VIDEO! ARHITEKT: Iga ühistu valigu just temale sobiv rattamaja!

Korralikud rattamajad hoolitsevad, et sõiduriista ei peaks üheksakordse maja tuppa tõstma, hoides seda samas varaste ja kurja ilma eest.

Pilt: Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

VIDEO! ARHITEKT: Iga ühistu valigu just temale sobiv rattamaja! (1)

Ivo Karlep

Korralikud rattamajad hoolitsevad, et sõiduriista ei peaks üheksakordse maja tuppa tõstma, hoides seda samas varaste ja kurja ilma eest.

Korteriühistud saavad "Hoovid korda" toetusega taotleda linnalt raha ka rattamajade või -parklate rajamiseks. Mullu valmis näiteks Kristiines Spordi tänaval linna toetusel rattaparkimismaja.

Spordi 11 korteriühistu juhatuse liikme Eleriin Vaheri kinnitusel on nende rattamaja väga vajalik. "Oleme väga tänulikud ühistu eelmisele juhatusele, kes taotles toetust. Lühikese ajaga on meie rattamaja isegi kitsaks jäänud – jalgrattaid tuleb juurde ja peab hakkama mõtlema, kas mitte juurdeehitust teha."

Spordi t majal pole keldrit ja panipaigad on ainult osal korteritel. Trepikodades aga ei tohi juba tuleohutuse tõttu sinna mittekuulvaid asju hoida. "Nii oligi jalgrattamaja meie jaoks ainus hea lahendus," selgitas Vaher. "Elan neljandal korrusel ega kujuta ette, kuidas iga päev ratast üles-alla tiriksin. Meie peres nüüd enam üldse autot ei ole. Elame kesklinnale nii lähedal, et ega tegelikult autot ei olekski vaja. Balti jaama jalutamine võtab aega paarkümmend minutit, rattaga läheb veel poole kiiremini."

Majas on süsteem, et korterivõti avab kõik uksed, sh jalgrattamaja ukse. "Kuna meil on päris suur maja, siis seisavad meie inimeste rattad nagu kahel korrusel, iga pere saab oma teise ratta veel alumise kohale üles tõsta. Igatahes julgustan ka kõiki teisi korteriühistuid kasutama võimalust ja "Hoovid korda" kaudu toetust taotlema."

Paljud korteriühistud on alustanud ka täiesti oma raha eest jalgrattamajade rajamist. Nii on väga vahva rattamaja rajatud aadressil Kopli 8.

Korralikud ruumid kohustuslikud

"Loodame, et sel aastal tuleb neid taotlusi rohkem, sest jalgrattaid on ju ka iga päevaga linnas aina rohkem ning jalgrattasõit  muutumas väga populaarseks," märkis abilinnapea Eha Võrk (pildil). "Praegu põrkame veel sageli kokku murega, et jalgratast või tõukeratast pole linnakorteri juures kusagil hoida, samas tuppa ei tahaks seda sõiduriista vedada. Küsitlusest selgus, et paljud inimesed soovivad, et rattamaju oleks korter-elamute hoovides senisest palju rohkem. Kuigi võib eeldada, et tänavu tuleb taotlusi rattamajade rajamiseks rohkem kesklinnast, Kristiinest ja Kalamaja kandist, soovitan seda kaaluda ka Lasnamäe või Mustamäe elanikel."

"Uusehituste puhul on linn hakanud nõudma ka jalgrataste hoidmise ruumide olemasolu," lausus abilinnapea Andrei Novikov. "Kuna vanade majade puhul seda ei nõutud, on loogiline, et linn tuleb sealsetele elanikele appi ning toetab "Hoovid korda" kampaania raames ka jalgrattamajade rajamist."

Viimastel aastatel on linlaste huvi jalgrataste vastu tõustuteel. "Need jalgrattamajad ja hoiuruumid ei leia ju kasutamist ainult jalgrataste, vaid ka tõukerataste jaoks," lausus Novikov. "Elektritõukside hulk hakkab juba jalgrataste omale lähenema. Ja kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, ilmuvad varsti kindlasti veel mingid liiklusvahendid. Seega on selliseid hoiruume, kus neid kõiki hoida saab, tulevikus väga vaja. Ühtlasi tähendab see, et  linnal on vaja investeerida jalgrattateede võrgustikku ja ehitada see korralikult välja. Sellega linn praegu ka tegeleb."

Kui viiekordsete majade all on olemas keldriruumid, kus saab ratast hoida – kui muuta keldriboks turvaliseks –, siis vanadel üheksakordsetel majadel isegi selline võimalus puudub.

Arhitekt Siim Tiigimägi sai mõne aasta eest linna konkursil oma rattamaja idee eest esimese preemia. Tema hinnangul ei pea jalgrattamaja välja nägema nagu puukuur.

Netis palju projekte

"Meie lahendus oli niisugune kumerate joontega, igas mõttes ebatraditsiooniline ehitis, mida hoidsid painutatud metall-latid ja torud," lausus Tiigimägi. "Aga selline huvitav väljanägemine teeb teadagi ehitise päris kalliks, kui seda just massiliselt ei toodeta. Samas ma ei kujuta ka ette, kuidas suudaksid väga paljud ühistud kokku leppida ühesuguse mudeli tellimises. Igaühel on ju oma maitse ja nõudmised."

Keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Erik Sarapuu jagas soovitusi, kuidas korrusmaja juurde sobivamat rattamaja püstitada. "Kui korteriühistul on raha ja kannatust tellida sobiv individuaalprojekt rattamaja jaoks, siis mis saab selle vastu olla," lausus ta. "Aga odavam ja kiirem variant on kasutada juba olemasolevaid projekte, millega saab tutvuda samuti interneti vahendusel, kui lüüa sisse näiteks märksõna jalgrattamajad. Seal on täiesti korralikud ja sobivad projektid, mis on end tõestanud. Kui on kiiresti vaja taskukohast lahendust, siis võib neid käepäraseid variante küll kasutada."

Täna on selle aasta "Hoovid korda" toetuse taotlemise viimane tähtaeg, kuid toetust saab taotleda igal aastal. "Kuna sel aastal saab taotluste esitamine läbi, siis just praegu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas esitada oma ühistu taotlus järgmisel "Hoovid korda" konkursil," ütles Võrk. "Ma kutsun kõiki korrusmajade ühistuid kaaluma jalgrattamajade tegemist, tahame ju, et meie linn oleks roheline ja inimsõbralik!"

Loe toetuse kohta www.tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus

• Maksimaalne "Hoovid korda" toetus ühe taotleja kohta on 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta.

• Rattamaja maksab 5000–7000 eurot.

• Tänavu annab linn "Hoovid korda" toetuse jaoks kokku 760 000 eurot

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...