Turundusstrateeg Toomas Kütt selgitab: kuidas teha töökuulutusi nii, et ettevõte oleks tööotsijatele atraktiivne?

“Mõtle, millised kriteeriumid on tööotsijale kõige tähtsamad, mille nimel oleks ta valmis näiteks oma praegusest töökohast ära tulema või üldse kandideerima,” toob turundusstrateeg Toomas Kütt välja, mis peaks olema töökuulutuses esimesel kohal, sest see on see, mis inimest haarab.

Pilt: Erlend Štaub

Turundusstrateeg Toomas Kütt selgitab: kuidas teha töökuulutusi nii, et ettevõte oleks tööotsijatele atraktiivne?

“Mõtle, millised kriteeriumid on tööotsijale kõige tähtsamad, mille nimel oleks ta valmis näiteks oma praegusest töökohast ära tulema või üldse kandideerima,” toob turundusstrateeg Toomas Kütt välja, mis peaks olema töökuulutuses esimesel kohal, sest see on see, mis inimest haarab.

HR Solutions korraldas 22.-26. veebruarini tasuta veebiseminaridesarja „5 sammu värbamiseduni”, mille moderaator oli värbavate juhtide mentor Ketlin Kasak. Toomas Kütt rääkis 24. veebruaril teemal „Kuidas oma ettevõttele värbamismasin luua”. Kütt on turundus- ja äristrateeg, värbamismasina kontseptsiooni üks loojatest, kellel on IT-taust ülikoolist, kuid viimased kaheksa aastat on ta pühendunud rohkem turundusele. Täpsemalt: strateegiate loomisele, turundussüsteemide ülesehitamisele ja automatiseerimisele. Kuivõrd Kütt ise on ise ettevõtja, siis mõistab ta suurepäraselt ka teiste ettevõtjate turundus- ja värbamisväljakutseid. Tema tugevuseks on keeruliste kontseptsioonide rakendamine ja nendest arusaadavalt rääkimine.

Töökuulutust luues keskendu inimesele, kes seda loeb

Kütt rõhutab, et kui teed asju nii nagu teised, garanteerib see keskpärased või suhteliselt nõrgad tulemused.

Töökuulutust koostades soovitab ta teada, kelle poole pöördume ning tegema seda sellise jutuga, mis inimest kõnetab ning mille peale tema mõtleb. Tema sõnul tihti ettevõtted keskenduvad esmajoones näiteks logo või ettevõtte info lisamisele, aga mis oleks, kui pöörata see pea peale ning hakata pihta hoopis teisest otsast?

“Mõtle, millised kriteeriumid on tööotsijale kõige tähtsamad, mille nimel oleks ta valmis näiteks oma praegusest töökohast ära tulema või üldse kandideerima,” toob ta välja, mis peaks olema töökuulutuses esimesel kohal, sest see on see, mis inimest haarab. Kui kandidaat on juba kuulutusest huvitatud, saab jagada ka infot ettevõtte või näiteks juhi kohta.

Vastused on ettevõttes sees olemas

Kütt selgitab, et kõige parem viis töökuulutuse koostamiseks, on workshop töötajatega, et saada aru, millised on nende motivaatorid, soovid ja mured. “Võid olla hea kirjutaja, aga õige sisu on vaja kätte saada, sisendita ei ole võimalik seda teha,” tõdeb ta.

Sellise workshop’i läbiviimine võib olla paras väljakutse ning kohati ehk ka valus, olenevalt ettevõttest, ent ettevõtte juhtkond peab usaldama ning olema valmis ettevõte n-ö riidest lahti võtma. Kui tuua välja reaalsed probleemid, oleme ka lähemal nende lahendamisele. Workshop’i eesmärgiks on olemasolevatelt töötajatelt saada teada nende motivaatorid, mis suure tõenäosusega võiks kõnetada ka uusi kandideerijaid.

Kütt soovitab teha ka artikleid töötajatega ning juhtidega. Sellisel tasemel info avalikuks tegemine ning läbipaistvus annab uute töötajate leidmisel suure konkurentsieelise.

“Toon siia kõrvale võrdluseks, et kui me teeme värbamist klassikalisel kujul, näiteks sisestame oma otsingud või töökuulutused ainult tööportaali, oleme väga laisad ja nüüd meil on võrdluses teine ettevõte, kellel on olemas intervjuu juhiga, artiklid juhiga, keskastme juhtidega, tema osakonna juhatajaga. Töökuulutus räägib alguses sellest, et mis just selles spetsiifilises töökohas on oluline ja mida kandideerijatelt ootavad. Juba see ainuüksi on tegelikult tööotsijale suur väärtus, kui tal ei ole teistest konkurentidest sellist infot võtta,” kinnitab Kütt.

 

Laadimine...Laadimine...