"Mis on minu oluliseks eeliseks minu eelkäija Jüri Ratase ees?" küsis peaministrikandidaat Kaja Kallas esmaspäeval riigikogu ees esinedes. "Ei, see ei ole see, et ma olen naine ega ka mitte see, et pooled ministrid valitsuses on naised. Minu eeliseks on see, et mul on parem koalitsioonipartner."

Kallas avaldas lootust, et tõenäoliselt jääb tal selle võrra rohkem aega ja energiat pühendada riigi teenimisele. “Ma tean, et see ei ole üksnes suur au, vaid ka suur vastutus ja usaldus, mille vääriline peaminister peab olema. Ma tean, et peaministri ametisse astumine ei ole veel saavutus. See annab mulle võimaluse vaid tõestada, et valitsus, mille juhiks kandideerin suudab Eesti riiki hoida ja edendada parimal võimalikul viisil. Annan oma parima,” lubas ta.

Eesti ees on kuus kriisi

Teisipäeval peaministrina ametisse asuv Kallas sõnastas oma kõnes kuus kriisi, mille ees uus valitsus seisab. Esimene ja kõige olulisem kriis on tema hinnangul tervisekriis. “Teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus hakkab tegelema. Viimased nakatumisnäitajad on küll stabiliseerumas, aga oht ei ole sugugi kuhugi kadunud,” nentis Kallas. 

Tema kinnitusel on ametisse astuva valitsuse eesmärk hoida Eestit nii lahti kui võimalik, et inimesed saaksid teha tööd lapsed, käia koolis ja jätkuks ka majandustegevus. Teisest küljest on Kallase sõnul selge, et kriisi ületamiseks peab viiruse leviku saama piisava kontrolli alla. “Valitsus on siin nagu kuristiku kohal köielkõndija, kes peab pidevalt jälgima tasakaalu. Ühele poole kaldudes kaotame viiruse üle kontrolli ja sel juhul läheb nagu mõnes naaberriigis, kus surmade arv ületab tavapärast, kaldub ta teisele poole, kaotavad inimesed töö, kasvab ühiskonnas nähtamatute ohvrite arv.”

Seetõttu seab valitsus Kallase kinnitusel vaktsineerimise korraldamise järgmisteks kuudeks kõige tähtsamaks ülesandeks. “Kaasame kõige võimekamaid eksperte ja eraldame selleks raha. Peame nii Euroopa tasandil kui ka erinevate vaktsiin vaktsiinitootjatega läbi rääkima, et kiirendada vaktsiini, dooside hankeid ja vaktsineerimist.”

Teine kriis, millega uuel koalitsioonil tuleb tegeleda, on Kallase hinnangul väärtuste kriis. “Poliitika on vaidlus selle üle, kuidas me ühiskonnas oma elu korraldama ja kuidas ressursse jagame. Kuid miks me peame oma vaateid esitades teist inimest solvama, mõnitama, miks meil on nii palju viha üksteise vastu kuhu on kadunud väärikus?” küsis ta.

Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on tema sõnul ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. “Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee. Me jaga ühiskonda põhimõttel meie ja nemad, sest ka nemad on meie inimesed. Me ei hakka pidama Ümera lahingut Eesti inimeste vastu.”

Kolmanda kriisina nimetas Kallas süvenevat majanduskriisi ja sellest tulnevat vaimse tervise kriisi. “Oleme kevadega võrreldes kehvemas seisus, sest inimeste vastupanuvõime viirusele on otseses sõltuvuses nende vaimsest tervisest, nende enesetundest. Paljud inimesed on kaotanud töö ja paljud elavad hirmus töö kaotada,” nentis Kallas.

Kõik inimesed tahavad tunda ennast täisväärtuslike ühiskonna liikmetena ning kuuluvuse tunne on tema kinnitusel üheks heaolu aluseks. “Aga töökoht on vajalik ka lihtsalt selleks, et peret toita. Inimeste hirmu kaotada töökoht võtab maha ainult see teadmine, et töökoht ei kao,” nentis Kallas. “Seetõttu teeb uus valitsus pingutusi majanduse maksimaalseks võimalikuks käimas hoidmiseks ja piirangute alla jäänud sektorite taaskäivitamiseks. Siin on abiks Euroopa Liidu toetused, kuid me peame neid väga targalt kasutama. Raha ärakulutamine ei saa olla eesmärgiks omaette.”

