Vaktsineeritud õpetaja: Tahan kaitsta  nii ennast  kui ka teisi

"Kartsin natukene, aga tegelikult ei olnud üldse valus. Olin nõus laskma end vaktsineerida, sest tahan kaitsta nii ennast kui ka teisi," ütles saksa gümnaasiumi klassiõpetaja Külli Veerme kohe pärast vaktsineerimist. Oma soovist vaktsiini saada teatas ligi 3000 koolitöötajat ehk pooled kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest.

Pilt: Albert Truuväärt

Vaktsineeritud õpetaja: Tahan kaitsta nii ennast kui ka teisi

Jaanika Valk

"Kartsin natukene, aga tegelikult ei olnud üldse valus. Olin nõus laskma end vaktsineerida, sest tahan kaitsta nii ennast kui ka teisi," ütles saksa gümnaasiumi klassiõpetaja Külli Veerme kohe pärast vaktsineerimist. Oma soovist vaktsiini saada teatas ligi 3000 koolitöötajat ehk pooled kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest.

Koolides, kus on vähemalt 50 vaktsineerida soovivat töötajat, tehti vaktsiinisüst kohapeal. Nii toimus see ka Tallinna saksa gümnaasiumis. "Meie koolis oli suhtumine väga positiivne ja olen lugenud, et ka teistes koolides läheb vaktsineerimine kenasti," lausus klassiõpetaja Külli Veerme. "Koolis vaktsineerimine oli sujuv ja õppetööd see ei takistanud. Tark õpetaja valib vaktsineerimiseks vahetunni, nii et kui see lõpeb, saab otse tundi andma minna."

Veerme sõnul tekitas uue vaktsiini tulek õpetajate seas esialgu hirmu – oodati infot selle kohta, kui palju ja kelle peal vaktsiini testitud on –, kuid enda ja teiste kaitsmine sai kaalukeeleks ning kõhklusi ei tekkinud. "Võimalust vaktsineerida pakuti kõigile ja meie koolis tundus küll, et kõik õpetajad on nimekirjas," lisas ta.

Enamasti peavad õpetajad vaktsineerimist kohusetunde küsimuseks. "Ühelt poolt on tähtis näidata, et vaktsineerimine on hea, teiselt poolt tahame me koole võimalikult avatuna hoida," ütles saksa gümnaasiumi õpetaja Lorenz Frankensmidt.
Kooli direktor Kaarel Rundu on vaktsineeritud õpetajate hulgaga rahul: "Meil on 88 inimest kogu personali peale, kes ennast vaktsineerisid, see on ikkagi väga suur hulk, umbes 80%."

Pooled koolis, pooled tervisekeskuses

Kõikjal pole vaktsineeritute osakaal siiski nii suur, Tallinnas soovivad kaitsesüsti saada paraku vaid keskmiselt pooled õpetajatest. Madala arvu taga olevat kaks põhjust. "Meil on umbes 19% õpetajatest 65-aastased või vanemad ja meie meditsiinitöötajad ütlevad, et see Astra Zeneca vaktsiin neile eriti ei sobi," selgitas abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Teine põhjus on see, et päris arvestatav hulk koolitöötajaid on juba koroonaviirust põdenud."

AstraZeneca vaktsiin ei sobi üle 70-aastastele, seetõttu kasutatakse vanemaealiste koolitöötajate puhul Moderna oma, nii et  vanuse tõttu keegi vaktsiinist ilma küll ei jää. AstraZeneca vaktsiini teise doosi saavad õpetajad kaheksa nädala pärast. Ees seisab vaheaeg, mis annab neile aega võimalikke kõrvalmõjusid jälgida.

Umbes pooled õpetajatest saavad kaitsesüsti oma koolis, teine pool käib selleks tervisekeskuses. Vaktsineerijad panevad südamele, et need, kes mingil põhjusel tulla ei saa, annaks sellest kindlasti ette teada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla meedikud tegid juba Tallinna haridustöötajate esimesel vaktsineerimispäeval koroonaviiruse vastase kaitsesüsti 265 inimesele kümnest üldhariduskoolist, kuid ligi 20% kutsututest kohale ei tulnud. Oma soovist vaktsiini saada on teatanud ligi 3000 koolitöötajat, mis moodustab 50% kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest. Vaktsiinisüsti teevad Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna Keskhaigla.

Kõik kulges sujuvalt

Vaktsineerimist koordineeriva nakkusarsti dr Helen Mülle sõnul kulges süstimine sujuvalt ja positiivses meeleolus. "Vaktsineerima tulnud haridustöötajad olid eelnevalt kenasti informeeritud. Neil, kel oli vaktsineerimist puudutavaid küsimusi, oli võimalik neid kohapeal arutada infektsioonhaiguste arsti doktor Kersti Kinguga," ütles ta.

