VIDEO! Abilinnapea Võrk: Tallinn vajab rohkem üürimaju

„Riigil on küll üürimajade ehitamise programm, aga need asuvad enamjaolt väljaspool Tallinna ning pealinn üürimajade ehitamiseks riigilt tuge ei saa. Loomulikult tahaks meiegi, et meil oleks neid üürimaju rohkem,“ sõnas abilinnapea Eha Võrk saates „Siin Tallinn“. „See kõik pole ainult raha taga, ressurss on lisaks rahale ka maa, aga Tallinna linna maafond on peaaegu olematu."

VIDEO! Abilinnapea Võrk: Tallinn vajab rohkem üürimaju (2)

Õnne Puhk

„Riigil on küll üürimajade ehitamise programm, aga need asuvad enamjaolt väljaspool Tallinna ning pealinn üürimajade ehitamiseks riigilt tuge ei saa. Loomulikult tahaks meiegi, et meil oleks neid üürimaju rohkem,“ sõnas abilinnapea Eha Võrk saates „Siin Tallinn“. „See kõik pole ainult raha taga, ressurss on lisaks rahale ka maa, aga Tallinna linna maafond on peaaegu olematu."

 

Mõni aasta tagasi valminud uurimusest selgub, et Tallinn on kõige kiiremini segregeeruv ehk lõhestuv linn Euroopas. Mida see täpsemalt tähendab, miks see halb on ja kuidas seda ära hoida, arutasid saate „Siin Tallinn“ stuudios Tartu ülikooli linna ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, arhitektide liidu president Andro Mänd ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.

Tallinn vajaks hädasti üürimaju: kui Helsingis on 40 000 linna üürikorterit, siis Tallinnas on neid praegu ainult 4000.

Mänd tõi välja, et Tallinna segregatsiooni üks põhjuseid on see, et viimase kümne aasta jooksul on Eurostati andmetel eluasemete hinnad Eestis kõige kiiremini kasvanud. „See kasv on olnud 105% ja üürihinnad on Eestis kasvanud 137%, millega me oleme nr 1 Euroopas,“ tõi ta võrdluseks inimeste sissetulekute kasvu, mis on kümne aastaga olnud umbes 80%.

„See näitab seda, et lõhe läheb järjest suuremaks ja inimestel muutub järjest keerulisemaks endale eluaset soetada.“

Võrk märkis, et riigil on küll üürimajade ehitamise programm, aga need asuvad enamjaolt väljaspool Tallinna ning pealinn üürimajade ehitamiseks riigilt tuge ei saa. „Loomulikult tahaks meiegi, et meil oleks neid üürimaju rohkem,“ sõnas ta, et riik võiks siin aidata.

„See kõik pole ainult raha taga, ressurss on lisaks rahale ka maa, aga Tallinna linna maafond on peaaegu olematu. Enne sõda kuulus linnale Lasnamäel märkimisväärne hulk maad, aga omandireformis ei saanud linn enamikku sellest tagasi,“ selgitas ta.

„Maad saab alati osta – see on prioriteetide küsimus. Riik ja linn peaks selles osas pead kokku panema ja looma hästi toimiva linnaruumi Lasnamäe südamesse,“ arvas Mänd.

Uusi sotsiaalmaju tuleb pidevalt juurde

Koplis valmis äsja Seenioride maja, kuhu on saanud korteri peamiselt 70+ inimesed. Tallinna Linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Jevgeni Maksimov ütles, et nõudlus kaasaegses sotsiaalmajas asuvate korterite järele oli suur ning esimesed toad broneeriti juba siis, kui majakarp oli alles valmimas.

„Siin on kõik tegevused planeeritud nendele inimestele, kes siin elavad – iga korter on omaette eluruum, aga samas on siin käepärast ka ühistegevuse ruumid, raamatukogu ja kõik eluks vajalik,“ tutvustas ta tänapäevase sotsiaalmaja mugavusi.

Võrk selgitas, et Tallinna linn ehitab uusi sotsiaalmaju pidevalt juurde, aga esmane vajadus tekkis hoopis munitsipaalmajade järele. „Munitsipaalmajade ehitamist alustati Tallinnas seetõttu, et omandireformist tulenevalt inimesed jäid ilma koduta ja tekkisid sundüürnikud. Linn hakkas väga kiiresti munitsipaalmaju ehitama, et inimestel oleks oma kodu,“ selgitas ta ajalugu.

Ta tõi välja, et linn on Lasnamäele ehitanud ka Õpetajate kodu, Mustamäel on arstide ja õdede maja, ühiselamutest ümber ehitatud sotsiaalmajad on aga ka mujal linnas – nii Põhja-Tallinnas kui ka Kristiines.

„Sotsiaalmajades elavad majanduslikult mitte-toimetulevad inimesed, aga ka vanemad inimesed ja need, kellel on vaja sotsiaalsetel põhjustel kodu. Meil on olemas ka elamuehitusprogramm noortele ning noortele peredele. Neid kortereid pole väga palju, aga meil on hea meel noori peresid toetada,“ märkis Võrk.

