VIDEO! DEBATT: Kas teise samba raha kulutada auto ostuks, oma äri alustamiseks või investeerida aktsiatesse?

"Teine pensionisammas investeerib raha vaid fondidesse ja aktsiatesse. Miks ei võiks seda raha investeerida ka autodesse või rahvarõivastesse – vahet ju pole!" leiab majandusanalüütik Kristjan Järvan (KJ). "Loodan, et inimesed nüüd autosid ostma ei kiirusta. Isegi kehva tootlusega fondist võib teenida 70-80% rohkem kui raha välja võttes," väidab aga LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu (VV).

Pilt: Scanpix / montaaž

VIDEO! DEBATT: Kas teise samba raha kulutada auto ostuks, oma äri alustamiseks või investeerida aktsiatesse?

Külli Mariste

"Teine pensionisammas investeerib raha vaid fondidesse ja aktsiatesse. Miks ei võiks seda raha investeerida ka autodesse või rahvarõivastesse – vahet ju pole!" leiab majandusanalüütik Kristjan Järvan (KJ). "Loodan, et inimesed nüüd autosid ostma ei kiirusta. Isegi kehva tootlusega fondist võib teenida 70-80% rohkem kui raha välja võttes," väidab aga LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu (VV).

 

Sellest aastast jõustus teise pensionisamba reform. Kõige suurem muudatus, mis sellega on kaasnenud ja mis ka enim kõneainet tekitanud, on võimalus teise sambasse kogunenud raha igal hetkel välja võtta. Eksperdid arutlesid, millal ja kellel tasub raha välja võtta ja mida selle rahaga edasi teha.

Tänase päeva (14. jaanuari – toim) seisuga oli teise samba raha välja võtmiseks avalduse esitanud 51 792 inimest. Kas see number on ootuspärane?

VV: Mina arvan, et see on ootusi isegi ületanud. Loomulikult, numbrina on 51 000 väga suur, aga protsentides jääb see 6-7% vahele kõikide kogujate arvust. Sõltub kindlasti pankade kaupa ka, kellel rohkem, kellel vähem. Üldjoontes on see number kõikidel pankadel enam-vähem sarnane. Kui eri küsitluste järgi tuli selleks 20-40%, siis lahkujate arv on ilmselt suur just jaanuari alguses ehk esimesel võimalusel. Teine hetk on märtsi lõpp. Esimese 14 päevaga üllatusi ei tule ja pigem julgen öelda, et see on igati positiivne. Vähemalt inimesed ei ole kiirustanud, vaid võtnud aja mõtlemaks, mis on neile parim valik.

KJ: Ma pigem arvan esimese asjana, et see on alles algus. 50 000 on need, kes esimesel võimalusel oma raha välja võtavad. Loomulikult – tark ei torma! Osa kindlasti vaatab, milline lahkujate kogemus on ja kui suure auto või maja nad nüüd ostavad. Selle järgi teevad järgmised lahkujad siis otsuse.

Kas teie plaanite raha välja võtta?

VV: Mina kindlasti ei plaani raha välja võtta. Ma lihtsalt täiendaksin veel korra Kristjanit: ma väga loodan, et nad kõik ikkagi autot ja kinnisvara ostma ei kiirusta, eriti just autot! Kinnisvara võib-olla veidi veel. Mõte on ikkagi see, et raha võiks tulevikuks koguda. Kui seda ei soovita teha läbi teise samba, siis võiks seda rakendada kuidagi teisiti. Aga eks see ole inimeste enda valik.

KJ: Minu jaoks kõige suurem probleem teise samba puhul ongi see, et riik soosib ainult ühte investeerimisliini. Saab investeerida vaid fondidesse, mis omakorda investeerivad aktsiatesse ja võlakirjadesse, aga kõik teised investeerimisvõimalused on inimesele ära lõigatud. On see siis kinnisvara, autod või rahvarõivad. Vahet ei ole! Ükskõik kui palju regulatsioone ka riik ei muuda, siis investeerimiskontole nad vaieldamatult ei jõua. Kui elame turumajanduses, mis kindlasti on plaanimajandusest efektiivsem, siis meil võivad küll olla väga targad inimesed, kes üritavad teha kõike paremat, aga paratamatult viis fondihaldurit 700 000 inimesega konkureerida ei suuda. Sest neil 700 000 töötajal on paratamatult rohkem informatsiooni, rohkem arutlusjõudlust otsuseid teha. Paraku on rahvaste tarkus juba 70 aastat tõestatud, see on äärmiselt efektiivne. See töötab demokraatias, see töötab turumajanduses ja minu arvates peaks see töötama ka siis, kui investeerime oma pensioni jaoks.

