Uus raamat: 100 aastat Eesti taluarhitektuuris, mil rentnikust sai peremees

Siiani on seda palju muutusi kaasa toonud ajajärku väga vähe uuritud. "Alates 1850. aastast heideti kõrvale muistsed rehemajad ja muu mõisaaegne taluvärk, iseseisvad peremehed pöörasid pilgud mõisa ja linna poole. Taluelu üle otsustas nüüd iga mees ise, mitte enam mõisnikud. Talud hakkasid üksteisest erinema sama palju kui erinesid üksteisest nende peremehed. Ajapikku võeti appi haritud arhitekte, kes aitasid edendada taluhoonete ehituskunstilist taset,” rääkis Heiki Pärdi.

Uus raamat: 100 aastat Eesti taluarhitektuuris, mil rentnikust sai peremees

Toimetaja: Toomas Raag

Siiani on seda palju muutusi kaasa toonud ajajärku väga vähe uuritud. "Alates 1850. aastast heideti kõrvale muistsed rehemajad ja muu mõisaaegne taluvärk, iseseisvad peremehed pöörasid pilgud mõisa ja linna poole. Taluelu üle otsustas nüüd iga mees ise, mitte enam mõisnikud. Talud hakkasid üksteisest erinema sama palju kui erinesid üksteisest nende peremehed. Ajapikku võeti appi haritud arhitekte, kes aitasid edendada taluhoonete ehituskunstilist taset,” rääkis Heiki Pärdi.

Rohkete fotodega illustreeritud raamatust saab lugeda, mis muutus maaelus pärast talude mõisaomandusest väljaostmist ja kuidas kohanes põline rehemaja uute nõudmistega. Seni vähetuntud teemana avab autor erinevatel aegadel toimunud uute taluelamute ja teiste hoonete projektide arhitektuurivõistlusi. Eraldi peatükid on pühendatud Palmse mõisavalla taludele ja Muhule kui ühele kõige omapärasemale taluarhitektuuri piirkonnale Eestis.

Raamatu on kujundanud Andres Tali.

Heiki Pärdi on ajaloolane ja etnoloog, tema uurimisvaldkondadeks on Eesti maaarhitektuur ja eestlaste argielu. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, viimati palju kõneainet tekitanud ülevaate eestlaste hügieeni ajaloost „Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma“.

Eesti Vabaõhumuuseumi ja kirjastuse Tammerraamat koostöös ilmunud raamat on müügil suuremates raamatupoodides ja Eesti Vabaõhumuuseumis.

 

Laadimine...Laadimine...