Tuhanded vrakid tänavatel röövivad liikumisruumi

"Tornmaja hoovis ühendab üks vanaema meeldiva kasulikuga – kui ta läheb pärast lõunat õue värsket õhku hingama, seisab pere parkimiskohal, et seda omade kojutulekuni vabana hoida," kirjeldab ühistutegelane Raimo Jõgeva pildikest argipäevast. Samal ajal kui paneellinnaosades iga parkimiskoha pärast võideldakse, hoiavad ruumi kinni vähemalt tuhanded "surnud" sõidukid. Asjatundjate meelest vajame uut üle-eestilist romupoliitikat.

Pilt: Ilja Matusihis

Tuhanded vrakid tänavatel röövivad liikumisruumi (1)

Virkko Lepassalu

"Tornmaja hoovis ühendab üks vanaema meeldiva kasulikuga – kui ta läheb pärast lõunat õue värsket õhku hingama, seisab pere parkimiskohal, et seda omade kojutulekuni vabana hoida," kirjeldab ühistutegelane Raimo Jõgeva pildikest argipäevast. Samal ajal kui paneellinnaosades iga parkimiskoha pärast võideldakse, hoiavad ruumi kinni vähemalt tuhanded "surnud" sõidukid. Asjatundjate meelest vajame uut üle-eestilist romupoliitikat.

Vabariigi aastapäeva eelõhtul müttavad Tallinna linnapuhastusettevõtte traktorid lund veokikasti laadida Põhja-Tallinnas Malmi ja Madala tänaval. Juba varem välja pandud teavitustahvlid ja parkimise keelumärgid on toiminud ja omanikud oma plekk-liisud laadurite jalust ära viinud. Tõhusaks abiks on mupo, kes puhastustööle jalgu jäävate autode omanikke registrist üles otsib ja läbirääkimisi peab. Ent sageli on tegemist romusõidukiga, mille omanikul masinast ükskõik, või siis ei õnnestugi omanikku leida.

Kui nüüd, talve lõpus täheldavad kopajuhid, et inimesed on hakanud lumekoristustehnikat rohkem austama, siis paneelelamurajoonides olid lumekoristajad sadude tipu ajal kohati väga hädas. Leidub hulk autosid, mida pole ammu liiikluskindlustatud ega tehnoülevaatusele viidud, ning "surnud" sõidukid moodustasid muidu puhastatud sõiduteede veertes lumega kattunud künkaid.

"Mina ei tohi parkivale autole ligemal tööd teha kui üks meeter," räägib kopajuht Dmitri puhkepausi ajal. "Kui omanik ei saa oma autot koristustöö ajaks mujale pargitud, ärgu pärast kurtku, et peab selle ümbruse ise puhtaks tegema. Mina igal juhul ei kõhkleks sekunditki, kui mul oleks valida, kas autoga eest ära sõita või pärast ise labidaga vehkida."

Mupo Mustamäe piirkonna peainspektor Pilvi Mets rääkis veebruari alguses näiteks neljast Vilde teel seisvast taolisest sõidukist. Kui pandi välja teade, et tullakse lund lükkama, siis need paigalt ei liikunud ja lund sealt koristada ei saanud.

Koroona jätab autod seisma

Asi pole ainult lumerohkes talves. Seal, kus on puudu parkimiskohtadest, pargitakse kinni iga meeter. Nii ei saa päästeauto ega ka prügiautod majade juurde. Ainuüksi ühes paneellinnaosas võib leida sadu sõidukeid, millel pole kas omanikku, kehtivat tehnoülevaatust või mis pole aastaid paigast nihkunud. Mõnes hoovis on mahajäetud sõidukid hõivanud 5-7 parkimiskohta.

