Tallinna söögikohti hoiab elus püsiklientuur ning kaasamüük

„Hästi palju on kasvanud meie oma eestlastest klientide hulk. Varasemaga kindlasti külaliste arvu võrrelda ei saa, aga oleme rõõmsad, et saame avatud olla,“ sõnas Kolmanda Draakoni kõrtsi juhataja Miina Saak.

Pilt: Albert Truuväärt

Tallinna söögikohti hoiab elus püsiklientuur ning kaasamüük

Jaanika Valk

„Hästi palju on kasvanud meie oma eestlastest klientide hulk. Varasemaga kindlasti külaliste arvu võrrelda ei saa, aga oleme rõõmsad, et saame avatud olla,“ sõnas Kolmanda Draakoni kõrtsi juhataja Miina Saak.

Alates 18. jaanuarist leevenesid mitmed koroonapiirangud. Näiteks on võimalik esmaspäevast tegeleda sisetingimustes individuaalselt noorsootöö, huvitegevuse ja hariduse, sportimise ning treenimisega, samuti külastada muuseume ja näitusi ning toitlustusasutusi.

Restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid võivad olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Sealjuures tuleb arvestada kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, mis tähendab, et kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata, ehk toitu võib kaasa müüa ka peale kella 19.

Uurisime erinevatelt Tallinna toitlustusasutustelt, kuidas muutunud tingimustes hakkama saadakse ning kas leevenenud piirangud aitavad keerulisel ajal elus püsida.

Kodukontoris olles restoranis lõunatamas ei käida

Vanalinnas asuv restoran Pegasus on pika ajaloo jooksul tekkinud püsiklientuuri ning ühtlase kvaliteedi hoidmise tõttu elus püsinud ka koroonaajal. Kuna tegemist on restoraniga, kuhu einestama tullakse peamiselt õhtusel ajal, siis ei ole piirangute leevendusest restoranile suurt kasu. „Kell 19 on täpselt selline aeg, kus põhirahvas käib õhtustamas. Ainult lõunasöökidega on natuke keeruline see aeg üle elada,“ sõnas üks restorani vahetusvanematest.

25% ruumi täituvuse nõuet ei ole restoranil aga keeruline täita, sest maja on suur ning läbib kolme korrust, mis on toitlustuskohale plussiks. Samas kaasnevad suuremate ruumidega ka suuremad kulud.

Esimesel piirangute leevenemise päeval ei olnud näha, et klientuur naaseks. Vahetuse vanema sõnul on neil küll väga tugev püsiklientuur, kuid inimesed eelistavad kodukontoris lõunatada kodust välja tulemata. „Esimene päev oli üpriski nõrk. Inimesed, kas ei ole veel harjunud sellega, et piiranguid on leevendatud või on kodukontoritesse kolitud,“ sõnas vahetuse vanem.

Allahindluste või suurte kampaaniatega restoran aga siiski inimesi kohale meelitama ei pea. „Meil on tugev püsiklientuur, inimesed tunnevad meid kuna oleme üpriski vana restoran ning inimesed tulevad ise kohale. Kvaliteedi peale me allahindlusi ei tee ja seda alles hakkame nägema, kas inimene hakkab varem õhtusöögil käima või mitte,“ lisas ta.

Vanalinna kõrts töötab tänu kaasamüügile

Vanalinnas asuv restoran Olde Hansa on 11. jaanuarist uksed määramata ajaks sulgenud. Endise tegevjuhi Tene Linki sõnul oli tegemist planeeritud otsusega minna natukene pikemale talvepuhkusele kuniks olukord on normaliseerunud. Restorani taasavamine sõltub koroonaolukorrast ning kindlat kuupäeva keegi öelda ei oska.

Samal ettevõttel on vanalinnas aga avatud ka kõrts Kolmas Draakon, mis on teistsuguse kontseptsiooniga ning nö lihtrahvale suunatusega olnud avatud ka piirangute ajal ning millel läheb juhataja sõnul asjaolusid arvestades üpriski hästi. „Kaasamüük on meil kogu aeg toiminud ja toimub ka praegu. Hästi palju on kasvanud meie oma eestlaste hulk. Varasemaga kindlasti külaliste arvu võrrelda ei saa, aga oleme rõõmsad, et saame avatud olla,“ sõnas juhataja Miina Saak.

18. jaanuarist kehtima hakanud piirangute leevendused Linki sõnul esialgu suurel määral külaliste arvu või käivet ei tõsta, kuna kõrtsi klientuur tellib päevasel ajal pigem toitu kaasa ning kohal käidaks pigem õhtusel ajal. Samas võib juhataja sõnul nädalavahetus tuua tavapärasest rohkem kliente.

Väikese kõrtsi jaoks ei ole aga kerge täita 25% täituvuse nõuet, kuna selle järgi mahub tuppa kuni kaheksa inimest. Teenindajad jälgivad, et inimesi korraga liiga palju ei oleks, aga kuna pere võib hoolimata inimeste arvust siiski koos einestamiseks maha istuda, siis on teenindajal keeruline tuvastada, kas tegemist on perekonnaga või mitte. „Seda on keeruline jälgida eriti tänapäeval, kus perekond võib olla väga erinevas vormis, alati ei saa öelda, et isa, ema ja kaks väikest last. Seega lasub vastutus ka külalistel endil,“ tõdes Saak.

Paremini läheb kohvik-poodidel

Kadriorus asuva kohvik NOP asutaja Margit Aasmäe sõnul on igasugused piirangud toitlustusettevõtetele väga suureks väljakutseks, sest välja on kujunenud kindlad rütmid ja teadmised, millal ja kuidas kliendid neid külastavad ning mis neile kõige paremini sobib.

Kuigi kellaaja piirang ei ole võrreldes restoranidega kohvikute jaoks suur katastroof, siis väljakutseks on 25% täituvuse tagamine. Aasmäe tõdes, et suurem osa külastajatest ei tea, et selline piirang üldse olemas on ning seetõttu on lisaks tavatööle vaja pidevalt tegeleda ka pahameelega, miks külastajate arvu piiratakse.

Kohapealse teeninduse lubamine oli suureks kergenduseks aga nii kohvikule kui ka külastajatele. Aasmäe sõnul on näha, et püsiklientuur hakkab vaikselt tagasi tulema.

Aasmäe tõdes, et NOPi pugul on üheks ellu jäämise põhjuseks kindlasti poe olemasolu. Köögimeeskond vaaritab pidevalt oma tooteid ka poodi. „Kui oleks ainult kohvik, siis oleks võimatu selliste piirangutega hakkama saada,“ lisas ta.

Laadimine...Laadimine...