Kristjan, teid on nimetatud ka teise pensionisamba reformi ideoloogiks. Te ei vastanud küsimusele – kas võtate ise raha välja?

KJ: Ma arvan, et ma võtan välja. Tahan aga taustaloo ära rääkida. Paratamatult teise samba pooldajate palk ületab keskmist palka kahekordselt. Aga paraku 79% elanikest saab vähem kui keskmist palka. Sundida neid panema osa oma palgast teise sambasse on minu arvates pehmelt öeldes ebaefektiivne. Mida mina plaanin teha? Vaatasin, kuidas teisel sambal seni on läinud. Näiteid on ju palju, kuidas Eesti on reaaltootluselt Euroopas tagantpoolt neljas. Teine sammas on kasvanud 95%, mis kõlab nagu hea tulemusena! Samas esimene sammas on kasvanud ligi 350% ehk rohkem kui kolm ja pool korda rohkem.

Kui ma oleksin pannud 6% palgast eri vahendeisse – teise sambasse, kinnisvarahoiustesse, kulda – siis teine sammas võistleb praegu hoiustega, 13% lähedal. Samal ajal kui kuld ja kinnisvara oleks Eestis andnud 50% ja haritav maa 200%. Ehk me räägime tootluses kümnekordseist vahedest. Selle asemel, et laseme inimestel ise kinnisvarasse investeerida või kuhu nad ise tahavad, võtame raha ära ja paneme madala tootlusega teise sambasse. On äärmiselt vastutustundetu eelistada üht väga kindlat investeerimisvahendit!

VV: Minu arvates on siin mitmeid väiteid, mis ei aita inimesel head otsust teha. Või tekitavad eksliku arusaama. Loomulikult, ajaloolised tootlused võinuks ja saanuks olla paremad. Tasud võinuksid olla madalamad, neid on ka kõvasti langetatud. Mitmeid asju on, mis saanuksid olla paremad. Nüüd aga, kui räägime sellest, et võinuks investeerida 6% ja see võimalus võeti vara, et investeerida ainult läbi samba, siis võib öelda, et see raha on siiski inimestel investeeritud ja kogutud. Ja ainult tänu sellele, et see inimestel kogunenud on, ongi võimalik midagi välja võtta. Esimeses sambas ei kogune midagi ja neil, kes ei liitunud, pole ka midagi välja võtta. Loodetavasti nad saavad siis esimesest sambast kunagi väärikat pensioni. Kui raha välja võtta, võetakse ära jällegi ka vabadus. Riigikohus ütles, et see on inimese enda raha. Küll aga on see inimese enda raha senimaani, kuni see püsib teises sambas. Kui raha välja võtta, pannakse see tegelikult taas esimesse sambasse. Sa ei pea investeerima läbi fondide, võib minna investeerimiskontole ja valida endale meelepäraseid investeerimistooteid. Jah, see on piiratud – ei saa osta endale maatükki või autodesse investeerida, mida väga paljud minu teada ei tee. Reaalselt aga – niipea kui sealt raha välja võtta, maksad tulumaksu ja sinu vaba raha asemel on see riigi raha.

Kui inimene aga siiski raha välja võtab, siis kuhu oleks see mõistlik paigutada? Praegu on see vabaks lastud, meil on võimalus.

KJ: Inimese elukaart vaadates on see väga lihtne. Kahekümnendates inimesed ei säästa, sest neil on vaja kaaslane leida, elukoht soetada, pere toita. Neil hakkab ülejääki tekkima kuskil alles neljakümnendais. Sul on kogu aeg palk tõusnud, oled harjunud teatud elustiiliga ja see elustiil on suhtena sinu palka kogu aeg odavamaks läinud. Inflatsioon töötab! Samal ajal on sul laenud tagasi makstud, nii et paratamatult jääb raha rohkem üle. Nii käib see pensionisüsteemist sõltumata. Kuhu siis on mõistlik investeerida? Nagu turumajanduses ikka, ühest vastust ei ole. Kes väidab, et on, on lihtsalt rumal või omakasupüüdlik. Oma peresse on investeeritud aastatuhandeid.

Kas koduremonti on mõttekas teha selle raha eest?

