Töötavad välistudengid ja -vilistlased maksid mullu 13 miljonit makse

Välisvilistlased panustasid kõige rohkem info ja side tegevusala ettevõtetesse, millele järgnesid töötleva tööstuse ning finants- ja kindlustustegevuse ettevõtted.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Töötavad välistudengid ja -vilistlased maksid mullu 13 miljonit makse

Toimetaja: Sandra Lepik

Välisüliõpilaste töötamise kaudu laekunud maksutulust moodustas tulumaks 3,1 miljonit ja sotsiaalmaks 7 miljonit eurot. Aasta varem lõpetanud välisüliõpilased maksid Eestis 2019/20. õppeaastal tulumaksu 1,2 miljonit ning sotsiaalmaksu 2,4 miljonit eurot.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu; uuringust selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro, vahendas BNS. Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal 5520 välisüliõpilast, mida on rohkem kui kunagi varem.

Ameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul selgus analüüsist, et välisüliõpilaste seas tuli töötamist võrreldes kohalike üliõpilastega harvemini ette. "Kohalikest üliõpilastest töötas õpingute ajal 84 protsenti, välisüliõpilastest tegid seda vaid pooled," täpsustas ta pressiteates.

Ta märkis, et ka töötavate välisüliõpilaste eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summa tõusis 2019/2020. õppeaastal – kokku 2 miljoni euro võrra aasta varasemaga võrreldes. "Eelneva õppeaasta välisüliõpilastest vilistlased lisasid omakorda maksudena kokku 3,6 miljonit eurot," selgitas Rootalu.

Välisüliõpilaste töötamise kaudu laekunud maksutulust moodustas tulumaks 3,1 miljonit ja sotsiaalmaks 7 miljonit eurot. Aasta varem lõpetanud välisüliõpilased maksid Eestis 2019/20. õppeaastal tulumaksu 1,2 miljonit ning sotsiaalmaksu 2,4 miljonit eurot.

Töötavate välisüliõpilaste osakaal oli möödunud õppeaastal veidi väiksem kui aasta varem. Seejuures suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt välisüliõpilased, kes õpivad IKT või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased. IKT välisüliõpilastest töötas õpingute kõrvalt õppeaastal 2019/20 umbes kaks kolmandikku.

Lõpetamise järel Eestisse tööle

Samuti jäävad IKT ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkondade vilistlased teistest sagedamini lõpetamise järel Eestisse tööle. Populaarsemad ettevõtete tegevusalad, kus välisüliõpilased töötavad, olid õppeaastal 2019/20 info ja side, majutus ja toitlustus ning haridus.

Välisvilistlased panustasid kõige rohkem info ja side tegevusala ettevõtetesse, millele järgnesid töötleva tööstuse ning finants- ja kindlustustegevuse ettevõtted. Väiksema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt põllumajanduse ning tervise ja heaolu valdkonna välisüliõpilased.

Haridus- ja noorteameti programmi "Study in Estonia" juhi Eero Loonurme sõnul kaalub välistudengite panus Eesti majandusse üles nende õpetamiseks vajalikud riigi investeeringud. "Lisaks välistudengite ja -vilistlaste osalemisele tööturul ning sellest tekkivale maksutulule kaasnevad nende Eestis õppimisega ka õppemaksud, elamiskulud ja lähedaste külastused siia," selgitas Loornurm.

Ta lisas, et ka rahvusvahelise uuringukeskuse I-Graduate uuring "International Student Barometer" näitas, et juba välisüliõpilaste kulutused eluasemele ja igapäevaelule ulatusid eelmisel õppeaastal umbes 33 miljoni euroni.

Laadimine...Laadimine...