. märtsil mälestama ohvreid, kes hukkusid 1944. aastal Nõukogude lennuväe pommirünnakutes Tallinnale jt Eesti linnadele.

Kell 12 algab mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalvuse peab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan, ülempreester Aleksander Sarapik.

Kella 18-19 on kavas mälestusteenistus Niguliste kirikus. Esinevad Tiit Kiik orelil, bariton Aare Saal ning Valju Kasuk viiulil. Vaimulikuna teenib kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Mälestuskõnega esineb ajaloolane professor Raimo Pullat. Kõneleb ka linnavalitsuse esindaja.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

Korraldajad paluvad mälestuspäeval hoida turvalist vahemaad ning kindlasti kanda maski!

Tänavu möödub nõukogude lennuväe rünnakutest  Eesti linnadele 77 aastat. 1989. aastal alustas muinsuskaitse selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

12 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...