Autokaubanduse ja jäätmekäitluse asjatundjad möönavad, et pelgalt ühe omavalitsuse, näiteks Tallinna heast tahtest jääb  väheks. Vajaks oleks mingeid riigivalitsuse taseme otsuseid ja samme, et inimesi korrale kutsuda. Eestit tuleb rohkem puhastada seisvatest, sageli romu tunnustega autodest, või selles osas uusi lähenemisi juurutada. Muidu on nii, et iga metalliveskisse veetud sõiduki asemele tuleb hinnalist parkimisruumi raiskama mitu uut.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg nendib, et kõigele lisaks jätab autosid seisma praegune koroonaviiruse aeg, kus inimesed töötavad rohkem kodus. "Lasnamäel üllatas meid keskpäeval korrusmajade ees seisvate sõidukite hulk," räägib Sulg lumekoristajaid ees ootavatest halbadest üllatustest. "Mõnes kohas ei olnud keskpäevaks liikunud 75% parkimiskohti hõivavatest sõidukitest. Aga eks Lasnamäel on ka suuremad ühistud ja sõidukite kontsentratsioon suurem."

Korteriühistute liidu üks eestvedajatest Raimo Jõgeva tõi välja veel ühe tahu: "Autoga pole mõtet enam tööl käia, kui töökoht asub kesklinnas." Ühelt poolt on positiivne, et tasuta ühistransport autosid seisma jätab. Teisalt tuleb nüüd aga mõelda, mida teha kasutult parklaid ja teeservasid ummistavate sõidukitega.  

Mupo eestvedamisel on Tallinna tänavatelt mullu eemaldatud ligi 600 romu. Tegemist on rekordarvuga, mis ületab 2019. a numbrit pea kaks korda. Metallikäitlusfirmade Kuusakoski, Refonda jt traditsioonilise kampaaniaga saadi mullu Tallinnas lisaks lahti 23  "metall-laibast". Kolme aasta peale kokku on vanametalli käitlusettevõtete kampaaniad aidanud Eestis vabaneda ühtekokku tuhatkonnast romust.

Seadus aga ei luba juhul, kui omanik rohelist tuld ei näita, väliselt tervet autot tasuta parkimise piirkonnast minema vedada. Isegi siis mitte, kui on näha, et sõiduk sammaldub ja tal pole juba hulk aastaid ei tehnoülevaatust ega liikluskindlustust. Käsitleda vanaautot lihtsalt kui kasutuskõlbmatut eset, nagu jäätmemajandus justnagu võimaldaks, ei riskita. Mupo ametnikud peavad lootma vaid enda isiklikule sarmile ja veenmisjõule, kui romuauto omanikuga utiliseerimise asjus läbi räägivad.

"Tornmaja hoovis ühendab üks vanaema meeldiva kasulikuga – kui läheb pärast lõunat õue värsket õhku hingama, seisab ta oma pererahva parkimiskohal, et seda enda omade koju tulekuni vabana hoida," kirjeldab ühistutegelane Raimo Jõgeva. Tõenäoliselt vaatavad kõik kurja pilguga seal kuid ja aastaid seisvaid vanaautosid, mida leidub igas suuremas parklas. Aga sekkumiseks, kui autol klaasid-tuled terved, on käed lühikesed nii mupol kui ka ühistutel.

Autolammutuste liidul on mullused numbrid vee kokku löömata, kui paljud sõidukid leidis Eestis mullu tee metalliveskisse. Üldiselt see arv pigem suureneb, küündides 16-17 000 ligi aastas. Näiteks 2016. aastal saatsid inimese lammutustesse vaid 11 184 lagusõidukit. Kuid seda on meie liiklusesse igal aastal lisanduva autode massi taustal ikkagi masendavalt napilt.

Õhkpadja asemele purjeriie

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati kinnitusel leidub Eestis sõidukeid, millega liigutakse vähe või üldse mitte, kokku 150-200 000. Nendel puudub kehtiv liikluskindlustus. Sõiduautosid-kaubikuid-maastureid seisab registris kokku umbes 800 000. "Osa on hobiautod, osa pensionäride sõidukid, mida väga harva käima pannakse," tõi ta näiteid peamiselt seisvatest autodest. Seega neljandik registris asuvast "autopargist" on meil leebelt öeldes probleemne.

