UUS VIIRUSTÜVI: Kas isetehtud kangasmaskid tuleks minema visata?

Varasemast kergemini nakkavate koronaviiruse tüvede levik on ajendanud Euroopa riike leidma uusi viise pandeemia vastu võitlemiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks näib olevat veelgi rangem lähenemine näomaskidele.

Pilt: Ilja Matusihis

UUS VIIRUSTÜVI: Kas isetehtud kangasmaskid tuleks minema visata? (1)

Varasemast kergemini nakkavate koronaviiruse tüvede levik on ajendanud Euroopa riike leidma uusi viise pandeemia vastu võitlemiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks näib olevat veelgi rangem lähenemine näomaskidele.

Saksamaa teatas hiljuti oma liidumaadele rakenduvast piirangust, mis keelab praktiliselt kõigi muude kaitsevahendite kasutamise, mis ei ole meditsiinilised. Saksamaa nõuab oma kodanikelt lähikontaktide riski korral vähemalt kirurgiliste maskide kasutamist ja eelistatavalt FFP2-standardiga respiraatorit. Karmima piirangu põhjuseks on isetehtud ja kangasmaskide madalam tõhusus.

Kas kodukootud maskid peaks tõesti minema viskama ning kandma ainult sertifitseeritud näokaitseid? „Kõrgekvaliteediliste maskide kasutamist tasub kahtlemata soovitada,“ rääkis Iltalehtile Soome teadusprofessor Ali Harlin Tehnoloogiauuringute keskusest VTT.

Paremad maskid on mõistlik valik

Harlin viitas erinevate näokaitsmete filtreerimisvõimele ja avaldas arvamust, et tõhusamate maskide kasutamine võib uute viirusvariantide ohu isegi nullida olukordades, kus nii nakatunu kui tema lähedal olija kannavad kaitsevahendeid.

Küsimus on numbrites ja loogikas: viiruse uued tüved võivad nakatada 50 protsenti kergemini, kuid samal ajal võiksid inimesed kasutada maske, mis lasevad läbi vaid murdosakese viiruse väikestest osakestest. „Seega on tõhusam kaitse tehniliselt täiesti mõistlik idee,“ hindas professor. „Praeguste omatehtud maskide efektiivsus on umbes 40–50 protsenti. Kirurgimaski puhul on filtratsiooni efektiivsus 90 protsendi piiril. Kui mõelda saadava viirusekoguse üle, laseb kirurgiline kaitsemask läbi kõigest 10, kuid kangasmask koguni 50% viirusosakestest. Seega langeb kirurgilise maski puhul nakkava viiruse doos märksa väiksemaks.“

Teadusprofessor juhtis tähelepanu asjaolule, et pole teada, kui paljud kannavad praegu riidest maske ja kui paljud sertifitseeritud maske.

Hiina tootmine on tohutu

Harlini sõnul lasevad FFP2-märgistusega respiraatorid läbi ainult 2–5 protsenti viirusosakestest. Seega oleks professori meelest suureks eeliseks kui inimesed nendele üle läheks. Keerukaks teeb selle aga hind ja saadavus: ühe FFP2-maski hinnaks on mitu eurot ning neid ei ole müügil lõputus koguses. „Seevastu kirurgiliste maskide ja muude ühekordsete maskide kättesaadavus on hea,“ märkis Harlin. „Maailma olukord on ses osas igati rahuldav, sest Hiina on juba pool aastat täie võimsusega maske tootnud, mis teeb ligi miljard maski päevas.“

Teadusprofessor Harlin leiab selle igati positiivse olevat, et Soomes pole kehtestatud maskikandmise kohustust, vaid inimesed on hakanud vabatahtlikult maske kandma. „Praegune ei pruugi jääda viimaseks pandeemiaks,“ märkis Harlin. „Oleks mõistlik, kui maskist saaks iseenesestmõistetav kaitsevahend, mida kantaks sagedamini – ka tavalise gripi puhul, nii nagu tehakse Jaapanis juba mõnda aega.“

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...