VAATA TOETATAVAID TEGEVUSALASID! Peep Peterson palgatoetustest: püüame säilitada võimalikult palju töökohti

„Palgatoetusi määrates lähtume sellest, et töökohad säiliks. Siinjuures me ei vaata nii täpselt ettevõtete finantsseisu. Strateegiliselt riigile tähtsate ettevõttevõtete elus hoidmine on juba valitsuse otsus,” ütles Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.

Pilt: Albert Truuväärt

VAATA TOETATAVAID TEGEVUSALASID! Peep Peterson palgatoetustest: püüame säilitada võimalikult palju töökohti

Enn Tosso

„Palgatoetusi määrates lähtume sellest, et töökohad säiliks. Siinjuures me ei vaata nii täpselt ettevõtete finantsseisu. Strateegiliselt riigile tähtsate ettevõttevõtete elus hoidmine on juba valitsuse otsus,” ütles Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.

Täna hommikul otsustas Töötukassa nõukogu täpse sektorite ringi, kellele märtsikuu eest palgatoetust maksta. Dokument avaldatakse täna õhtul. Loetelu toetatavatest tegevusaladest on SIIN.

Toetust saab taotleda alates aprillist ja see makstakse välja märtsikuu eest. Eelduseks on vähemalt 50-protsendiline käibelangus, töötukassa kompenseerib 60 protsenti töötaja varasemast keskmisest brutopalgast, tööandja peab omalt poolt lisama vähemalt 200 eurot. Kahe kuu jooksul pärast palgatoetust töötajat koondada ei tohi.

Toetus määratakse esmalt kuuks ajaks ning vajadusel pikendatakse kahe kuu peale.

Toitlustus on üks sektoritest, mis töötukassa nõukogu otsusel kuuks ajaks palgatoetust saab. Lisaks kuuluvad sinna alla majutus- ja toitlustusettevõtted, turismiettevõtted, spordi- ja huvitegevus, täienduskoolitus, kultuuriga tegelejad ning esmakordselt ka jae- ja hulgikaubandus.

Peterson sõnas üldjoontes otsust kommenteerides, et toetuse põhimõte on see, et toetust saavad mitte ainult piirangutest otseselt mõjutatud sektorid, vaid ka need, kellele piirangud kaudselt mõjuvad. „Kindlasti mõni saab liiga vähe ja mõni saab liiga palju,” möönis Peterson. Ta osutas, et absoluutset täpsust pole võimalik saavutada, ent nõukogu on andnud endast kõik, et toetuste jaotus oleks võimalikult õiglane.

Toetused on hetkel tehtud eeldusel, et riiki täielikult ei suleta. „Kui tuleb vajadus riik täielikult sulgeda, tuleb kogu turule toetusi maksta,” sõnas ta. „Praegu on toetused täpselt sihitud piirangutest kannatanud ettevõtetele.”

Peterson oli nõus, et toetuste sihtimisel tekib probleem, et fookus on kohati liiga lai ning kohati jälle liiga kitsas. „Üritasime sihtida nii täpselt kui võimalik, otsuse taga on kõva analüütiline töö, ent ilmeksimatud me pole,” möönis ta.

Töötukassa ettepaneku kohaselt finantseerib amet oma vahenditest märtsikuu jooksul tavalise töölepingu alusel töötajate palka 60 protsendi ulatuses, kuid mitte enam kui 1000 eurot. Seejuures tööandja peab maksma vähemalt 200 eurot töötasu ja summaga kaasnevaid makse.

Palgatoetuse tingimustel võetakse Petersoni sõnul eeskuju pigem juunis rakendatud rangema kvalifitseerumislävendiga meetmetest. Ettevõte peab esmalt vastama EMTAK-koodi tunnustele, seejärel vaadatakse käibelangust, mis peab olema vähemalt 50 protsenti kriisieelse kolme kuu ehk 2019. aasta detsembri ning 2020. aasta jaanuari ja veebruari koondkeskmisega võrreldes.

Peterson märkis lisaks, et palgatoetuste meede vastab nendele võimalusele, mis riigil praegu kasutada on. „Oleme toetuste jagamisel oluliselt targemad kui kevadel,” tõi ta välja positiivse noodi. Peterson rõhutas, et nad on õppinud viirusega toimetama. „Oleme õppinud kogu aasta vältel, kogemuste aluseks on ka suvine uuring ning kogemused Ida-Virumaa toetusskeemide rakendamisel,” märkis ta.

Peterson osutas, et kogu majandus on kriisiga toimetulekuks kohanenud, on harjutatud meetmete rakendamist.

Siiski möönis Peterson, et kuigi ettevõtja on kuigivõrd kohanenud, siis kriisiga lõpuni kohaneda pole võimalik ning kõik ettevõtjad sellega hakkama ei saagi. Seepärast tuleb tema sõnul teha rasked valikud, keda päästa ning keda mitte. Kriteeriumiks on ikkagi ettevõtja enda käitumine, kas ta on teinud õigeid valikuid ning osutub seega elujõuliseks.

Ratas: Töötukassa toetus läheb kahju saanud inimestele

„Töötukassa nõukogu ettepanekud tähendavad rahalist toetust inimestele ja ettevõtetele, kelle töö ja tegevus praeguses olukorras kahjustada saab,” märkis Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Ta kinnitas, et valitsuse reservfondist on oodata abi FIE-del, loovisikutel ja võlaõigusseaduse lepingu alusel kultuuris, erahuvihariduses ning noortespordis tegutsevatel inimestel.