KJ: Mõnel võib-olla on, mõnel mitte. Kõige parem soovitus on – usalda oma sisetunnet. Ei pea tegema seepärast, et naaber teeb, aga kui elukvaliteet saab häiritud või on elupaik muutunud terviseohtlikuks. Või kui su psühholoogiline tasakaal sõltub sellest. Kui sisetunne ütleb, et see aitab, siis tõenäoliselt ongi õige tegu!

VV: Igal pool võib mõelda investeerimisele. Täiesti nõus Kristjaniga, siin ei ole ühte õiget vastust. Investeerida võib sinna, mis iganes huvi pakub! Kui sulle meeldib kinnisvara, siis kinnisvarasse, kui sulle meeldivad aktsiad, siis sinna. Kui meeldivad alternatiivsed variandid, nt krüptovaluutad, siis vaheta raha krüptovaluutadeks! Oluline on investeerida, mille eelduseks on säästa. Muidu polegi investeerida võimalik. Kipub tõesti nii olema, et noortel säästmiseks raha piisavalt üle ei jää. Jah, see võimalus tekibki tavaliselt 40-50ndates. Häda on selles, et siis on sageli liialt hilja. Lääne-Euroopas leidub palju häid näiteid, seal on pikem ajalugu. Meil on iseseisvust 30 aastat ja selle aja jooksul pole 40ndates inimesed ju sisuliselt midagi säästnud. Keskmiselt! Me jätkuvalt räägime sellest, et kui inimene läheb pensionile, siis saab ta Euroopa kõige madalamat pensioni, ja nii on! Nii tuleb loota lastele. Ehk siis mõte hakata 50-aastaselt säästma pole eriti mõistlik.

Millised on üldse Eesti inimeste investeerimisoskused? Seda peaks ikkagi harjutama või õppima. Kust see nüüd järsku peaks tulema, kui see raha meil nüüd vabalt kasutada on?

KJ: Mina väidan, et see investeerimisoskus on inimestel alati olnud. Eesti majanduskasv on ületanud kõiki prognoose ja ootusi, kõiki meie kaaskondlasi ja naaberriike. Miks? Kust see tuleb? Põhjus on ikkagi need Eesti inimesed, kes siin teevad oma otsuseid, kuhu nad tööle lähevad, mida nad õpivad, mis ettevõtte nad loovad, keda nad oma klientideks püüavad. S.t nad on kasupüüdlikud inimesed. Kui vaatan oma kõige rumalamaidki sõpru, saavad nad aru, et nende korteriüür on kallim, kui oleks nende laenu tagasimakse sama korteri puhul. Ei pea olema  geenius, et selliseid käike teha. Aga selliseid käike teha suure rahaga on väga keeruline. Kui oled pensionifondi haldur, siis põhimõtteliselt on vaid kaks valikut – kas me ostame Estonian Airile lennukid või ei? Nii suurt raha lihtsalt pole võimalik mujale panna. Samas kui inimene läheb poodi ja vaatab, et täna on vetsupaber miinus 50%, saab ta osta seda kaheks kuuks ette. Nii on tootlus kuuga 100%. Vetsupaberisse pensionifond ei saa investeerida! Paratamatult. Inimene saab. Ja sealt see kasv tuleb.

VV: Pensionifond saab investeerida vetsupaberi tootjasse! Ja lõpuks saab selle kasumi endale, kui tal õnnestub palju vetsupaberit müüa. Olen täiesti nõus, et Eesti majandusel on tervikuna väga hästi läinud. Kui aga räägime inimeste investeerimisoskustest, siis paratamatult peame minema üksikisiku tasandile. Tegelikkuses oleme näinud, et oskus, hakkama saamine, rahalised jäägid on väga-väga erinevad. On 10-20% inimesi, kel on midagi kogunenud ja kes on suutnud säästa ja investeerida, kel lähebki väga hästi, ja 80% inimesi, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Nad elavad vastavalt oma võimekusele, neil ongi raske hakkama saada, kulutusi on palju, iga asi maksab. Sisuliselt selle reformiga me seda poolt kuidagi tasandada ei aita. Vastupidi, me peaksime propageerima säästmist ja investeerimist, sellest rohkem rääkima.

Kui palju on inimesi, kel varuks vähem kui ühe või kolme kuu palk?

Üks asi, mis on pensionireformis on positiivne – inimesed mõtlevad kogumise ja säästmise peale palju rohkem.  On ilus, kui kolmanda sambaga liitunud klientide arv jääb väiksemaks kui teisest sambast lahkujate arv. Ma kardan, et see siiski  nii ei lähe, aga see oleks väga tore eesmärk. Meil on 30 000 inimest, kes on ostnud mõne aktsia. Kui mõelda, et ainus investeering, mis elu jooksul teed, on sinu korter, siis mõtledki, kuidas tulevikus elada.

