Toomla: president Kaljulaid võib siiski soovida teiseks ametiajaks kandideerida

Mullu suvel, kui president Kersti Kaljulaid teatas oma kandideerimisest OECD peasekretäri ametikohale, hindasid paljud poliitikaeksperdid seda märgiks presidendi plaanist mitte kandideerida teiseks ametiajaks. 

 

Pilt: Mats Õun
Poliitika Eesti

Toomla: president Kaljulaid võib siiski soovida teiseks ametiajaks kandideerida (1)

Erki Varma

"Kuna eile president Kersti Kaljulaid teatas oma loobumisest kandideerida OECD peasekretäri kohale, siis loomulikult saab küsida tema huvist kandideerida teistkordselt Eesti presidendiks. Tal tunduvad olevat üsna head võimalused osutuda valituks isegi Riigikogus," nentis Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloog Rein Toomla. 

Toomla sõnul on selleks on vaja saada 68 rahvasaadiku toetus. "Reformierakond ja SDE on teatanud oma poolehoiust, ideaalis võiks see tähendada 45 häält. Praeguse seisuga on resoluutselt vastu EKRE oma 19 liikmega," arvutas ta.

Isamaa ei ole midagi teatanud, kuid arvestades Kaljulaidi kunagist seotust selle erakonnaga, võib Tooma hinnangul eeldada, et ka see erakond on tema poolt. "Samuti pole Keskerakond teatanud ei toetusest ega mitte vastuseisust. Kaljulaid tegelikult ei vajakski nende kahe erakonna täielikku toetust, piisab kahest kolmandikust," rääkis politoloog. "Sellisel juhul võiks poolthäälte hulk ulatuda umbes 70 hääleni."

Kaljulaidi tagasivalimisele võiks tema sõnul kaasa aidata asjaolu, et ühelgi erakonnal pole praegu oma ridadest tulevat kindlat kandidaati presidendikohale ja valimisteni pole sugugi jäänud väga palju aega. "Kuid me ei tea, kas Kaljulaid soovib uuesti kandideerida. Kui ta seda ei soovi, siis võib prognoosida suuri segadusi kandidaatide otsinguil ja me võime jälgida nii valimiste läbikukkumist kui ka uuesti erakorralisi valimisi," nentis Toomla.

Alatalu: presidendiks saab Kaljulaid või Ratas

Väliskommentaator Toomas Alatalu selgitas, et tulenevalt Eestis kehtestatud põhiseadusest võib presidendiks saada võimuladviku poolt valitud isik, kellele tehakse enne valimisi ajakirjanduses reklaami, ent kes võib valimise hetkel olla ka vähetuntud isik enamusele rahvast. "Nagu seda oli praegune president Kersti Kaljulaid, kes on tänaseks saanud paljudega sina peale, ent teistega mitte." 

Presidenti on pärast iseseisvust Alatalu sõnul valitud kuuel korral ja vaid 2011 toimus see nii, nagu põhiseaduse kirjutajad arvestasid. "Ilmsest möödaarvestusest hoolimata pole valimisseadust  muudetud ja praktikas tähendab see seda, et presidendi teeb võimukoalitsioon," nentis Alatalu.

Hetkel on selleks Reformi (34 kohta riigikogus) ja Keskerakonna (25) koalitsioon ja tava on Alatalu kinnitusel säärane, et kui ühele kuulub peaministri koht, siis teine pakub presidendi kandidaadi. 

"Selle loogika kohaselt võiks presidendiks saada eelmine (2016-21) peaminister Jüri Ratas, ent teda ei toeta reformistid, kelle – ja Kaja Kallast peaministriks saamisel toetanud sotsialistide (11 kohta) arvates tuleks praegune president Kersti Kaljulaid tagasi valida," arvutas ta. "Julgen arvata, et nemad kaks ongi kandidaadid presidendiks, ent nende kaalumine saab olema pikk."

Erakondade vahelisi suhteid teades saab Alatalu hinnangul eeldada, et Ratast toetab EKRE (19 kohta), mis tähendab seda, et presidendivalimised lähevad ikkagi edasi valimiskogusse. "Tulenevalt haldusreformist tähendab see 106 isiku lisandumist 101 riigikogu liikmele ja arvan, et sel korral teeb valimiskogu napi, ent üldsuse poolt kohe aktsepteeritava valiku kahest võrdvõimelisest kandidaadist."

Keskerakond ei ole veel otsust teinud

Keskerakond ei ole erakonna esimehe Jüri Ratase sõnul alustanud erakonna sees arutelusid, millist presidendikandidaati toetada, kuid teeb seda kevade jooksul. Koalitsioonileppes ei lepitud Reformierakonnaga kokku ühises presidendikandidaadis. Küsimusele, kas puudu jäi ajast või tahtest ühine kandidaat leida, vastas Ratas, et küsimus ei olnud ajas.

"Küsimus oli selles, kes on see inimene, kes võiks koguda riigikogus suurema toetuse kui on tänasel koalitsioonil. Või kes on see inimene, et kui valimine läheb valijameeste kogusse, koguks seal piisava toetuse. Seda valmisolekut koalitsioonileppe tegemisel lihtsalt ei olnud. Küll aga toetab Keskerakond jätkuvalt seda, et tuleviku mõttes tuleks presidenti valida otse, millist võimalust meie seadusandlus aga järgmise presidendi valimistele ei anna," rääkis Ratas ERR-ile.

Kersti Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas mullu oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, teatas kolmapäeval, et loobub edasisest kandideerimisest.

"OECD on organisatsioon, mis toimib konsensuspõhiselt ja järgmiseks peasekretäri valimise lähtekohaks oli soov sõeluda välja kõige laiapõhjalisema toetusega kandidaat. Konsulteerides erinevate OECD liikmesriikidega oleme jõudnud arusaamisele, et minu võimalik asumine sellele ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme riigi jaoks sel pingelisel ajal parim lahendus, mistap loobun edasisest kandideerimisest," teatas Kaljulaid.

Mullu suvel, kui Kaljulaid teatas oma kandideerimisest OECD peasekretäri ametikohale, hindasid paljud poliitikaeksperdid seda märgiks presidendi plaanist mitte kandideerida teiseks ametiajaks. 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...