Ei maksa aga unustada, et aastas lisandub registrisse omakorda umbes 50 000 sõidukit: pooled uued, pooled kasutatud. Lühidalt öeldes tähendab see, et vähemalt paarkümmend tuhat autot tuleb meil igal aastal registrisse juurde rohkem, kui sealt neid metallipressi alla siirdub või mõnda teise riiki edasi müüakse.

Suurusjärgus 40 -50 000 võib leiduda aga päris "laipu", millega pole ammu sõidetud. Tallinna osaks langeb sellest vähemalt tuhandeid. Valdava osa laguautodest, mis tänavate ääres ja hoovides vedelevad, samas kohati isegi viisaka välimusega, on mupo inspektorid n-ö arvele võtnud. Suur hulk roostetab aga omanike territooriumitel, kuhu ei saa minna näppu viibutama.

Kõige rohkem leidub romutunnustega autosid "mägedel" ja Põhja-Tallinnas. Kesklinn see-eest on enam-vähem korras – põhjuseks ilmselt tasuline parkimine.

Sõiduki omanikku ei ole alati lihtne leida. Esineb arvukalt juhtumeid, kus autol on numbrimärgid küljest ära keeratud või siis on välisriigi registritunnus. Valdavalt on sel juhul tegu "uinuva sõiduki", mitte romuga. Kuid ka unustusse vajunud autod tuleks saada ära viia märksa kiiremini ja lihtsamalt, kui seadusi praegu  tõlgendatakse.

Kogu Eesti romustub seega järjepidevalt. Ühelt poolt ei raatsi inimesed kindlustuse ja ülevaatuseta vanaautosid lammutusse saata. Teisalt ei sunnita neid tagant ühegi maksu, seaduse ega ka hüvega. Teiseks satub registrisse ja ühtlasi liiklusesse järjest kahtlase väärtusega vanemaid sõidukeid, mida üha juurde imporditakse. Need täiendavad peagi meie romuparki, sest n-ö üles klopituna jääb eluiga lühikeseks.

Nagu ütleb Arno Sillat, on leedulastel "arenenud autotööstus". Avarii teinud sõidukeid vuntsitakse üles ja läbisõidunumbreid keritakse väiksemaks.

"Tean juhtumeid, kus õhkpadja asemel on rooli sisse, et elektroonika selle olemasolu näitaks, volditud lihtlabane purjeriie," tõi Sillat näite surmalõksust. "Rääkimata, et kere on kokku keevitatud kahest eri autost nii, et raskema avarii korral läheb selline sõiduk lihtsalt keevituskohast pooleks."

Vajadusest vanaautod kiiremini metalliveskisse toimetada on räägitud aastaid. Paradoksaalsel kombel on autoregistris arvel olevate sõidukite keskmine vanus seal arvel asuvate "kummituste" tõttu pigem kasvu näidanud, liikudes 16 aastalt 17 poole. Liiguksime justnagu tagasi 90ndatesse. Ometi ostavad inimesed, vastupidi, uusi autosid üha rohkem. Poliitilist tahet survestamaks autoomanikke vrakkidest vabanema, et register puhtamaks saaks, pole seni jagunud.

Abi pole ka aastaid tagasi juurutatud "imevitsast" ehk sundkindlustusest, mis pidi aitama registrit puhastada autorämpsust. Teoreetiliselt peaks olema kui mitte liiklus-, siis sundkindlustatud iga auto. Ainult et vanu autosid müüakse kogu aeg käest kätte, omaniku vahetust sageli ei vormistata ja nii ei teagi, kes peaks lõpuks sundkindlustust maksma.

Romudele "Teeme ära" kampaania?

"Mul oli kahju oma autot lammutusse saata, sest ta oli veel sõidukorras, aga plekk roostetas ja esiklaasis oli mõra," räägib vanem proua Liivi Amor. Ta loovutas mullu aasta lõpus romude tasuta ära andmise kampaanias oma 1996. a Subaru. "Teisalt jälle süda valutas, sest eks sinna alla muudkui kogunes puulehti ja muud sodi. Pikalt seisvaid autosid on tõepoolest hästi palju. Tuleb rahvast julgemalt üles kutsuda neist loobuma."

