Uuring: harvikhaiguste ravi peab patsiendile tagama riik

Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Pilt: Albert Truuväärt/ Pilt on illustreeriv

Uuring: harvikhaiguste ravi peab patsiendile tagama riik

Toimetaja: Sandra Lepik

Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Eesti perearstide seas läbiviidud uuring harvikhaiguste kohta tõi välja, et  77 protsenti neist pooldab harvikhaigustega patsiendi ravi tagamiseks riikliku rahastuse olemasolu, vahendas BNS Kantar Emori uuringut.

Riiklikult rahastatud fondi loomist pidas väga oluliseks 54 protsenti ning kolm protsenti arvas, et selline fond ei ole oluline. Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom selgitas, et uuringu eesmärk oli saada ülevaade, kui teadlikud on perearstid harvikhaigustest, mida arvatakse haruldaste haiguste ravi rahastamisest ning millised on perearstide peamised allikad, kust harvikhaiguste kohta infot saadakse.

Ploom täpsustas, et Eesti haigekassa kompenseerib haruldaste haiguste ravi ainult vastavalt ravimi tõenduspõhisusele, mis võib jätta nii mõnedki patsiendid riigi toeta. "Erarahastusel funktsioneeriva fondi, nagu on vähiravifond "Kingitud elu", algatamist pidas väga oluliseks 29 protsenti perearstidest ning 51 protsenti leidis, et see on pigem oluline. Seda, et ravikulud peaks katma patsient ise või tema lähedased, pakkus üks protsent perearstidest," ütles ta.

"Era- või riiklikul rahastusel põhineva fondi loomist harvikhaigusega patsientide ravi rahastamiseks toetas 68 protsenti vastanuist. Siiski arvas 52 protsenti, et haigekassa peaks harvikhaiguste ravi rahastama kõigil juhtudel ühetaoliselt, sõltumata patsiendi diagnoosist ja ravimite maksumusest," rääkis Mari-Ann Ploom.

Enime teatakse geneetilisi haigusi

"Mis puudutab perearstide teadlikkust harvikhaiguste kohta, siis konkreetseid harvikhaigusi oskas nimetada 52 protsenti perearstidest, enim teati geneetilisi haigusi – kõige kõrgem teadlikkus harvikhaigustest oli Lõuna-Eesti ning Tartu piirkonna perearstidel," tõi Ploom välja. "Meedia vahendusel oli haruldase haigusega patsiendijuhtumist kuulnud 39 protsenti perearstidest, siin tulid kõrgema teadlikkusega esile Tallinna ja Tartu perearstid."

"Harvikhaigustele pühendatud päevadest oli teadlik 14 protsenti vastanuist ning 29. veebruaril peetavat harvikhaiguste päeva oskas nimetada seitse protsenti perearste – 86 protsenti ei olnud harvikhaigustele pühendatud päevadest kuulnud," kõneles Ploom.

Uuringuekspert lisas, et perearstid peavad harvikhaiguste kohta info hankimisel eelistatuimaks valikuks meditsiinilisi ajakirju ehk 24 protsenti ja erialast kirjandust ehk 21 protsenti, millele järgnevad internet 18 protsendi ning konverentsid 14 protsendiga.

Uuring viidi läbi mullu detsembris ning telefoni teel intervjueeriti 303 Eesti perearsti.

Uuringu tellis ravimifirma Takeda.

Laadimine...Laadimine...