Täna tähistatakse rahvusvahelist orjuseohvrite ja transatlantilise orjakaubanduse mälestuspäeva, millega ÜRO üldassamblee väljendab muret selle üle, kui vähene on üleüldine teadlikkus orjakaubandusest.

ÜRO üldassamblee kinnitas mälestuspäeva 2007. aastal, mil möödus 200 aastat transatlantilise orjakaubanduse kaotamisest. Toona vastu võetud EL-i nõukogu deklaratsiooni järgi põhjustas transatlantiline orjakaubandus Aafrikas ulatuslikke inimkannatusi. Enam kui 300 aasta jooksul saadeti miljoneid mehi, naisi ja lapsi Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Lisaks surid miljonid inimesed Aafrikas orjajahtide tagajärjel ning merereiside ajal Põhja- ja Lõuna-Ameerikas asuvatesse sihtkohtadesse.

“Euroopa Liit tunnistab ja kahetseb sügavalt nende inimeste traagilisi kannatusi,” seisab 2007. aastal vastu võetud deklaratsioonis. “Transatlantilise orjakaubanduse julmus paistab inimkonna ajaloos silma oma ulatuse, organiseerituse ja ohvrite inimväärikuse eitamise tõttu. Samal ajal kui Euroopa rajas teed ratsionalismi- ja valgustusajastusse, orjastasid Euroopa kaupmehed Aafrika mandri. Seetõttu oli väga asjakohane ja õigeaegne, et rahvusvaheline üldsus tunnistas 2001. aastal Durbanis peetud rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastasel maailmakonverentsil orjapidamise ja orjakaubanduse inimsusevastasteks kuritegudeks ning kinnitas, et nii oleks see pidanud alati olema.”

Transatlantilise orjakaubanduse käigus pidi ligikaudu 15 miljonit inimest sunniviisiliselt Aafrikast lahkuma. Tegemist on ajaloo musta ajajärguga, mis tõstab esile asjaolu, et orjapidamise ja orjakaubandusega on tegeletud üle kogu maailma tuhandeid aastaid – ehkki mitte nii ulatuslikult kui transatlantilise orjakaubanduse süngetel sajanditel.

Ühtlasi peaks transatlantilise orjakaubanduse kaotamise aastapäev inimestele meenutama, et orjapidamisega tegeletakse endiselt paljudes maailma piirkondades ning et üha enam levivad orjuse kaasaegsed vormid nagu näiteks sunnitöö ja inimkaubandus. Kaasaegse orjapidamise erinevatest vormidest on välja kasvanud kiirelt arenev rahvusvaheline kaubandus, millega teenitakse miljardeid dollareid miljonite ohvrite arvelt. Seega ei ole rahuloluks põhjust.

Juba 1904. aastal määratles rahvusvaheline üldsus inimkaubanduse ja kaasaegse orjapidamise kui kuriteod, mille vastu saab võidelda üksnes rahvusvahelisel tasandil koostööd tehes. ÜRO hakkas selle probleemiga tegelema ligikaudu 70 aastat tagasi ning töötas 1949. aastal välja inimkaubanduse ja prostitutsiooni tõkestamise konventsiooni. Tänapäeval on inimkaubandusvastase võitluse verstapost nii-nimetatud Palermo protokoll, mis võeti vastu 2000. aastal. Protokolli tuumaks on nimetatud kuriteo ja sellega kaasnevate inimõiguste rikkumiste uus kõikehõlmav määratlus.

Euroopa Liit, olles otsustanud teha kõik endast sõltuva võitlemaks orjapidamise ja orjakaubanduse kaasaegsete vormide vastu, võttis Palermo protokollis äratoodud määratluse aluseks oma 19. juuli 2002. aasta raamotsusele inimkaubandusvastase võitluse kohta ning tegevuskavale inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta. Viimane avaldati 2005. aasta detsembris ning on EL-i inimkaubanduse vastase poliitika alus.