"Tegelikult otsustab ainult omanik, kas tema auto on romu või mitte," tõdeb autolammutuste liidu tegevjuht Siim Sellik. "Seaduse järgi on autot võimalik romuks lugeda, kui tal puudub tehnoülevaatus ja kindlustus. Paljudes riikides reguleerib turgu automaks. Kuid see on meil kahtlemata poliitiliselt väga ebapopulaarne teema. Kahtlemata, kui meil oleks automaks, kaoks mingi osa tänavatel niisama seisvatest sõidukitest kindlasti."

AMTEL-i tegevjuhi Arno Sillati arvates lööks automaks aga ennekõike vähema sissetulekuga ja vanemaid inimesi. Kes jaksavad uuema autoga sõita, neile on maks üsna ükskõik, aga uusi autosid tuleks pigem soodustada, mitte maksustada. Sillat eelistaks pigem Soome mudelit ehk romusõidukitest loobumise veelgi laiemaid kampaaniaid ja meelitamist. Lammutustõendi alusel saaks uue keskkonnasõbraliku väikeauto, sealhulgas mõistagi hübriidi või elektriauto, osta teatud protsendi võrra odavamalt. Riigi rahakotti ei kurnaks see toetusvahend kuigivõrd. Samas muudaks taoline stiimul tänavad ja hoovid puhtamaks.

"Hinnanguliselt aitaks see vabaneda tuhatkonnast vanast autost, mis pole suur number, aga asi seegi," arvab Sillat. Mõistagi eeldaks too sooduskupong, et lammutusse jõuaks n-ö liikluse mõttes legaalne ehk siis korras paberitega auto. 2018. aastast alates toetab Soome riik hübriidajamiga, täiselektrilise või CNG-mootoriga autode soetamist.

Veel üheks võimaluseks peab Sillat n-ö "Teeme ära" kampaaniat. Mõistagi oleks see ennekõike veenmisüritus, et inimesed, ärge võtke hinnalist parkimisruumi.

Klandorf: Linn arutab parkimismurede lahendamiseks eri võimalusi

• Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul kaalub linn ühe võimalusena parkimismajade ja avalike parklate juurde ehitamist. Ühtlasi mõeldakse, kuidas motiveerida inimesi neid kasutama, et nad ei ummistaks paneellinnaosades hoove autodega, sest kommunaalteenistused ja päästesõidukid ei pääse sageli ligi.

• "Need arutelud käivad juba eelmise aasta lõpust ja tegemist on tõesti pika ja laia teemaga," ütles Klandorf. "Olukord on tegelikult igal ajal hull, mitte ainult talvel: päästeamet ei pruugi ligi pääseda, samamoodi prügiautod. Kui keegi pargib kinni mõne koha, kus ei tohi seista, saab teha trahvi. Aga prügiauto on selleks ajaks juba ära sõitnud – ega nad ootama jää. Sageli ei pargita ka otseselt sissepääsuteid kinni, aga lihtsalt nõnda, et suur auto ei mahu sisse pöörama. Nii mupo ametnikud, ühistute juhid kui linnaosade ametnikud peavad kriitilisi kohti jälgima. Aga praegu me tõesti kaalume eri variante, kuidas parkimismuresid lahendada."

Kuidas saaks kasutuid sõidukeid vähemaks?

• Automaksu kaudu. See ei kehti Eestis ainukese Euroopa Liidu riigina.

• Tasulise parkimise laiendamine paneellinnaosadesse, et motiveerida inimesi rohkem parkima uutele, juurde rajatud parkimisaladele või parkimismajadesse.

• Soodustusega uue auto ostmisel juhul, kui vana, kuid sõidukõlblik ja korras dokumentidega auto on lammutusse antud.