Kas kunagi ei võiks olla selline variant ka, et vanaduspension tõuseb nii kõrgele, et me saame sellest kenasti ära elada?

KJ: Aga see juba on nii! Statistiliselt vähemalt. Meie absoluutse vaesuse piir on 250 eurot. See on siis see arvutus, et mitu eurot on päriselt vaja, et sa suudaksid ellu jääda. Tänane pension on juba üle selle. Rahandusministeerium prognoosib, et tänane absoluutne vaesusmiinimum on aastaks 2060 kasvanud kahekordseks. Teoorias peaks olema selle eest võimalik kaks inimest ära toita. Aastal 2060 peaks see kasvama 5,4-ni. Ehk kuidas me pensioni mõõdame? Kui mõõdame asendusmääraga, kui suur protsent on pension viimasest palgast, siis võib-olla asi läheb hullemaks.  Sest meil on vähem lapsi. Selle probleemiga peaks tegelema, et rohkem inimesi oleks uues põlvkonnas. Või me räägime sellest, mitu inimest saab ära toita. Ja sellisel juhul läheb elu paremaks.

VV: Reformimise põhiteema oli praegu minu meelest see, et me tulevikku ennustama ei peaks ega tohiks ja kõik näited, et demograafiline olukord läheb hullemaks ja meil on vähem lapsi, on pensionisüsteemist rääkides ebaolulised. Reformi lähtealus oli – ärme mõtle liiga palju ette. Mina ei näe, et praeguse maksusüsteemi juures, praeguse lähenemisega pensionieale meil midagi paremaks läheb. Pigem läheb hullemaks! Loomulikult on igasuguseid stsenaariume võimalik saavutada, kuid see eeldab teistsuguseid lähenemisi ka riigi poolt. Maailmas on riike, kus pension ongi sama mis keskmine palk. Maksukoormus on ka vähe teine. Meil on Euroopa üks madalamaid maksumäärasid – kes elab nüüd ja praegu, on see väga tore. Kohustus koguda ongi inimesel endal. Kahte asja korraga ei saa – hästi kõrgeid pensione ja hästi madalaid maksumäärasid.

Rahandusministeerium on teinud prognoosi, et aastal 2060 on pensioniiga 69 aastat. Kas neil, kes täna on 30ndais, on üldse mõtet pensionist kui sellisest enam rääkida?

KJ: See on täpselt, mida Vahur enne rääkis. Mis hetkel hakkab pension meile oluliseks teemaks muutuma? Minu arvates on täiesti OK, et 20-aastasena pensionile ei mõtle. Mõtled küll sellele, kuidas mul oleks rohkem raha, aga selle raha eesmärk pole pension. 30-aastasena mõtled, kuidas pere paremini ära toita ja paremat kinnisvara saada, suurem auto osta, et oma neljas laps ka ära mahutada. Need on põhiteemad. Siis, kui 50-aastasena on kõik need eelmised peateemad ära lahenenud, on aeg pensionile mõelda. Minu meelest see on OK. Mõned kahtlevad, kas ma üldse pensioni näen. Kindlasti näeme! Statistikaameti eluea prognoosid lähevad aina paremaks ja on ka täiesti OK, et inimesed käivad kauem tööl, elavad kauem ja on tõenäoliselt ka kauem pensionil. Kui praegu on vist 19 aastat keskmine oodatav pensionil veedetav aeg, siis see järjest kasvab. Asendusmäär kukub ilmselt 32% peale.

VV: See on veel madalam võrreldes praeguse keskmise palgaga.

KJ: Et saada 40 peale tagasi, kus ta on täna, peaks pensioniiga tõstma veel kaks aastat. Ehk 69 asemel 71, ja kõik probleemid on maagiliselt lahendatud.

VV: Kuid kas 21 asemel 17 aastat pensionil olla saab olla mingi eesmärk? Ka see number on Euroopa madalaim – palju me oleme keskmiselt pensionil võrreldes sellega, kaua me tööl käime. Kõik on valikute küsimus. Meil on madal pension, millega elab ära, meil on kõige madalam maksukoormus. Me ei saa kaua pensionil olla ja kui vaja, tõstame pensioniiga. Me ei räägi piisavalt ausalt sellest, et nii on. Paremaks see ei lähe, läheb hullemaks. Või tõmbame siis iga, kaua pensionil saad olla, veelgi madalamaks. Või siis peame leppima sellega, et see ongi miinimumtase. Sellest võiks ausalt rääkida ja siis ongi inimestel vaba valik.

