UURING: Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem päästet ja politseid

Üldjuhul on eestlaste usaldus uurimisaluste institutsioonide suhtes kõrgem kui mitte-eestlastel. Võrreldes eestlastega on mitte-eestlaste seas kõrgem nii institutsioone mitteusaldavate inimeste kui ka selge arvamuseta inimeste osakaal.

Pilt: Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv
Eesti

UURING: Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem päästet ja politseid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tõenäoliselt väljendab usalduse suurenemine siseriiklike poliitiliste institutsioonide vastu suures osas heakskiitu valitsuse tegutsemisele koroonaviiruse leviku olukorras," märgivad uuringu koostajad. 

Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem päästeametit ning politsei- ja piirivalveametit, vähenenud on usaldus Euroopa Liidu vastu, vahendas BNS. 

Kaitseministeeriumi tellitud uuringust selgub, et kaheteistkümnest hindamiseks esitatud julgeolekupoliitikaga seotud institutsioonist usaldab Eesti elanikest 96,3 protsenti päästeametit, 87,4 protsenti politsei- ja piirivalveametit ning 78,2 protsenti kaitseväge. Uuritavatest institutsioonidest usaldavad elanikud kõige vähem kohtusüsteemi, riigikogu ja valitsust, vastavalt 55,6 protsenti, 59 protsenti ning 59,6 protsenti. 

Samas on aastaga kasvanud elanike usaldus siseriiklike poliitiliste institutsioonide vastu. Nii usaldas peaministrit 69 protsenti (eelmisel aastal 58 protsenti) ning valitsus usaldas 59,6 protsenti (eelmisel aastal 53 protsenti).

Võrreldes 2019. aasta sügisega on vähenenud usaldus Euroopa Liidu, Kaitseliidu ning NATO suhtes. Nii usaldas 2019. aasta sügisel Euroopa Liitu 73 protsenti, värskes uuringus oli see näitaja 66,2 protsenti. Kaitseliidu puhul olid need näitajad vastavalt 76 ja 68,5 protsenti ning NATO puhul vastavalt 66 ja 61,7 protsenti.

Kohalikke omavalitsusi usaldas 72,5 ning presidenti 64 protsenti

Uuringu koostajad märgivad, et muutused institutsioonide vastu tuntavas usalduses ilmnesid juba 2020. aastal eriolukorra ajal läbiviidud uuringus. "Tõenäoliselt väljendab usalduse suurenemine siseriiklike poliitiliste institutsioonide vastu suures osas heakskiitu valitsuse tegutsemisele koroonaviiruse leviku olukorras," märgivad uuringu koostajad. 

Üldjuhul on eestlaste usaldus uurimisaluste institutsioonide suhtes kõrgem kui mitte-eestlastel. Võrreldes eestlastega on mitte-eestlaste seas kõrgem nii institutsioone mitteusaldavate inimeste kui ka selge arvamuseta inimeste osakaal.

Kõige enam erineb eestlaste ning mitte-eestlaste suhtumine organisatsioonidesse, mis on otseselt seotud Eesti sõjalise kaitsega – NATO-t usaldab 74,8 protesenti eestlastest ja 34,3 protsenti mitte-eestlastest, Kaitseliitu vastavalt 80,8 ja 42,8 protsenti ning kaitseväge vastavalt 87,9 ja 58 protsenti.

Võrreldes eestlastega usaldavad mitte-eestlased märkimisväärselt vähem ka presidenti, pisut vähem ka Euroopa Liitu ning politsei- ja piirivalveametit. Kohalikud omavalitsused on ainsaks institutsiooniks, mille suhtes mitte-eestlaste usaldus on eestlaste omast kõrgemgi. Usaldus riigikogu, valitsuse, peaministri, kohtute ning päästeteenistuste vastu on eestlaste ning mitte-eestlaste seas võrdsel tasemel.

Kaitseliidu suhtes on usaldus vähenenud

Võrreldes sügisega on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste usaldus Kaitseliidu suhtes vähenenud. Eestlaste silmis on langenud ka Euroopa Liidu, presidendi, NATO ning kohtusüsteemi usaldusväärsus. Suurenenud on eestlaste ja mitte-eestlaste usaldus peaministri ja valitsuse vastu, mitte-eestlaste seas ka kohalike omavalitsuste vastu.

Usaldus institutsioonide vastu erineb vanuserühmiti. Mitmete institutsioonide, nagu näiteks valitsus, president ja NATO suhtes on usaldus keskmisest kõrgem 15–19-aastaste seas, kuid peaministrit usaldavad keskmisest sagedamini ka 60-aastased ja eakamad. Umbusaldust siseriiklike poliitiliste institutsioonide, näiteks valitsuse ja peaministri vastu väljendavad keskmisest sagedamini 40-49-aastased.

Enamiku uurimisaluste institutsioonide suhtes väljendavad usaldust keskmisest sagedamini kõrgharidusega inimesed.

Turu-uuringute AS viis küsitluse läbi mullu sügisel kaitseministeeriumi tellimusel. Silmast silma intervjuude teel küsitleti 872 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja üle selle. Varem on riigikaitse-teemalisi suuremahulisi elanikkonnaküsitlusi üldjuhul läbi viidud kaks korda aastas. 2020. aasta kevadine suuremahuline uuring jäi koroonaviiruse leviku tõttu ära ning uuring toimus vähendatud mahus. Seetõttu pärinevad viimased ajalised võrdlusandmed enamiku teemade puhul 2019. aasta sügisesest uuringust.

Laadimine...Laadimine...