Valitsus kehtestas uued märtsi lõpuni kehtivad piirangud, teatrid ja kinod pannakse kinni

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik on endiselt väga kõrge.

Pilt: Albert Truuväärt
Tervis Eesti

Valitsus kehtestas uued märtsi lõpuni kehtivad piirangud, teatrid ja kinod pannakse kinni (11)

Valitsus otsustas pikendada kehtivaid piiranguid märtsi lõpuni, lisaks peavad söögikohad uksed sulgema kell 18, kinod ja teatrid pannakse kinni ning kaubanduskeskused kehtestavad ise täiendavad piirangud.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik on endiselt väga kõrge. "Peame murdma nakatumisahelad," sõnas Kallas. "Seetõttu oleme sunnitud kehtestama uusi piiranguid," ütles peaminister ja lisas, et uute piirangute kehtestamine on möödapääsmatud.

Kallase sõnul otsustas valitsus teadusnõukogu ettepanekul pikendada koole puudutavaid piiranguid märtsi lõpuni. See tähendab, et 1.-4. klassid jäävad endiselt kontaktõppele, vanemad klassid jätkavad kaugõppes. Kõrg- ja kutsekoolidel on lubatud kontaktõppes korraldada seminare ja praktikume, ent tagatud peavad olema kõik ohutuse- ja viirusetõrje meetmed.

Sportimine on siseruumides lubatud ainult individuaaltreeninguna. Välistingimustes jäävad senised kehtima piirangud.

Kaja Kallas: peame pingutama senisest veelgi rohkem

Kallase sõnul peatab valitsus siseruumides avalike ürituste korraldamise. See tähendab, et märtsi lõpuni sulgevad uksed kinod, teatrid, spad, saunad, veekeskused ja ujulad ning korraldada ei tohi konverentse. Välitingimustes on lubatud üritusi korraldada kuni kümneliikmelistele gruppidele.

Toitlustuskohad peavad uksed sulgema kell 18, kehtib 2 pluss 2 reegel ning 50 protsendi täituvuse nõue. Kaasamüük jääb lubatuks.

Kallase sõnul on kaubanduskeskused esitanud valitsusele oma ettepanekud enesekontrolliks. Keskused on lubanud välja lülitada WiFi, võtta tööle täiendavalt turvatöötajaid, viia ära istumiskohad, lõpetada degusteerimised.

"Kaubanduskeskused on lubanud ise reegleid karmistada, et neid kokkuvõttes kinni ei pandaks. Kui soov on nakatumiskõverat murda, siis nende endi välja pakutud piirangud on detailsemad ja peaks olema nende enda poolt ka kontrollitavad," märkis Kallas.

"Seniajani, kuni viiruse levik ei rauge ja vaktsineerituid ei ole piisavalt, peame me kokkulepitud reeglitest jätkuvalt kinni pidama, et mitte anda alla võitluse lõpusirgel. Me peame pingutama rohkem, kui me seni oleme teinud," nentis peaminister, kelle sõnul on kõige efektiivsem viiruse leviku piiramise viis omavaheliste kontaktide vähendamine.  

Palgatoetuse saajate hulk võib laieneda

"Valitsuses ei taha ilmselt keegi selliseid otsuseid langetada, aga seda tuleb teha, sest olukord on päris tõsine. Korraks peab mingiks perioodiks karmimad piirangud kehtestama - see tähendab kõigile inimestele Eestis tõsiseid pingutusi," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

"Lootuskiir on selles, et kui me suudame märtsikuuga need numbrid pidama saada ja alla tuua, siis järgmine lootus on vaktsineerimine, mis võtab nakatumisi alla," sõnas Aab, kelle sõnul on lisaks tegu ka sesoonse haigusega, mis peaks kevadel nii või teisiti teatud määral taanduma.

"Me loodame väga inimeste käitumisele. Me oleme tänulikud, et inimesed on nendes tingimustes juba aasta otsa pidanud pingutama ja ka hakkama saanud, aga praegu tuleks veel päris tõsiselt pingutada ja loodame, et need numbrid lähevad siis alla. Jälgime olukorda nädal-nädalalt."

Piirangute majandusliku mõju leevendamiseks on valitsus kavandanud toetusi kogu piirangute perioodi ajaks.

"Oleme kokku leppinud, et teeme ettepaneku töötukassa nõukogule kaaluda ka teatud kujul palgatoetust sektorites, kus on piirangutega väga tugevalt pihta saadud. Peame hoidma ka elu ja majandust käigus ja see paratamatult nõuab raha," tõdes Aab, kelle hinnangul töötas palgatoetuse meede kevadel hästi ja paljud negatiivsed mõjud teatud sektoritele said tänu sellele leevendatud.