„On oluline, et riigipoolse ehk meie kõigi abita ei jääks ükski inimene ega ettevõte, kes praeguses kriisis raskustesse satub,” rõhutas Ratas. Ta kinnitas, et toetuseta ei saa jätta ka linnu ja valdu, kelle võimekus inimesi ja ettevõtteid teenindada võib kahaneda kriisi olukorras tulumaksu laekumiste vähenemise tõttu. „Mõlemal juhul tasub silmas pidada nii hetkeolukorrast tulenevaid vajadusi kui ka abi, mida lähikuudel võib veel ja veel vaja minna,” sõnas ta. Vahendeid selleks leitakse praegusest eelarvest ja eurorahast, aga ka võimalikust lisaeelarvest.

Rosimannus: palgatoetust saavad niit töötajad kui FIE-d

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus rõhutas, et kogu valitsuse toetusmeetmete eesmärgiks on pakkuda palgatoetust, et inimesed ei kaotaks tööd. Toetatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Eelmisel aastal võttis riik laenu kokku 2,8 miljardit eurot, kasutas sellest kokku 1,7 miljardit ja 1,1 miljardit suunati aasta lõpuks reservi. Kriisiga seotud erakorralised täiendavad eelarvekulud olid eelmisel aastal kokku 797 miljonit eurot ning ülejäänuga kaeti muid kulusid.

Küsimusele, kas kui palju peab Eesti riik sel aastal raha juurde laenama, vastab rahandusminister, et nagu viimastest nädalatest näeme, siis olud võivad väga kiiresti muutuda. Kava kohaselt peaks riik selleks aastaks jõudma laenukoormusega 23,6 protsendini SKPst. Pentus-Rosimannus kinnitas Maalehele antud intervjuus, et kui juurde laenata on vaja, siis tuleb kaaluda kõiki võimalusi ja laenata sealt, kus majanduslikult kõige mõttekam.

Riigieelarve kohaselt on sel aastal tarvis kaasata lisaks 2,4 miljardit eurot, et katta tänavust plaanitud puudujääki. Juba märtsis ja mais tuleb riigikassal leida kokku 425 miljonit eurot lühiajaliste võlakirjade lunastamiseks.

Peaminister Kaja Kallas on leidnud, et laenu võtmine kriisi ületamiseks on vajalik, aga seda ei saa kasutada jooksvateks kuludeks, vaid investeeringuteks. “Riigieelarve varasem seis on andnud meile võimaluse laenu ka sellises ulatuses võtta, aga seda ei saa teha lõputult,” tõdes Kallas veebruari lõpul riigikogus.

Lisaeelarve pole imerohi

“Ei ole raha otsas!” veenis läinud kuu lõpul parlamenti eelmine rahandusminister Martin Helme. “2020. aasta eelarve puhul oli planeeritud laenu võtta rohkem kui miljardi jagu rohkem, kui tegelikult lõpuks võeti. Lihtsalt valitsuse reservist tuleb tema sõnul tõsta eelmise aasta jäägid üle sellesse aastasse ja vabaneb sadu miljoneid.

Rahandusminister Pentus-Rosimannuse sõnul pole lisaeelarve imerohi, sest lisakulud tuleb maksumaksjatel järgmistel aastatel kinni maksta. Seetõttu kasutatakse enne ära valitsuse reservfond, töötukassa ressursid ja eurorahad. Ta kinnitas, et negatiivset eelarvet praegu ei kavanda, aga kõik valitsemisalad vaatavad üle oma kavandatud kulud, mis kriisi tõttu jäävad tegemata ja mida saab kasutada kriisiga seotud murede leevendamiseks.

Täna, 4. märtsil arutab valitsus kabinetiistungil oma koroonapunktide all kompensatsioonimeetmeid ettevõtetele, kes kannatavad majanduslikult uute ja karmimate piirangute tõttu. Ta rõhutas, et esimese asjana tahetakse pakkuda kiiret leevendust palgatoetuse näol, et inimesed ei kaotaks tööd.

Töötukassa esialgsed arvutused ütlevad, et see võib jääda märtsikuus suurusjärguna 20-25 miljoni euro kanti. Hoolitsetakse ka selle eest, et saamasugune tugi oleks olemas nendele, kes tegutsevad FIEdena või töötavad võlaõiguslike lepingute alusel.

Euroopa Liidu kriisiabi fondist tuleb sel aastal üle 70 miljoni euro, mis Eestis koroonakahjusid leevendada ja katta aitab. Sellest on abi näiteks vaktsiinide ostmiseks, aga ka ettevõtlustoetuste maksmiseks.

“Eks päris lõplikud kriisi kulud selguvad aasta lõpuks. Viiruse levik, vaktsineerimine, piirangud ja nende mõju majandusele – kõigest sellest see sõltub. Peame olema kiired ja paindlikud reageerima olukorra muutustele. Piirangud, mis on vaja viiruse kontrolli alla saamiseks teha, tuleb teha ja toetus, mis piirangute tõttu tegevuseta jäävatele inimestele vaja anda, tuleb anda,” sõnas rahandusminister Pentus-Rosimannus.

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...