 Segregatsiooni teema peab olema pidevalt laual

Tammaru ütles, et eriilmelised piirkonnad on täiesti loomulik linnaelu osa. „Aga Euroopa linnade võrdlusuuring näitab, et väga mõistlik on neid protsesse jälgida ja mingil määral sekkuda, ja mul on hea meel, et Tallinn praegu arutleb nende teemade üle. Sest mida suuremaks erinevused on kasvanud, seda suurem on tõenäosus probleemide tekkeks,“ tõi ta näiteks rahutused Stockholmi ja Pariisi getodes.  

„Mida varem me sekkume ja mida rohkem selle üle arutame, seda kindlam on see, et sotsiaalseid probleeme linnas ei teki,“ märkis ta.

Mänd lisas, et arhitektide liit proovib seista hea selle eest, et segregatsiooni probleem oleks järjepidevalt nn laual, sest konkreetseid samme astutud ei ole.

„Sellest räägitakse, aga keegi ei tegutse. See ei ole otseselt ühegi linnaameti peateema ja kukub seega kahe tooli vahele. Õnneks on Tallinna linn loonud nüüd kantselei juurde strateegiaüksuse,“ sõnas ta, et linnas peab olema meeskond, kes päevast päeva tegeleb nende programmide ja ametite töö koordineerimisega.

„Segregatsioon ei ole ainult linnaehituslik probleem, vaid puudutab kõiki valdkondi,“ rõhutas ta.

Ta tõi välja, et üks probleemi olemasolu ilminguid olid Kanuti aias tekkinud noortekambad. „Neil noortel ei olnud midagi teha. Kui vaadati, kust nad tulevad, siis selgus, et taga-Lasnamäelt. Neil ei ole mitte kuskile minna ja nad hakkavad kogunema ja liikuma,“ selgitas ta.

Ta tõi võrdluseks Helsingi Oodi keskraamatukogu, mis pakub tegevust peaaegu kõigeks. „See ei ole üksnes raamatukogu, see on linnaväljak, kus on helistuudiod, õmblusmasinad, 3D printerid ehk sa saad sinna minna ja teha oma asju. Seal on juhendajad, arhitektuur ja keskkond on kvaliteetsed, inimesed tegelikult tajuvad seda, kui nendesse panustatakse ja neist hoolitakse ja tehakse neile kaasaegne elukeskkond,“ märkis ta, et asi on prioriteetides.

Lasnamäesse tuleb veel rohkem panustada

Segregatsiooni uurimuses oli kokku 13 linna ning uuringu järeldus oli, et Euroopa kahes kõige otsmises punktis asuvad Tallinn ja Madrid olid kõige enam segregeerunud linnad.

Võrk juhtis tähelepanu sellele, et uurimus tehti 1990-ndatel ja 2000. aastate esimesel kümnendil – tänaseks on aga Lasnamäest saanud elamiseks hea koht erinevatele ühiskonnagruppidele.

„Lasnamäe on paljude võimalustega linnaosa – loomulikult on ka siin veel piirkondi, mis vajavad järeleaitamist, aga öelda, et Tallinn on kõige segregeerunum linn Euroopas või teel sinna – sellega ma küll nõus ei ole,“ sõnas ta.

Tammaru ütles, et Tallinnas on ilmselgelt tekkinud piirkonnad, mis on tõmmanud jõukamaid inimesi. „Jah, Lasnamäe ei ole nende seas, need on pigem eramajade piirkonnad ja näiteks nõukogude ajal suletud rannaala Kalamajas, see on see koht, kus praegu on kõige jõukamad inimesed koondunud lisaks Kakumäele, Piritale ja Nõmmele,“ sõnas ta.

Mänd sõnas, et paraku toimub ikkagi Lasnamäe nn taastootmine: „See arhitektuuriline ja ruumiline kvaliteet, mis seal luuakse, ei kannata tihtipeale kriitikat – ei ole ju vahet, kas see on rajatud 80- ndatel või praegu, sest rajatakse seda linna, mida muu maailm hakkas rajama 50-ndatel ja 60-ndatel.“

Ta rõhutas, et Lasnamäesse tuleks veel rohkem investeerida ja sinna tuleb rajada kaasaegne elukeskkond. „Praegu on seal ikkagi magala, seal ei ole linna. Need Bauhausi kuubikud, kuhu peab autoga minema – see ei ole tänapäevane elukeskkond ega linnaruum.“

Mänd möönis, et Tallinna linn on teinud väga häid asju, nagu Lasnamäel näiteks Pae park, aga sellest üksinda jääb väheks. „Tallinna linnal on väga häid ideid ja inimesi, kes mõtlevad kaasa, kuidas linn arendada, aga ma arvan, et süsteem on nii suur, et seda paari inimese entusiasmiga ümber ei pööra.“

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...