Distantsõppele jääb 190 000 õpilast

Märtsi lõpuni on enamik Eesti koolide õpilastest distantsõppel ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul puudutab see kokku 190 000 noort, juba ainuüksi 5.-8. klassini on neid 106 000.

"Kokkuleppele ei jõudnud valitsuse lõpuklasside ehk 9. ja 12. klassi kontaktõppele lubamise osas. Neid lapsi on kokku 22 000. Täna tegi valitsus otsuse, et sel aastal põhikooli lõpetamisel lõpueksamid toimuvad, aga eksami tulemus on lahti seotud kooli lõpetamisest," ütles Kersna.

"Meie huvi on saada üleriiklikult võrreldavad andmed laste õpitulemustest. Tulemused, mis nad eksamitel saavad, lähevad 100 palli süsteemis ka nende lõputunnistusele. Sellepärast peaks toetama lõpuklasside kontaktõpet vähemalt mingil määral. Mulle teeb haridusministrina muret, et kuidas me saaksime lõpuklasside õpilasi võimalikult hästi toetada, et nad saaksid astuda järgmisesse õppeastmesse. Kui 9. ja 12. klasside õpilasi kooli lubada, siis hajutatult, maski kandmise kohustusega ja roteeruvalt, et korraga ei oleks liiga palju lapsi koolimajas."

Koolijuhtide ettepanekul lähevad Tallinna ja Tartu õpetajaõppe tudengid koolidesse õpetajatele appi ning endast on märku andnud pea 200 tudengit ning Kersna sõnul peetakse läbirääkimisi ka asendusõpetajate programmiga, lisaks on plaanis kaasata õpetajate abistamiseks psühholooge.

"1. märtsist avame koostöös koolipsühholoogide ühinguga tugiliini, kus õpetajate küsimustele vastavad kvalifitseeritud koolipsühholoogid. Vaid 36% koolides töötab täna koolipsühholoog ja õpetajad on valdavalt ületöötanud ja kurnatud ja enamus õpetajatel puudub kiire psühholoogilise toe võimalus ja me tahame selle tugiliiniga neile seda pakkuda," sõnas haridus- ja teadusminister.

"Olen tänulik kõigile õpetajatele ja koolijuhtidele, kes on aasta otsa saanud hakkama väga keerulistes tingimustes. Nüüd see raske kuu on vaja üheskoos üle elada. Ma mõistan, et see on tõesti raske ja lapsevanematele samuti väga keeruline, aga need numbrid, mida me iga päev ajakirjandusest loeme, on  äga kõrged ja noorte seas on nakatumine väga kiirelt tõusmas. 36% kõigist nakkuskolletest on praegu haridusasutuste kolded ja me ei saa kahjuks teistmoodi, kui piiranguid karmistada."

Tanel Kiik: olukord on kevadest kordades hullem

"Me teame, et meie numbrid on kahjuks rekordiliselt kõrged ja ma ei väsi kordamast: numbrist endast veel olulisem on trend, see on halvenev, ehk hetkel on tõusufaasis nakatumise näitaja ja ka  haiglaravi vajavate inimestele näitaja," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

"Eesti tervishoiuressurss on võrdlemisi õhuke. Kõiki neid piiranguid tuleb võtta vähemalt sama tõsiselt kui kevadel, kuna tegelikult vaadates viiruse numbrit on olukord kordades ja kordades kõrgem, kui ta oli kevadisel tipphetkel. Haiglaravi vajas halvimal hetkel 157 inimest, täna vajab üle 500 - kolm korda rohkem ja see number alles tõuseb," lisas Kiik.

Ministri hinnangul näeb praegu Eesti ühiskonnas ilmselget alareageerimist reaalse ohuga võrrelduna, ent paraku tuleb vähemalt kuu või kaks veel kõvasti pingutada, et viiruse levikule piir panna.
Lisapiirangute kehtestamisega üheaegselt kaalub valitsus ka erinevaid meetmeid negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks ning arutelu neil teemadel jätkub nii sel kui järgneval nädalal.

"Loomulikult tahame me hoida ära laiaulatuslikku töötuse kasvu. Töötuse numbrid on tõusnud selle kriisi jooksul  seal natuke enam kui 30 000 pealt 60 000-ni, ent see on olud siiski aeglasem tõus, kui algsed prognoosid ette nägid. Aga me näeme ka seda, et, et tegelikult töötute arv jätkab hetkel tõusu kindlasti kõik uued piirangud tähendavad lisaprobleeme ettevõtetele, majandusele ja ühiskonnale."

 

11 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...