Neljas kriis on Kallase sõnul korruptsioonikriis. “Õigusriigis ei tohi sündida salaraha toel otsused, kui selles vallas järele anda hävitakse mitte ainult ühe erakonna või valitsuse vaid kogu riigi usaldusväärsuse oma kodanike silmis,” leidis Kallas. “Arvan, et reeglid, millega reguleerida erakondade rahastamist või parlamendi enda tööd, peaksid olema kehtestatud erakonna ülesel põhimõttel või vähemalt kvalifitseeritud enamuse toel.”

Viies kriis, mis pidurdab Eesti arengut, on Kallase kinnitusel Eesti rahvusvahelise maine kriis. “Vaevalt oli informatsioon selle valitsuse kukkumisest Eestist välja läinud, kui hakkasin saama sõnumeid meie liitlaste juhtidelt, et Eesti on tagasi,” nentis ta. “Ametisse astuva valitsuse suurimaid väljakutseid on taastada usalduslikud suhted liitlastega. Eestil on jõudu taas tõusta oma piiridest suuremaks riigiks mida hinnatakse avatuse ja uuendusliku tehnoloogia poliitika poolest.”

Kuuenda kriisina näeb Kallas tõekriisi.”Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. Winston Churchill ütles Teise maailmasõja ajal, et vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab,” rääkis ta ja nentis, et tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu.

Hirmutamise eesmärki teenivate valedega on Kallase sõnul juba jõutud üle ujutada ka alles ametisse asuva valitsuse kavatsused. “Valed maksude tõusust, immigrantide massilisest sissevoolust, riiklikust omadusest ja nii edasi. Inimesed ei tea enam, mida uskuda ja mida mitte,” loetles ta.

Kriis on samas ka võimalus

Seetõttu on valitsus Kallase kinnitusel võtnud eesmärgiks kõikides valdkondades kaasata teadlasi ja eksperte. Samavõrd peab valitsus tema sõnul olema ka avatud oma otsuste selgitamisel ja veenev. Kriisis on Kallase sõnul samas ka võimalus kujundada oma tulevikku. “See võimaldab meil panustada rohkem Eesti digiriiki inimeste ja ettevõtete suhtumist-suhtlemist riigiga lihtsustada. Samuti on kriis õige aeg meie tööstuse puhtamaks ja rohelisemaks muutmisel. Targemad töökohad annavad võimaluse maksta inimestele rohkem palka. Erilist tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kuhu tuleb kaasata selliseid investeeringuid, mis vajavad just seal olevate oskustega inimesi.”

Kõige eeltööd toodu realiseerimiseks on Kallase sõnul vaja raha. “Aga rahaga on riigieelarves pehmelt öeldes keeruline,” nentis ta ja lisas, et lõputult ei saa üle võimalust elada, mistõttu tulude ja kulude tasakaalu saamine muutub ühel hetkel vältimatuks kohustuseks. “Anname endale aru, et see ei saa juhtuda üleöö.”

Kallase sõnul ei ole tema jaoks valikut, mida teha. “Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada. Hea mõelda, hea töötada ja õppida, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit taas naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas.”

Kallas ütles riigikogu saadikute küsimustele vastates, et uuel võimuliidul ei ole kokkulepet presidendikandidaadi osas.

Kallas sõnas, et tema hinnangul oleks eelmiste presidendivalmiste ajal oleks protsess võinud lõppeda sellega, et president valitakse ära valimiskogus, mitte riigikogus.

Kallase sõnul on uue võimuliidu osalised pidanud arutelusid, et leida ühjist presidendikandidaati, kel oleks laiapinnaline toetus. “Aga ei, me ei ole selles kokku leppinud,” ütles Kallas.

SEOTUD LOOD

Reps: see on kriisist väljatulemise ja uue kasvu koalitsioon

VIDEO JA GALERII! Ratas: Keskerakonna ministrikandidaadid on end tõestanud tugevate tegijatena