Meil ongi siis hetkel valida, et kas käimegi elu lõpuni tööl või siis saame hästi vähe pensioni?

VV: Nii ta hetkel on!

KJ: Elu lõpuni, miinus 20 aastat!

VV: Arvan, et Eestis on jätkuvalt suhteliselt tugev perevõrk. Võiks olla muidugi veelgi parem, analoogne Lõuna-Euroopa riikidele. Tahaks väga loota, et keskmine pensionär pole väga õnnetu. Oleks huvitav teha uuring ja küsida mõnelt tuhandelt pensionärilt, kuidas siis on. Kas kunagi oleks võinud maksta rohkem makse, et praegune elu oleks kõrgema pensioniga parem? Praegu on huvitav olukord, kus pension on defitsiidis, aga võtame süsteemist raha ära. Poliitilisel tasandil samas peame selle tõstmist hästi oluliseks.

Kas siis on mõtet teisest sambast raha välja võtta?

KJ: kuulake oma sisetunnet. Kõige halvem, mis juhtuda saab, on,  et saate oma raha kätte ja teie pension, mis on kasvanud kolm ja pool korda kiiremini kui teine sammas, suureneb.

VV: Kindlasti mitte! Lihtne arvutus, mida soovitan kõigil teha: lükka Excelisse oma vanus, palju raha kogunenud on, ja lisa nigel kahe-kolmeprotsendine tootlus, pigem alla ootuste ja senise tulemuse. Ja vaata järele, mis pensioniks koguneb versus see, kui võtad raha välja, maksad sellelt tulumaksu, ei liitu kunagi või siis kümne aasta pärast. Põhimõtteliselt võib kaotada 70-80%. See on valik, mis tuleks hoolikalt läbi kaaluda ja mille igaüks teeb ise. Kui suurt vajadust pole, võiks arvutused enda jaoks ära teha ja oodata mõned aastad veel. Oodata vähemalt riigi kompensatsioon ära, mis selle suurepärase otsusega maksed peatada tuleb. See on ilmselt kõige kallim riigivõlg, mille EL tänavu võtab. Ja siis otsus teha!

Mis juhtub, kui võtan raha välja?

• Kätte saan 80% summast, sest ülejäänu läheb tulumaksuks.

• II pensionisambasse enam raha ei kogune, uuesti saan sellega liituda alles kümne aasta pärast.

• Esimene periood lahkumisavalduste esitamiseks on 2021. aasta 1. jaanuar kuni 31. märts. Sealt edasi 1. aprill kuni 31. juuli ning 1. august kuni 30. november jne.

• Raha makstakse välja viis kuud peale avalduste perioodi lõppu. Nt kui esitad avalduse perioodil 1. jaanuar kuni 31. märts, saad raha kätte septembris. Avalduse kirjutamise ajal on fondis üks summa, lahkudes juba teine summa. Kõik sõltub olukorrast aktsiaturul.

• Raha väljavõtmise avalduse saab tagasi võtta nelja kuu jooksul. Näiteks avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib tagasi võtta kuni 31. juulini jne.

• Vaata täpsemalt https://www.pensionikeskus.ee/pensionireform-2021/

• Eelmise nädala seisuga on II sambast lahkumise avalduse esitanud kokku 66 998 inimest (32 204 meest, 34 794 naist; keskmine vanus 39).

Mis juhtub, kui jätkan kogumist?

• Kui oled II sambaga liitunud ja soovid kogumist jätkata, ei pea midagi tegema. Avaldus tuleb esitada neil, kes soovivad midagi muuta.

• Töötades kogud endale pensioni, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi ning riik lisab sellele sotsiaalmaksu arvelt 4%.

• Keskmise palgaga inimene kogub kümne aastaga II sambasse ligi 10 000 eurot – lisades sellele ka keskmise tootluse, võib koguneda arvestatav summa.

• Eesti.ee lehel on igal inimesel võimalik vaadata oma I ja II samba pensioniõigusi ning kalkulaatori abil arvutada, kui suur oleks tema pension, kui ta läheks praegu pensionile.

• Kui vanaduspensionini on jäänud viis aastat, on õigus saada pensioni juba II sambast. Raha väljavõtmise avaldust esitada siis ei saagi ja tulumaksu maksma ei pea.

• Pensionile minnes saab valida ka ühekordse väljamakse, sel juhul tuleb tasuda tulumaks 10%.

Laadimine...Laadimine...