UURING: Soome noored on rahulolematumad kui eales varem

Erinevates vastajate rühmades olid oma eluga kõige vähem rahul 15–25-aastased madala sissetulekuga tüdrukud, kes olid ülikoolitudengid, töötud ja/või üksinda elavad. Eluga kõige rohkem rahul olid 12–14-aastased heal järjel olevad poisid, kes elasid oma vanematega koos.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

UURING: Soome noored on rahulolematumad kui eales varem

Välisajakirjanduse põhjal Krista Kiin

"Noorte elus juhtuvad paljud sündmused esimest korda ja suured muutused toimuvad elus kiiresti. Isegi ühel nädalavahetusel võivad aset leida elumuutvad asjad," sõnas uurija Jenni Lahtinen noorsoouuringute seltsist. 

Põhjanaabrite noorte uurimisvõrgustiku (Nuorisotutkimusverkosto) värske uuring näitas, et noorte eluga rahulolu on langenud. Ja pole ka ime, kuna kõik üritused jäävad sel kevadel ära: abiturientide ball ja koolilõpetajate traditsiooniline laevakruiis, suvelaagrid, festivalid, reisid ja peod.

15–25-aastaste noorte eluga rahulolus on toimunud tõsiseim tagasilangus. Alates 1997 aastast läbi viidud iga-aastase noorsoobaromeetri tulemused pole kunagi varem olnud sedavõrd madalal tasemel. Uurija Jenni Lahtinen noorsoouuringute seltsist (Nuorisotutkimusseura) nimetas tulemust oluliseks kinnituseks selle kohta, mis noorte igapäevaelus on täna murekohaks. "Noorte elus juhtuvad paljud sündmused esimest korda ja suured muutused toimuvad elus kiiresti. Isegi ühel nädalavahetusel võivad aset leida elumuutvad asjad," ütles Lahtinen.

Vanusesse 15–25 mahub palju seiku. Minnakse õppima gümnaasiumi või kõrgkooli, kolitakse ära lapsepõlvekodust, luuakse uusi suhteid. Osad noored loovad ka pere ja asuvad tööle. Kõnealustel aastatel on eakaaslaste seltskond identiteedi loomise alusena iseäranis oluline. "Nii mõnedki soovivad leida paarisuhet ning tunnevad vajadust läheduse järele," nentis Lahtinen.

Koroonaepideemiaga kaasnevad riskid laste ja noorte heaolule seostuvad pandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangutega ning sellest tulenevate muutustega noorte sõprusringkonnas, õppimises, hobides ja ringikäimistes. Eriline väljakutse on ebavõrdsus, kus füüsiline, vaimne või materiaalne madalseis süveneb nendes, kelle ressursid olid juba ennegi teistest kehvemad. Muuhulgas on palju räägitud koroona ajal koolist väljalangejatest.

Avalikkuses on palju kritiseeritud noori nende kogunemiste pärast koroona ajal. Uurija Lahtineni sõnul tuleks asja vaadata ka teisest vaatenurgast. "Noorena on oluline kuuluda kampa, ja seda vajadust ei tohiks alahinnata."

Hobid olukorda ei mõjuta

Teemat käsitletakse noorte uurimisvõrgustiku (Nuorisotutkimusverkosto) kirjutiste sarjas "Eriolukord – noorte argipäev keset koroonat". Artiklites kajastavad uurijad Jenni Lahtinen ja Sami Myllyniemi noorte rahulolu vaadelnud küsitluse tulemusi. Küsitlus sai alguse mullu augustis ning andmeid koguti telefoniintervjuudes 1001 noorelt vanuses 12–25.

Erinevates vastajate rühmades olid oma eluga kõige vähem rahul 15–25-aastased madala sissetulekuga tüdrukud, kes olid ülikoolitudengid, töötud ja/või üksinda elavad. Eluga kõige rohkem rahul olid 12–14-aastased heal järjel olevad poisid, kes elasid oma vanematega koos.

Noorte rahulolu oli tugevalt seotud nende suhtumisega distantsõppesse ja sotsiaalseid kontakte piiravatesse reeglitesse. Nende rahulolu, kes kogesid piirangute negatiivset mõju, oli selgelt madalam kui teistel, kes piirangute mõju oma igapäevaelule nii teravalt ei tajunud.

Mõnevõrra üllatuslikuks osutus uuringu läbiviijatele asjaolu, et huvitegevuse katkemisel ei tundunud olevat tähelepanuväärset mõju noorte rahulolule. "Tuleb siiski meeles pidada, et küsitlus algas 2020. aasta sügise hakul, mil piirangud ei olnud veel tänases ranguses," osutas Jenni Lahtinen pressiteates.

Paljust on ilma jäädud

Kaubanduskeskus Kamppi Helsingis on inimestest tulvil. Rahvamassis ilma maskita nägusid praktiliselt ei kohta. Maske kannavad ka sõbrad Jarkko Virtanen (23) ja Rafael Lindroos (24), keda ajaleht Iltalehti interjueeris.

Noormeeste silmadest on näha, et kui mask seda ei varjaks, on suud naerul. Kui enda eluga rahulolu paluda hinnata, andsid mõlemad hindeks 8,5 punkti kümnest. Kuid olgugi eluga rahulolu laias laastus positiivne, möönavad mõlemad, et koroonaaeg paneb proovile ning noored hindavad eluga rahulolekut kõigi aegade madalaimaks. Mõlemad räägivad, et on paljust ilma jäänud. "Näiteks ei saanud suveks tööle," märkis Virtanen. "Mitu välismaareisi on tühistatud," lisas Lindroos. Mõlemad nõustuvad, et koroona-aasta on noortele mõjunud laastavalt. "Me ei ole saanud elada täiel rinnal nagu nooruses võiks," kinnitasid noormehed üksmeelselt.

Sugulastest on puudus

Hyvinkää abiturient Leena Moisio (18) rääkis ajalehele Iltalehti, et eesseisvate lõpueksamite ees on hirm. "Peamiselt on kõhe ses osas, kui palju koroona muudab algseid plaane, millega on arvestatud," märkis Moisio. "Mulle meeldib asju hoolikalt ette plaanida, kuid praegune aeg tekitab ebakindlust."

Koroonaaeg on neiule siiski üsna kergelt kulgenud, kuna ta veedab meelsasti aega kodus ning pole pidanud seniseid harrastusi märkimisväärselt ära jätma. Senisest olulisem koht on liikumisel. "Igapäevane elu on sellegi võrra muutunud, et kuhugi reisida ei saa," tunnistas Moisio. "Ma ei ole saanud näha koguni Vantaal elavaid vanavanemaid ega Jyväskyläs elavat õde. Kui ma saaksin võlukepiga koroona ära võtta, tähistaksime seda pere keskel restoranis süües ning läheksime keeglisaali. Samuti sõidaksin kohe õele Jyväskylässe külla."

Allikas: Iltalehti

Laadimine...Laadimine...