Tanel Kiik: mürgivedeliku müümisega rikastuda üritavate inimestega peaks tegelema politsei

“Mul on alati teatud mõistmine ja empaatia inimeste suhtes, kes on skeptilised mõne ravimi või vaktsiini suhtes. Selle kõigega saab kaasa mõelda ja arutada, aga mis puudutab seda kui keegi soovib raha teenida inimestele mürgivedeliku müümisega, siis siin on mul null empaatiat,” sõnas töö- ja terviseminister Tanel Kiik.

Pilt: Mats Õun

Tanel Kiik: mürgivedeliku müümisega rikastuda üritavate inimestega peaks tegelema politsei (1)

Jaanika Valk

“Mul on alati teatud mõistmine ja empaatia inimeste suhtes, kes on skeptilised mõne ravimi või vaktsiini suhtes. Selle kõigega saab kaasa mõelda ja arutada, aga mis puudutab seda kui keegi soovib raha teenida inimestele mürgivedeliku müümisega, siis siin on mul null empaatiat,” sõnas töö- ja terviseminister Tanel Kiik.

Pärnu ja Viljandi bussipeatustesse on ilmunud reklaamid, mis suunavad inimesi vaktsiinivastaste kodulehele, kus soovitatakse COVID-19 raviks kloordioksiidi ehk MMS-i.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul tegeletakse koostööpartneritega olukorra lahendamisega. “MMS ei ole ravim. Selle kasutamisega kaasnevad kõrged terviseriskid ja me ei näe, et see kuidagi aitaks kaasa koroonaviiruse leviku peatamisele, pigem vastupidi võib see teha olukorra hullemaks,” sõnas Härma.

“Hetkel on reaalajas riigiametite esindajad koos, arutamaks, kuidas reklaamid kõigepealt maha saada ja mida edasi teha, et inimestele ei pakutaks halval juhul surmaga lõppevat mürgivedeliku tarbimist, kasutades ära inimesi, kes on võib-olla libameditsiinile avatumad. Loodan, et õiguskaitseorganid aitavad kaasa, et need inimesed, kes üritavad tervisekahjusid tekitades rikastuda, selle eest ka vastutaksid,” lisas minister Tanel Kiik.

Ka riik peab vaatama peeglisse

MMS-i tarbimine ja reklaamimine on probleemiks olnud ka enne COVID-19 kriisi. Ministri sõnul peab ka riik peeglisse vaatama.

“Peame vaatama, kuidas on võimalik, et seaduselüngad võimaldavad läbi internet müüa mürki, jättes mulje, et see on midagi muud. Riik on selle probleemiga tegelenud, aga küsimus on alati selles, kas infot või tõendeid on piisavalt, et kellegi suhtes menetlus alustada. Loodan, et antud juhul on, aga otsuseid teevad õiguskaitseorganid,” sõnas Kiik.

“Tahaksime digiloos olevatele andmetele tugineva vaktsiinisertifikaadiga valmis saada aprilli lõpuks. Lisaks soovime luua ka nii testimise kui läbipõdemise infoga sertifikaadid,” sõnas sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku rohelise digitõendi raamistiku loomiseks, mis peaks võimaldama vahetada testitulemusi digitaalselt Euroopa üleselt.

Vaktsiinisertifikaat valmib aprilli lõpuks

“Tänase plaani kohaselt on otsus võimalik juunikuus. Kindlasti ei saa see olema lihtne ja selle rakendamine on väljakutse paljudele Euroopa Liidu riikidele. Meie Eestis oleme võtnud eesmärgiks selle, et peaksime võimalikult kiiresti, turvaliselt ja kasutajasõbralikult digitaalseid andmeid inimeste kätte andma. Aprilli lõpuks tahaksime olla valmis vaktsiinisertiikaadiga ja kahe-kolme nädala pärast ka testimise ja läbipõdemise sertifikaatidega,” sõnas Killar.

Killeri sõnul on oluline, et kui Euroopa Liit jõuab andmete vahetamises kokkuleppele, siis oleme valmis esimesest päevast alates andmeid vahetama ning inimesed on reisimisvõimaluste taastumisel vajaliku infoga toetatud.

Vaktsineerimissertifikaadi loomiseks kasutatakse juba olemasolevat digiregistratuuri ja patsiendiportaali. “Digiloo kaudu saab inimene siseneda ja omale sertifikaadi luua ning seda kasutada kas siis seda välja printides, salvestades telefoni või näidates kodulehelt. Peamised töömesilased, kes seda läbi on mõelnud ja ettevalmistanud, on meie IT-asutus TEHIK koostöös aktsiaseltsiga GuardTime. Koos luuakse lahendus, mis peaks aprilli lõpuks inimestele kättesaadav olema,” lisas Killar.

Arutelud selle üle, millised on sertifikaadi kasutusjuhud ja kus sellist tõendid reaalselt kasutada saab, seisavad asekantsleri sõnul veel ees. “Kindlasti on aga meie vaatest oluline, et selle kaudu ei toimuks inimeste diskrimineerimine ja kohtleksime inimesi edaspidigi võrdselt,” lisas Killar.

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...