• Seaduste muutmisega: et näiteks teatud pikema aja ilma liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuseta ning ühishuvisid segava sõiduki saaks romuks tunnistada.

• Jäätmemajanduses ja -seaduses sisalduva mõiste "äraviskamine" rakendamine vanaautode peal. See tähendab, et kasutusest kõrvaldatakse kasutuskõlbmatu ja keskkonnaohtlik vallasasi, sest kui autot pole lastud tehniliselt üle vaadata ja tal puudub liikluskindlustus, ei tohi teda kasutada.

Lammutusettevõtja: küsimus on vaid tahtes tegutseda

• "Seadustes on kõik võimalused liikluskindlustuse ja ülevaatuseta autode eemaldamiseks tänavatelt olemas, iseasi, kas neid võimalusi soovitakse kasutada," ütles autolammutuse alal tegutsev ettevõtja Toomas Lember. Tema arvates võiks kasutada jäätmeseadusest tulenevat "äraviskamise" mõistet, sest kui sõidukil puudub kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus, ei saa temaga liigelda ja ta on kasutuskõlbmatu vallasasi.

• "Selgitamine autoomanikule, et oma sõidukit ei tohiks vedelema jätta, on nagu alkohoolikule rääkimine, et juua on kahjulik – ta teab seda isegi," ütleb Lember. "Seaduses on juba praegu võimalused niisama vedelevate autode äravedamiseks olemas. Küsimus on tahtes. Aga ma ei arva, et kõiki ülejäänuid ehk korralikke autoomanikke peaks sellepärast samuti karistama automaksuga. Nagu ei tohiks ka kaineid inimesi karistada alkohooliku tegude eest."

• Lember lisas, et tänavad on tänavu vrakkidest puhtamad osaliselt  ka sellepärast, et vanametalli hind on tõusnud. Samuti on kasvanud autode katalüsaatorites sisalduvate väärismetallide hinnad. "Kui pudelite eest raha ei makstaks, vedeleks need samuti igal pool," ütles ta. "Kui ikka stiimul on, küll siis inimesed tegutsevad."

• 2019. aastal lasi mupo tänavatelt ära vedada 346 nn uinuvat ja romusõidukit.

• Mullu oli mupo septembri lõpuks lasknud tänavatelt ära vedada juba 576 autovrakki

• Kui üks keskmine pereauto röövib seistes umbes 8,5 m2 tänavapinda, siis 600 autot 5100 m2 pinda.

• Romu füüsilisest isikust omanikku saab trahvida kuni 800 euro ja juriidilist isikut kuni 20 000 euroga.

Maksustada tuleb seda, mis on probleemne

Erakonna Eestimaa Rohelised ühe eestvedaja Züleyxa Izmailova arvates pole lihtsalt niisama mõtet kõiki autosid maksustada.

Kui keegi peab oma hoovis hobiautot, pole see murekoht, küll aga peaks maksustama probleemsemaid, nagu näiteks riiki toodud uusi kütusekulukaid sõidukeid, tipptunnil linnas autoga sõitmist ning autode parkimist ülekoormatud piirkondades, leiab ta. "On selge, et omavalitsusel peab olema õigus maksustada näiteks saastavate sõidukite liikumist linnades," märgib Izmailova. "Tallinnas korrastaks parkimisolukorda juba väike parkimistasu, 10-20 eurot kuus auto kohta oleks magalates mõistlik ja tulu võiks olla seotud asumi kaasava eelarvega.

Autode maksustamisel peaks olema laiem mõte, kui lihtsalt seisvaid autosid eest ära saada, see peaks toetama keskkonnasõbralikumaid liikumisviise tervikuna. Näiteks ulatuslik kergliiklusteede võrgustiku rajamine vähendaks autode hulka linnas."

Izmailova sõnul sõltub linna rohelisus ennekõike uutest tehnoloogiatest, et elanikel oleks turvaline ja mugav ka ilma autota linnas liikuda. Õnnestunud ollakse siis, kui auto omamist ei peeta Tallinnas enam vajalikuks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...