Muret valmistas asjaolu, et 325 haridustöötajast ei jõudnud eri põhjustel kohale 60. "Haigestumise või isolatsioonis viibimise korral tuleb kaitsesüstimine edasi lükata, kuid paneme kõigile südamele, et oluline on vaktsineerijat oma mitteilmumisest teavitada, et vaktsineerimist saaks paremini planeerida," ütles Kink. "Kliinik peab ju vaktsiine ette varuma, doosid on kõik loetud – see pole päris tavaline vaktsineerimine. Kui inimene jääb tulemata, peame me avatud vaktsiini kellelegi teisele pakkuma."

Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldab Covid-19 kaitsesüstimist vastavalt vaktsineeritavate arvule Mustamäe tervisekeskuse koolitussaalis või õppeasutuses kohapeal. Vaktsineerimise toimumise aja ja koha lepib haigla kokku iga kooliga eraldi.

Mülle täpsustas, et Covid-19 vaktsineerimist planeerides arvestatakse ka haridustöötajate vanusega. "Üle 70-aastaste kaitsesüstimiseks kasutame Moderna vaktsiini, nooremad haridustöötajad saavad AstraZeneca oma. Neile, kel on varem esinenud mõne süstitava ravimi suhtes anafülaksiat ehk rasket ülitundlikkuse reaktsiooni, korraldame vaktsineerimise haiglatingimustes ja jälgime patsienti pärast kaitsesüstimist pikemalt, et tagada maksimaalne ohutus," rääkis ta.

Vajadus haiglatingimustes vaktsineerimiseks lepitakse igaühega kokku personaalselt pärast arstiga konsulteerimist.
Lääne-Tallinna Keskhaiglale praeguseks edastatud nimekirjades on 1071 inimest 29 Tallinna üldhariduskoolist. Plaani järgi said nad esimese doosiga vaktsineeritud 25. veebruariks.

UUED PIIRANGUD: Söögikohad sulgevad uksed kell 18 ning teatrid ja kinod lähevad täiesti kinni

Algklassid õpivad koolis, vanemad klassid jätkavad kaugõppes ning suurpoed lülitavad wifi välja, et noored seal ei koguneks.

Valitsus otsustas pikendada kehtivaid piiranguid märtsi lõpuni ning karmistas osa neist veelgi. Valitsus peatab siseruumides avalike ürituste korraldamise. See tähendab, et märtsi lõpuni sulgevad uksed kinod, teatrid, spaad, saunad, veekeskused ja ujulad, korraldada ei tohi konverentse. Välitingimustes on lubatud üritusi korraldada kuni kümneliikmelistele gruppidele. Toitlustuskohad peavad uksed sulgema kell 18, kehtib 2 pluss 2 reegel ning 50 protsendi täituvuse nõue. Kaasamüük jääb lubatuks.

Kaubanduskeskused kehtestavad ise täiendavad piirangud. Peaminister Kaja Kallase sõnul on kaubanduskeskused esitanud valitsusele oma ettepanekud enesekontrolliks. Keskused on lubanud välja lülitada wifi, võtta tööle täiendavalt turvatöötajaid, viia ära istumiskohad, lõpetada degusteerimised.

Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik on endiselt väga kõrge. "Peame murdma nakatumisahelad," nentis ta. "Seetõttu oleme sunnitud kehtestama uusi piiranguid, nende kehtestamine on möödapääsmatu."
Peaministri sõnul otsustas valitsus teadusnõukogu ettepanekul pikendada koole puudutavaid piiranguid märtsi lõpuni. See tähendab, et 1.-4. klassid jäävad endiselt kontaktõppele, vanemad klassid jätkavad kaugõppes.

Sportimine on siseruumides lubatud ainult individuaaltreeninguna. Välistingimustes jäävad kehtima senised piirangud.

Märtsis algab ka lasteaiatöötajate vaktsineerimine

• Covid-19 vaktsiinid saabuvad Eestisse järk-järgult, esialgu piiratud koguses. Seetõttu ei ole võimalik kohe kõiki soovijaid vaktsineerida.

• Esmajärjekorras vaktsineeritakse tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad u 30 000 inimest; hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud (u 25 000 inimest); kõik üle 70-aastased ja/või teatud diagnoosidega inimesed (u 360 000); elutähtsate teenuste osutajad (u 35 000); kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, sh õpetajad.

• Eestis on kokku 26 000 õpetajat, kellest 16 000 töötab üldhariduses, 8000 lasteaedades ja 2000 kutsekoolides. Õpetajate vaktsineerimine algas 15. veebruaril, lasteaedade ja -hoidude töötajate vaktsineerimine algab märtsis.

• Vaktsineerimine on õpetajatele jt vabatahtlik, kuid arvestades koroona ülilaia levikut ülimalt soovituslik. Vaktsineerida saab kas terviseasutustes või koolis kohapeal. Vaktsineerimine on tasuta. Kindlasti tuleb kokkulepitud ajal kohale ilmuda, sest muidu läheb üliväärtuslik vaktsiinidoos raisku.

• Vaktsineerimise kohta saab infot www.hm.ee/et/tegevused/koroona/vaktsineerimine,  vaktsineerimine@haigekassa.ee, hm@hm.ee ja telefonil 5697 5030.

Laadimine...Laadimine...