Tallinnast peaks 2035. aastaks saama kogu Eesti rohelise eluviisi kujundaja

"Aastal 2035 ootavad autod omanikke parkimismajades ning uuemad neist oskavad end roheenergia jõul ise parkida ja omaniku juurde sõita. Kool on mängulisem, sest ühendab klassikalise hariduse huviharidusega, ning lisaks ühistranspordile on ka tõukerattad linlastele tasuta," kirjutab arvamusloos Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Tallinnast peaks 2035. aastaks saama kogu Eesti rohelise eluviisi kujundaja

Monika Haukanõmm

"Aastal 2035 ootavad autod omanikke parkimismajades ning uuemad neist oskavad end roheenergia jõul ise parkida ja omaniku juurde sõita. Kool on mängulisem, sest ühendab klassikalise hariduse huviharidusega, ning lisaks ühistranspordile on ka tõukerattad linlastele tasuta," kirjutab arvamusloos Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Ajal, kui poliitikuid süüdistatakse visiooni puudumises ja oma plaanide tegemises üksnes järgmiste valimiste järgi, on tegelikult nii Eesti riigil kui ka Tallinna linnal olemas pikaajaline, enam kui tosin aastat ette vaatav tegevuskava. Mõlemal puhul nimetatakse seda arengustrateegiaks aastani 2035. Tallinna näeb see sõbraliku linnaruumiga rohelise maailmalinnana, ühe ihaldatuma elu- ja sihtkohana. Mida kõike see võiks hõlmata?  

Tallinn on vaieldamatult toiminud Eesti arengumootorina, majandus- ja kultuurikeskusena. Nüüd on linna siht saada ka rohepöörde eestvedajaks, ülejäänud Eesti eluviiside ja heaolu kujundajaks. Seda ei saavuta üksnes teid ehitades, parke kujundades või kultuurisündmustesse panustades. Strateegia fookus ei saagi olla sellistel tegevustel. Siin tuleb mõelda suurelt ja unistada julgelt!
14 aastat on piisavalt pikk aeg, et toimuks arvestatav nihe mõtteviisis, millele eesmärgipüstituses tugineda. Selle ajaga saavad täiskasvanuks praegused koolieelikud ja jõuavad noorukiikka vastsündinud. Parimas eas on kogu elu vabas Eestis elanud inimesed. Nende tegutsemisest võrsub ja kosub uus mõtteviis, uued väärtushinnangud, loomulik vajadus olla informeeritud ja kaasatud, osaleda avalikus diskussioonis kõige erinevamatel teemadel. Eelmiste põlvkondadega võrreldes tahaksid nemad ehk lennata juba kõrgemalt.

Pakun edasimõtlemiseks kimbukese (unistus)pilte Tallinnast aastal 2035.  

Elukeskkond saab alguse kodust

Oma kodu ostmisel on ühendatud üürikodu paindlikkus ja kindlustunne kinnisvara omamisest. Et kodulaenuga ostetud elamispinda on keeruline vahetada ja üüripinna eest on jällegi vanaduspäevil raske tasuda, on tulevikulinnas kinnisvaraühistute süsteem, mille kaudu saab üürida maju ja kortereid. Makstavast üürist koguneb suurem osa inimese isiklikku kinnisvarafondi ja üksnes väike osa läheb ühistu ülalpidamiseks. Kui isikufondi on kogunenud piisav summa, saab inimene elamispinna välja osta. Samade ühistute kaudu toimib ka hoolduskindlustus vajalike teenuste jaoks vanaduspõlves.

Millega linnaelanik oma päeva alustab? Võtab kodusest pakiautomaadist sisseostud, mida ta ise või tema külmkapp automaatselt tellinud on. Lapsed lähevad kooli, mis on mängulisem, ühendades akadeemilise poole huvihariduslikuga, et kõik saaksid oma tugevusi arendada. Klassikalise hariduse kõrval annab kool tänu virtuaalkeskkonna võimalustele ka kooliüleste tiimiprojektide ja loovtöö oskuse.

