Tallinna loomaaed piiras oma territooriumile omatahtsi kolinud kitsede arvukust

Möödunud aastalõpp sai saatuslikuks nii mõnelegi metskitsele, kes loomaaia aladele elama oli asunud – loomaaed otsustas kitsede arvukust vähendada. Samm tekitas nädalal tulise mõttevahetuse loomaaia Facebooki lehel: kui metskitsedest oli vaja lahti saada, kas poleks probleemi inimlikumalt saanud lahendada? Miks loomi ei püütud ja metsa ei saadetud?

Pilt: Margus Ansu / SCANPIX

Tallinna loomaaed piiras oma territooriumile omatahtsi kolinud kitsede arvukust

Krista Kiin

Möödunud aastalõpp sai saatuslikuks nii mõnelegi metskitsele, kes loomaaia aladele elama oli asunud – loomaaed otsustas kitsede arvukust vähendada. Samm tekitas nädalal tulise mõttevahetuse loomaaia Facebooki lehel: kui metskitsedest oli vaja lahti saada, kas poleks probleemi inimlikumalt saanud lahendada? Miks loomi ei püütud ja metsa ei saadetud?

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran kinnitas möödunud nädalal venekeelsele Postimehele, et vastus neile küsimustele on lihtne. „Metskitsede arv on aja jooksul nii palju suurenenud, et see hakkab kahjustama nii meie maastikku kui ka metskitsi,“ sõnas ta. Marani sõnul oli loomaaias enne püüdmist üle 40 metskitse. Kuna loomaaia territooriumil ei ole vabalt elavaid kiskjaid, kes võiksid hirvede arvu vähendada, peab loomaaed paraku seda ise tegema.

Maran ütles, et alguses proovisid metskitsi püüda uinutipüssi abil, kuid see ebaõnnestus ja loomi tuli küttida. Seda tava on rakendatud ka varasematel aastatel. Kokkuvõttes nentis Maran, et kõiki metskitsi pole võimalik püüda, nii et inimesed näevad neid aeg-ajalt siiski, ehkki vähemal määral.

Tuline arutelu sotsiaalmeedias

„Tegelikult on selline käitumine ideena ikkagi erakordselt võigas, ükskõik mis praktilised kaalutlused seal taga ka ei oleks,“ leidis Facebookis antud teemal aktiivsemalt sõna võtnud Helena Eenok. „Kuidas loomaaed hoiab ära teiste liikide liigset paljunemist? Kas tõesti ei ole muud lahendust, kui lasta loomadel poegida ja siis neid armutult tappa, ilma neile mingit võimalust andmata?“

Tallinna loomaaed omakorda vastas kommentaariumis, et loomaaeda isetahtsi kolinud kitsede püüdmist ja loodusesse lahtilaskmise võimalust katsetati detsembri alguses. Kuna see ei õnnestunud, tuli minna küttimise teed, vastasel korral ei ole võimalik tagada bio-ohutust (haigused) päriselanikele ja saab tugevalt kannatada loomaaia haljastus.

Jõulude ega aastavahetuse ajal kitsi ei kütitud

Reedel, 15. jaanuaril vahendas loomaaia kommunikatsioonispetsialist Killu Kuuben loomaaia ametliku seisukoha, milles seisab: „Venekeelse Postimehe online-väljaandes avaldatud anonüümne lugejakiri, mis väidab, et ilutulestiku perioodi kasutati ära loomaaia territooriumil elavate kitsede küttimise varjamiseks, on lausvale. Metskitsede küttimine pidi esialgselt toimuma sügisel, kuid lükkus asjaajamise vormistamise ajakulu tõttu edasi. Metskitsi püüti ja kütiti kümnel ööl, kusjuures ei kütitud loomi ei jõulude ajal ega vana-aasta öösel. Kokkulangevus perioodiga, mil lastakse ilutulestikku on juhuslik, mitte põhjuslik. Öösel küttimine oli paratamatu, kuna see oli ohutum ning efektiivsem püüdmise seisukohalt. Väide pimedusekatte all salaja küttimisest kasutades ilutulestiku müra selle varjamiseks on meelevaldne konstruktsioon.“

Killu Kuubeni sõnul on metskitsede arvukus Eesti sobivates elupaikades keskmiselt 50 kitse 1000 hektari kohta. „Tallinna loomaaias oli enne arvukuse piiramist umbes 40 kitse 35 ha sobiva elupaiga kohta ehk siis enam kui 22 rohkem kui looduses loomulik,“ jätkas Kuuben. „Selge, et sellises olukorras hakkab metskitse populatsioon iseendale häda tegema, mõjuma halvasti taimkattele ja on ohuks meie kollektsiooni kuuluvate loomade tervisele (kannavad haigusi ja parasiite).“

Keskkonnaagentuuri andmetel kütiti 2019/2020 jahihooajal Eestis 31 032 metskitse. Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel registreeriti 2019. aastal 4885 metskitsedega seotud liiklusõnnetust.

Kitsede arvukuse vähendamine oli vältimatu

Loomaaias kütiti ja püüti kokku 24 kitse. „Kitsede arvukuse vähendamine oli ebameeldiv, aga vältimatu ettevõtmine,“ jätkas Killu Kuuben. „Ettevõtmise läbiviimiseks saadi kooskõlastus vastavatest ametitest. Töö teostamiseks kasutati professionaalseid jäägreid.“

Ka rääkis Kuuben, et kitsede püüdmiseks kaaluti erinevaid meetodeid: uinutipüss, eluspüügi lõksud ja tavapärane küttimine. Nii uinutipüss kui ka eluspüügi lõks ei olnud tööks sobilikud. Viimast kinnitasid nii jahimehed, maaülikooli eksperdid kui ka ulukite seirekeskuse kitsede eluspüügiga tegelevad eksperdid. „Uinutipüssiga pole võimalik loomi vajalikul arvul kätte saada, lisaks on see kitsede puhul väga piinarikas,“ lisas Kuuben. „Eluspüügi lõksuga on võimalik kätte saada üksikuid isendeid aga mitte piirata populatsiooni arvukust.“

Ühtlasi on Tallinna loomaaed seisukohal, et loomaaias kinni püütud kitsede ümberasutamine loodusesse võiks loomaaedade üleüldise disniländistuva kuvandi seisukohalt olla suhtekorraldusliku sammuna ju kasulikum, kuid tegelikkuses lükkaks see metskitsede suure arvukusega seotud probleemid lihtsalt linnast loodusesse mõne teise ametkonna või vastutava keha lahendada. „See, mis saab metskitsedest edasi ning kas mõni neist ümberasustatud kitsedest leiab oma koha autorataste all või ikkagi jahistatistikas, ei oleks siis justkui enam meie probleem,“ vahendas Killu Kuuben, toonitades, et loomaaed lähtub oma tegevuses teadmistest ja eetikast, mitte emotsioonidest. „Loomadest tuleb hoolida, aga see toob aeg-ajalt kaasa paratamatu vajaduse loomi ka surmata."

Laadimine...Laadimine...