Uuring: kolmandik juhte peab kingitusi ärisuhete hoidmisel õigustatuks

Ernst & Youngi mais läbi viidud Eesti juhtide pettuseriskide uuringu kohaselt on 21 protsenti vastanute arvates korruptiivne käitumine, sealhulgas altkäemaks, Eestis laialt levinud, 31 protsenti juhtidest leidis omakorda, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks on õigustatud.

Uuring: kolmandik juhte peab kingitusi ärisuhete hoidmisel õigustatuks

Ernst & Youngi mais läbi viidud Eesti juhtide pettuseriskide uuringu kohaselt on 21 protsenti vastanute arvates korruptiivne käitumine, sealhulgas altkäemaks, Eestis laialt levinud, 31 protsenti juhtidest leidis omakorda, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks on õigustatud.

"Uuringust välja tulnud ärieetikat puudutavad hoiakud Eesti juhtide seas olid nii mõneski punktis üllatavad," rääkis Ernst & Young Baltic AS-i finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro pressiteates, vahendas BNS.

"Näiteks kolmandiku Eesti ettevõtete juhtide arvates on kingituste ja meelelahutuse pakkumine ärisuhete hoidmiseks või tekitamiseks õigustatud, mis on kolm korda kõrgem näitaja kui arenenud riikide keskmine. Võrdlusena EY poolt hiljuti läbi viidud sarnases rahvusvahelises uuringus leidsid sellise käitumise õigustatud olevat 11 protsenti juhtidest."

"Ühtlasi selgus uuringust, et Eesti ettevõtete juhtidest 7 protsenti on maksnud ärialases situatsioonis altkäemaksu, kui võrdluses arenenud riikidega on sama teinud 3 protsenti vastanutest," märkis Pikaro.

Lepingule vastavalt vajadusele tegelikkusest varasema või hilisema kuupäeva märkimisega on kokku puutunud 27 protsenti Eesti ettevõtete juhtidest. Eraelulises olukorras on altkäemaksu maksnud aga tervelt 17 protsenti juhtidest.

Viimase kahe aasta jooksul on pettusejuhtumiga kokku puutunud pooled Eesti ettevõtetest, kusjuures 26 protsendil on tekkinud sellega ka üle 10 000-eurone kahju.

Pettuse ennetamise ja avastamise peamiste mehhanismidena on Eesti organisatsioonides uuringu kohaselt kasutusel finantsauditi (95 protsendil vastanutest) ja siseauditi (79 protsendil vastanutest) läbiviimine ning töötajate ja koostööpartnerite taustakontrollide tegemine (78 protsendil vastanutest).

"Üllatav on asjaolu, et eelpool nimetatud mehhanismid on pettuseriskide juhtimisel ühed vähem tõhusad," lisas Pikaro. "Traditsiooniliselt tuvastatakse kõige kiiremini pettusejuhtumeid vihje või juhuse kaudu, samas Eesti ettevõtetes on need meetmed vähe eelistatud: vihjeliini kasutatakse pettuseriskide tuvastamise meetmena üksnes 34 protsendil ja üllatusauditeid 39 protsenil organisatsioonides."

Ernst & Youngi poolt Eestis läbi viidud korruptsiooni- ja pettuseriski alases uuringus osales kokku 112 äriühingute ja organisatsioonide juhtimisfunktsiooni omavat isikut.

Laadimine...Laadimine...