Vanad majad ikka au sees

Paljud töötajad töötavad kodukontoris. Igas valdkonnas on kasvanud ühistulise tegevuse osakaal. Et toota suurelt ja müüa tõhusalt, ei ole tingimata vaja suurt korporatsiooni ega kaupluseketti. Seevastu on väiketootjad koondunud ühistutesse, kus arvuti haldab tellimusi, jagab mahtusid ja korraldab logistikat. Paljud on hõivatud mitmes ühistus – lähtuvalt töötamise eelistusest. Kasvanud on vabakutseliste hulk.

Parkivaid sõidukeid ei paista eriti palju. Autod ootavad omanikke parkimismajades ning uuemad neist oskavad end parkida ja omaniku juurde ise sõita – roheenergia jõul. Noored on võtnud omaks jagamismajanduse; kes eelistab autot omada, tasub automaksu, millest rahastatakse linnaruumi uuendusi ja ühistranspordi arendusi. Viimast kasutabki suurem osa elanikest. Nutiseadmest saab valida, kuhu ja mitmekesi sõita; lähtuvalt ilmaoludest pakutakse ühissõidukit, kergliikurit või autot. Ühistransport ja tõukerattad on elanikele tasuta, lisa-kuutasu või ühekordsete maksete eest saab hõlmata paketti ka rendiautod või isesõitvad taksod. Ühissõidukid kohanevad reaalaja vajadustega.

Majad ei ole üldse nii futuristlikud kui aastaarvult ootaks. Hullumeelne originaalitsemine arhitektuuris on asendunud ajatult stiilsete hoonete ja läbimõeldud tervikmiljöödega ka uuselamurajoonides. Ajalooga piirkonnad aga on eriliselt au sees, sinna vahepealsel ajal püstitatud modernistlikud uusarendused on renoveerimise käigus saanud kohase viimistluse. Inimesed lihtsalt on mõistnud, et ajaloolisse tervikusse mittesobivad hooned ei saa harjumuspäraseks ka aastakümnete möödudes.

Nihe mõtlemises

Küll aga on ka vanadel hoonetel kaasaegsed küte ja ventilatsioon, katusematerjal salvestab päikeseenergiat ning avalikel hoonetel on stiilselt lahendatud ligipääs ratastoolide ja lapsevankritega. Linnakeskkond soosib igati toimetulekut.

Pargid ei ole enam lihtsalt ilusad aiad, kus puhkamas käia. Rohealad hoolitsevad lindude, putukate ja taimede mitmekesisuse eest. Mänguväljakud – olgu siis lastele või lemmikloomadele – ei ole kataloogide järgi sisustatud standardkeskkonnad, vaid piirkonna iseloomu järgi originaalatraktsioonidega kujundatud. Tegevust leiavad ka 10-14-aastased, nt virtuaaltreeneriga harjutusväljakul spordiks ja tantsimiseks või interaktiivses treeningruumis koos teistes linnades elavate sõpradega. Parkides on ka väiksed välikinod ja spetsiaalsed tööalad koos vajalike kommunikatsioonidega.

Linnaelanike käsutuses on nii virtuaalsed kui ka reaalsed projektijuhid, kes aitavad probleeme lahendada, näiteks korraldavad asjaajamise kõigi vajalike ametnikega.

Kogu linnaruumi ei üritata allutada aktuaalsetele trendidele – tulevikulinnas on ruumi väga erisugustele inimestele ja vajadustele. Ühes piirkonnas kõrguvad klaasist ärihooned, teises aga säilitatakse ajaloolist hoonestust. On magistraale sõidukitega, aga on ka rohealad rikkaliku ökosüsteemiga. Mõnes piirkonnas kestavad peod hommikuni, kuid elurajoonides saab ööelu veeta vaid mürata.
Meelelahutuskohti leidub üle linna, kuid välja joonistuvad piirkonnad eri tegevustele. Kontserdipaigad ja ööklubid asuvad elurajoonidest eemal, vanadel tööstusaladel. Vanalinnas lahutatakse meelt vaikselt ja kultuurselt. Kaineks meelelahutuseks on öömatku, -orienteerumisi ja öömuuseumide programme mängude-töötubadega.

Linnas 2035 on oma teed ja rajad nii jalakäijatele, ratturitele, ühissõidukitele kui autodele, koht iidsele ja uudsele, noorele ja vanale.

Laadimine...Laadimine...